[mlsluik]

See kummiroomikuga ekskavaatori teema oli kihlvedu minumäletamist mööda... Sõge tegelane siiski 

[mlsluik]

Hankost-) Kuusamo sõitis, ehk ligi tuhat kilomeetrit... 

Artikkel ja pilt

[mlsluik]

Orginaal vs T150-K (kui täpsem olla siis tegelikult TO-25 laaduri alt võetud)

   

[mlsluik]

Kui mõistliku hinnaga ei saa klaase siis teine võimalus on siin pildil, kasutatud metsaka klaasid, ca sentimeeter paksust

   

[mlsluik]

Küsimus laiemale ringile...

Kuna jätan masina soome registrisse aga kasutan eestis, siis kas reg märgi peaks tahapoole tõstma? Soomes on traktoritel numbrimärk suunaga ettepoole, eestis aga tahapoole?

[zazik]

Küsimus laiemale ringile...

Kuna jätan masina soome registrisse aga kasutan eestis, siis kas reg märgi peaks tahapoole tõstma? Soomes on traktoritel numbrimärk suunaga ettepoole, eestis aga tahapoole?

See sõltub ju sellest kui suur on sinu suhtlemissoov.
Kui jätad sinna, kus on, saad kahtlemata üsna sageli hakata tõestama, kui palju sa nüüd parajasti kaamel oled.

Kui tõstad sinna, kust kohalikud seda on harjunud otsima, võid tõenäoliselt üsna muretult ringi paugutada. Sest noh, välismaa number ju, kellele seda peavalu vaja.

[Daff]

Võiks uurida sõna "kasutuselevõtt" tähendust js kohaldamist.
Sõber hoidis ja kasutas sõiduka soome numbris käru eestis ja tuldi näppu vibutama, et pole arvele võetud.
Ise ta ka soome regisiris.
Räägiti mingist vìiest päevast.
Naaber koputas.

[v6sa]

Võtmata seisukohta seaduste ülelaskmise olemuse kohta juhin tähelepanu legaalsele võimalusele otsustada sõiduki "lipumaa" üle ühe aasta jooksul:
[b]§ 76.   Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimine[/b]
  ...
  (3) Registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud mootorsõiduk ja haagis, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.


Kummas otsas paikneb number, ei oma tähtsust. Silma jääb "vale värvi" number igal juhul, kui olud on soodsad. Ees olev vastusõitvale patrullile kergemini

Menetluses oluline on omaniku registreeritud aadress ja kopalise siinviibimise aeg.

[mlsluik]

Sealtpoolt rendi seda eestipoole nii kaua kui soovid. Sama lugu nende tsehhi luksusautodega jne.

 Haagiseid hoian samuti sealses registris, puudub ülevaatuskohustus jne.

[mlsluik]

Tänast sula ära kasutades tegelesin väikse hooldusega, liuguri lukud said paar uut hüdrovoolikut ja raamivahelt pesin pori välja et saaks kopa transpordiasendisse ära pakkida. Kultuurikiht oli korralik, näha oli et ammu pole kasutatud seda. Nüüd igatahes liigub nii nagu peab ja kopp kenasti seljataga.

   

Nüüd tuleb veel välja mõelda mis keskmäärdesüsteemiga saab, on teine maru õnnetus seisus. Paarkümmend voolikut puru ja automaatika ega mootor ei tööta.  Kuskil tegelikult üks töötav skf pump on, võibolla proovin siiski uuesti süsteemi kokku panna.

           

[IIIFFFAR]

Nu, see keskmääre ka siuke kahe....-kahekümneotsaga asi. Ühest küljest ju mugav, aga egas igal voolikul vilet küljes põle, et millas katki läind. ....ja ku vilet juba kuulma hakkad, on juba natu pahasti...  Pritsiga ise üle käind, siis tead ikka täpselt, et on tehtud!  Jube räpakas ja tüütu tegemine muidugi.... ja täpselt siis kui peaks, on just maru kiire kaevamine/lastimine/ veeavarii/ elektrikaabel...... etc. 

[Janka]

Masint määritakse tööpäeva või vahetuse lõpus, kui kõik detailid veel niivõrd-kuivõrd soojad on.

[meli666]

Polegi aru saanud, et kuidas see automaatmäärimine toimub. Tavapritsiga teinekord tunda, et mõni puks võtab kergesti, teine raskelt määrde vastu. 
Automaatsüsteemis ilmselt suur surve voolik pisemateks lihtviisil jaguneda ei saa. Siis saaksid määrde ainult teatud puksid, sest määre läheb ikka sinna, kus kergem.
Hiljuti kasutada saanud Yanmari eskul olid miskised plokid ka mastil, kust laiali jagunes, aga jäi ikka see võrdne jagunemine arusaamatuks.
Masinal oli 1000 pluss tundi ja vähemalt kaks puksikohta tundusid kole kuivad olevat võrreldes muude pukside ümbrustega. Aga, ega rendi masinasse vist keegi väga süvenema ilmselt ei hakka ka, enne, kui järgmine ametlik hooldus.

[Daff]

Mul mitmel veokal olnud keskmääre peal. Autol vähemalt käis sinna spets keskmäärde jaoks mõeldud määre. Oli tunduvalt vedelam kui tavalised letil müüdavad rasvad.
Kui uuest peale hoiad määrde sees ja kuskil puksi pole ringi keeranud siis toimib ideaalselt.
Seal saab regullida kui tihti ja kui pikalt lööb.
Scannidel me panime iga 6 tunni järel lööma ühe minuti.
Meile tundus  et mida tihedamalt ja lühemalt lõi seda parem masinale.

[huvi5]

Keskmäärde point ongi see, et kuna regulaarsete vahedega tuleb uut peale, ei jää kuskilt midagi kangeks. Kui kuskilt midagi kinni siiski jääb, siis seda peab ikkagi ise tuvastama, pump lööb ikka samamoodi ja sama kogus jaguneb lihtsalt vähema arvu niplite vahel. Vooliku katkemisel sama lugu. Nagu Janka ütles, siis on pritsiga ka meeldiv määrida, kui teha seda õigel ajal. Pritsi tasub hoida masinal kusagil sellises kohas, kus sooja õhku kergelt liigub. Liiga sooja ei tasu ka panna, võib juhtuda, et prits surub vedela määrde välja. Aga soe määre läheb ka kinni jäänud kohtadesse, mis hommikul sisse ei võtnud, suhteliselt vabalt.

[Janka]

Traditsioonilise käsipritsi võlu seisneb veel selles, et tunned õigel ajal ära, kas määre üldse kohale jõudis. Elektriliste ja pneumaatilistega on selle poolest nagu on.
Ja teine asi on veel...
Keskmäärde mugavus ei aja masina pilooti enam mitte kuidagi uurima masina tehnilist seisukorda. Mastid kukuvad maha, poomidele keevitatud liigendite kõrvad murduvad küljest, silindrite silmad irduvad iseenesest... Käsitsi määrimise käigus saab kõik tekkinud ja veel tekkimata mõrad pilguga kontrolli all hoida, sest soomlaste tehasekeevitus on reeglina nigel.

[Daff]

Muideks, keskmääre see pole roheline  veoautodel alates euro kolmest keelati ära. Reostab.

[allah]

Polegi aru saanud, et kuidas see automaatmäärimine toimub. Tavapritsiga teinekord tunda, et mõni puks võtab kergesti, teine raskelt määrde vastu. 
Automaatsüsteemis ilmselt suur surve voolik pisemateks lihtviisil jaguneda ei saa. Siis saaksid määrde ainult teatud puksid, sest määre läheb ikka sinna, kus kergem.
Hiljuti kasutada saanud Yanmari eskul olid miskised plokid ka mastil, kust laiali jagunes, aga jäi ikka see võrdne jagunemine arusaamatuks.
Masinal oli 1000 pluss tundi ja vähemalt kaks puksikohta tundusid kole kuivad olevat võrreldes muude pukside ümbrustega. Aga, ega rendi masinasse vist keegi väga süvenema ilmselt ei hakka ka, enne, kui järgmine ametlik hooldus.

Nende plokkide sees kolvid ja iga väljund peab saama vähemalt kolvikäigu jagu määret enne kui järgmist hakatakse määrima. Kui üks määrdepunkt on umbe jäänud siis jääb kogu süsteem kinni kui just voolikut puruks ei löö.
Selles videos tööpõhimõte kenasti seletatud: https://www.youtube.com/watch?v=U7UN1jmT7P8

[mlsluik]

Mõned flantsid välja lastud T150- tsõõride jaoks. Välja hakkab nägema siis midagi sellist.
Võib pakkuda T150 korralikke rehve velgedega või ilma.