[Jesper]

Bussiga oli pärast sügisest suurt töövõitu kett pikalt veidi maas - peamiselt mitte põhiteema, vaid igasugu tüütute praktilise autoremondi probleemide tõttu. Aga kuna ilm on ilus, värv läigib hästi ning mu teine Ford sai terve talve kestnud keevitustööde tulemusena ARKi fotokonkursil auväärse lõpetajadiplomi, siis käärisin lõpuks käised üles, et need vähesed alles jäänud sabad ka ära likvideerida.

Esiteks vajaks kõik pidurikettad vahetust, aga bussil need ei käi ju samamoodi nagu sõiduautodel, et ratas maha, kruvi lahti ja kolks, vaid tuleb maha monteerida rumm ning kuidagi lahti saada üsna toekad poldid, mis ketast rummu küljes hoiavad. Rummumutter lahenes jämeda saba ja pika toruga, a neisse piduriketta sise-torxidesse keerasin kõigepealt hiina padruni kringliks, siis märksa kallima Tööriistamarketi padruni pilbasteks ning seejärel loobusin, sest majapidamise viimasest T50 padrunist hakkas kahju. Ilmselt peab leidma mingi toekama löökmutrikeeraja kui minu oma seda on, tõenäoliselt koos sellega ka meistrimehe, kelle oma see on ja töökoja, kus viimane palgalehel on. Probleem jäi homsevarna.

Siis hakkasin tegelema sellega, miks tagauks lukku ei lähe - iseenesest see ei olekski teabmis probleem, Transiti lukud on teadjale nagunii rohkem soovitusliku iseloomuga seadmed. Aga seal on selline nüanss, et ilma tagaukseta ei lähe ka ükski teine uks lukku ja kuigi ma eriti varaste pärast ei pabista siis noh, asjaolu, et lihtsalt ühe käeliigutusega ei saa mingit telefonihoidjat vms armatuurividinat taskusse panna, hoiab ausad õlid ausatena. Seega kõigepealt lammutasin olemasoleva luku pulkadeks, puhastasin-määrisin-koostasin, kasu null. Seejärel tellisin uue luku, aga seal on see pisiasi, et Ford on tootnud erinevad lukud eri kõrgusega bussidele, aga B-osana on loomulikult saadaval ainult levinuim, madala bussi lukk. Õnneks selgus neid laua peal kõrvutades, et mingi unifitseerimine seal siiski on ja umbes 15 needi lahtipuurimise teel saab koostada komplekti madala ukse elektri- ja lukuosast ning kõrge ukse hoovastikust. Mässasin terve tummise pärastlõuna, panin külge... ja ikka ei tööta.

Pärast vihastamist, kogu maailma autoteemalise innovatsiooni põrgu põhja sajatamist ja maha rahunemist tuli meelde, et tagatule taga on luku ja kere ühendamiseks veel üks paar pistikuid, mis lähemal uurimisel muidugi olid sügisese koostamise käigus ühendamata ununenud... Lukk hakkas lukutama, nagu peab, see loll kes süüdi oli ka teada, nagu peab.

Selline radikaalne läbimurre tekitas otsustava enesehinnangu tõusu oma elektrialaste oskuste osas ning ühel vihmasel õhtul veini juues avasin kogemata mõned veebilehed, millele üks soliidne pürjel naljalt ei satu, või siis vähemalt seda ei tunnista. Tulemused ei lasknud end kaua oodata, erinevate postifirmade saadetud sõnumite näol:
   
   

Aku ja 220V akulaadija tulid Temust, DC-DC ja inverter tulid nende tootjate endi kodulehtede kaudu. Lisaks tuli Vevorist veepump kraani jaoks, a see ei sattunud pildile. Hiinakauba kohta käis kõik äärmiselt kiiresti, vist esimene pakk tuli 4 päeva ja viimane 6 päeva pärast. Paraku siis tuli jaanipäevanädal, kus kogu ehituskaubandussektor otsustas vist reedest neljapäevani kinni ja kummuli olla, seega vajalike juhtmete ja klemmide hankimine viibis.

Õnneks lätlane ja rootslane on vabariigi SKP osas vastutustundlikumad, Depo ja Ikea olid tööpäevadel kenasti lahti ning seega võtsin ette järgmise päevakorrapunkti, "töötasapinna" aluste kappide ehituse. Mõtlesin et olen hästi kaval, tellin lihtsalt kaks sektsiooni Ikea köögimööblist, ühe kapi ja ühe sahtlistiku, et isegi kui seda peab tugevdama vms, ei pea vähemalt kogu sellest mööblifurnituuri džunglist (igasugu erinevad uksepaksused ja avanemissügavused ja sahtlikäigud jms) omaenda peaga läbi närima. Aga kuidagi kasvas asi ikka üle pea, seda ma teadsin, et sokleid müüakse eraldi (ja plaanisin need nagunii ise ehitada, tugevamad), aga see, et seal erinevad köögimööbli seeriad omavahel ei ühildu, oli uudiseks. Ma arvasin siiani, et nende seeriate vahe on rohkem uste värvides vms. Seega sain kaks täiesti erineva kuju ja kõrgusega kappi:
   

Mõõtudega oli ka muidugi ikaldus, seda ma lõpuks ei raalinudki välja, et kuidas nende köögikappide kõrgust täpselt mõõdetakse. Ma oma lihtsameelsuses siiani arvasin, et kõik maailma köögitasapinnad on 900mm kõrgused ning kunagi sai selle järgi ka torud sisse keevitatud, aga jah... ilmselt kehtib Rootsis lisaks oma miilile ka oma millimeeter.
Aga pärast erikõrguste soklite ehitust, mõõdukat vägisõnade ja mõõdutundetut Sikaflexi kasutamist said kapid paika. Vähemalt sama suurte tükkidena, kui sisse läksid, nad sealt enam välja ei tule. 
   

Järgmiseks tuli lahendada probleem, kuidas kapiuks ja sahtlid kuidagi nii fikseerida, et pidurdades kõik lahti ja välja ei sõidaks. Tavamööbli maailmas on see muidugi tundmatu probleem ja lahendusi pmst pole, hiinlane on paar asja liinile pannud, mille funktsionaalsuses on mul teatavad kahtlused ning "kohalik" pood on küll palganud eraldi inimese kogu maailma sotsmeediat täis spämmima, aga küsimusele, kuidas sealt peenest saksa kataloogist lukusti tööorganile käepide külge leida, ootan siiamaani vastust...

Anoh terve ja tugev mees, käed on otsas, seega haarasin hiire järele ja kukkusin tootma.
   

Päris elus näeb kupatus välja selline (see valge suur tellis on "uks", lihtsalt kergem oli ka see prooviks välja aevastada kui garaaži minna):
           

Natuke peab veel käepideme pinnatekstuuriga katsetama, et neid printimise artefakte vbl veidi paremini maskeerida, ma ei ole ka värvis päris kindel ning kindlasti töötab tööstuslik mehhanism sujuvamalt ja on kompaktsem, aga samas esialgu käib küll. Kuna need käivad kruvidega ära, siis tulevikus saab proovida paremini teha... või noh, olgem ausad, kui see funktsionaalselt töötab, siis ma selle konkreetse tuleviku kättejõudmise peale tegelt väga ei panustaks. Lisaboonus tehasetoote ees samas on see, et mudelis kahe numbri muutmise kaudu saab valida suvalise uksepaksuse ja/või vastuse kauguse ukse servast, ei pea selles osas end standarditega piirama.

Järgmises osas toimub sulgurite paigaldus, aga enne tahaks ühe küsimuse õhku visata - nimelt läks Depo kaoses sahmides kuidagi sedasi, et töötasapinna materjaliks sattus lepp, kuigi tahtsin saarepuud. Ma olen leppa siiani ainult metsas ja suitsuahjus näinud ning üldse puust kui tehnomaterjalist kauge inimene, mismoodi seda mõistlik oleks töödelda, et ikka enam-vähem soliidse välimuse ja mustusekindluse välja annaks? Niipalju saan aru, et neid tänapäeval ei lakita, vaid õlitatakse, aga mis tooted on head? Ja lepp on mulle meelde jäänud üsna punase värvuse poolest, kas kuidagi on võimalik seda toonida nii, et jääks mingi vähe rahulikum toon, skaalas tumedam-hallikas-pruun, sest seal helebeežis kongis tundub mingi punane element ausalt öeldes natuke liiga raju kontrast. Väga ei raatsi seda teist korda ka osta, sest siis pole olemasolevaga midagi teha ja noh, kõik on suhteline, aga see pole ka just kõige odavam vidin.

[DevilDeVille]

Köögitasapindade õli, pakkujaid mitmeid, ise miskipärast pedekuningriigi produkti kasutajaks jäänud.


https://tapeet.ee/products/koksbanksolja...clix8FqTdN

[Jesper]

Tänu, ma järjekordselt nii lihtsa lahenduse peale ei osanud tulla, et õlidel see kasutuskoht lausa peale kirjutatud on...

Aga kappidega võtsin korra aja maha - kuna PETG-d on saada üsna piiratud värvigammas ja ideaalis võiks linkide ning uste värv omavahel harmoneeruda, siis pole seda esteetilist 3D-puslet veel oma peas päris kokku mõelnud. Hetkel parim laual olev lahendus on see helepruun, ideaalis tahtnuks muidugi palju tumedamat hallikas-pruuni:
   

Võimalik, et lahenduseks on lingid lihtsalt üle värvida, netiandmetel peaks selline asi töötama küll.

Aga et mitte suve raisata, panin vahepeal hoopis jõujaama kokku:
   

Mingeid erilisi üllatusi ei olnud, peale selle klassikalise, et kõik lihtsana tunduvad asjad võtavad reaalselt maru kaua aega  Kuna ruumi oli vähe ja juhtmed olid jämedad, siis tuli iga juhtmejupikene täpse pikkuseni lõigata, otsad üksteise suhtes õige kraadi alla keerata, termokahanevat mitte unustada jne. Juhtmepaksusega võibolla pingutasin veidi üle, 50mm2 aku ja inverteri vahele ning 25mm2 laadija ja aku vahele, aga noh samas voolud on ka uhked (võtsin väikese varuga, et äkki kunagi tuleb teine aku esimese kõrvale panna) ja sellist mõõtu tabel näitas. Natuke tuleb veel juhtmeid paremini kinnitada ja sättida, aga kuna sinna kilpi on nagunii veel lähiajal mitu korda asja, ei hakanud nahast välja pugema.

Ei hakanud vastu õhtut testimisega hulluks minema, et mitte motivatsiooni alla tõmmata, seega mikrolaineahi jäi veel kasti. Aga funktsionaalselt hakkas kõik esimese korraga tööle - DC-DC laeb kenasti 40 ampriga, inverter annab käsu peale vahelduvvoolu ja seinalaadimine tundus ka töötavat. Ainult üks asi jäi, kui kellelgi on plaanis natuke rohkem kui 10 kaablikinga pressida, siis sellist pressi ei soovita, eriti selle hinnaga, millega seda kohalikus poes pakutakse:
   

See on ilmselgelt mõeldud nelja käega inimestele, üks hoiab kaablit, teine kinga ja siis viimased kaks opereerivad pressi. Töö sai tehtud, ja ilmselt leiab see garaažis aja jooksul veel kasutust, aga ei ole mugav ja ei ole kiire, vaid ilgem nikerdamine.

Elektriasjade liinis tahaks ideaalis veel laadija 220V sisendi ka kuhugi õuest kättesaadavasse kohta tuua, aga pole veel päris lõpuni välja mõelnud, kuhu ja kuidas. Üks laual olev variant on Defa pistik, https://www.motonet.ee/toode/defa-mini-j...nt=45-4916 , see on küll rõveda hinnaga, arvestades mis ta on, aga samas tundub pistikuosa üsna väike, äkki saab selle kuhugi serva alla nii mahutada, et silma ei riivaks.

[zazik]

Elektriasjade liinis tahaks ideaalis veel laadija 220V sisendi ka kuhugi õuest kättesaadavasse kohta tuua, aga pole veel päris lõpuni välja mõelnud, kuhu ja kuidas. Üks laual olev variant on Defa pistik, https://www.motonet.ee/toode/defa-mini-j...nt=45-4916 , see on küll rõveda hinnaga, arvestades mis ta on, aga samas tundub pistikuosa üsna väike, äkki saab selle kuhugi serva alla nii mahutada, et silma ei riivaks.

Kui kuskil emase pistiku leiad, siis isase Defa juhtmepoole saad minu käest. Ühest ammumüüdud autost on vedelema jäänud.

[Jesper]

Paraku on see autopoolne ots eraldi isegi kallim kui koos seinakaabliga... kapitalism  

https://www.motonet.ee/toode/defa-mini-e...nt=45-4922

[Marko]

Praegusel ajal on palju seadmeid, millel enam oma juhet ei olegi, isegi viiesentimeetrist mitte, ainult pistik korpuse küljes kuhu läheb siis tavaline pikendusjuhe. Ehk saab mõnele sellisele varuosana osta seda pistikut?

[Jesper]

Kui sa mõtled IEC 60320 pesasid, siis neid müüakse Oomipoes stiilis paar eurot tükk, aga need ei sobi kohe üldse välitingimustesse. Klemmid roostetavad ära jms jamps. Kämpinguinimeste bussides on levinud CEE pesad, aga see on nii suur et lõika pool külge lahti et ära mahutada ja hind on veel idiootsem kui Defal.

Tegelt, ausalt öeldes kui ma nüüd ise seda juttu üle loen ja järele mõtlen, siis enam see Defa nii jabur ei tundugi - vähemalt minuteada paigutatakse neid väliotsi ju stangede alla ja sisse jms päris karmidesse kohtadesse, ja töötab. Mul lihtsalt natuke kees esimene emotsioon üle, et mis mõttes 60€ PISTIKU eest

[Marko]

Mõtlesin kõige levinumat euro-seanina, mitte neid arvuti- ja muusikakeskusejuhtmeid. Olen sellise otsa kordi komistanud, see ei saa nii haruldane olla ometi. Auto küljes peab muidugi olema papa pool jah, siin juba Defa-jutus on natuke segamini pistik ja pesa.
10-12mm auku seda kahjuks tõesti ei paigalda.

[MeelisV]

Mul selline defa oma matkabussile pandud. Hea lahendus. Saab ära peita stange või iluvõre külge.
Lisaks siis 5m seinajuhe kah. See lisas komplektile ainult 10eur juurde aga annab 1.5 või 2.5 m ees suure eelise.

[Jesper]

Selle projektiga on üsna naljakas lugu, mida lähemale lõpule tundub kupatus jõudvat, seda aeglasemaks tempo justkui muutub. Omaarust pole ma kuu aega luuslanki löönud, vaid ikka päris mõnusa gaasiga edasi sumanud, aga kui tuli mõte, et paneks vahepeal midagi kirja ka, siis vahepeal tehtud fotosid sirvides on neid ainult näputäis... Aga mis seal ikka, kui juba kord sai teemaga alustatud, siis pooleli ei saa ju ka jätta.

Kappide liinis mingeid suuri vapustusi ei olnud, pärast Sika kuivamist sobitasin uksed ette ja sahtlid sisse, lisaks paigaldasin lukustid ja käepidemed.
   

Mikrolaineahjuga samas nii kergelt ei läinud, eks ma juba kahtlustasin ka, et kitsaks läheb, aga õnneks oli viga täpselt piiripeal, 12mm jäi puudu, et oleks voodi alumise asendi ja töötasapinna vahele ära mahtunud. Arvestades asjaolu, et need kriitilised mõõtmed said kaks ja pool aastat tagasi enamvähem esimese asjana ampriliimiga paika pandud, ainult udust ettekujutust omades, kui suur üks ahi täpselt on, olen tulemusega rahul
   

Selleks, et voodi saaks lõpuni alla sõita, tuli tasapinna sisse 12mm süvend uuristada. Soetasin siis servafreesi, viisin end kurssi kõigi nende miljoni erineva tera nüanssidega ning õppisin tasapisi seda põrgumasinat taltsutama.
   

Pildi unustasin teha, aga nagu minu majapidamises kombeks, siis ühegi asja garantii üle paari kuu ei kesta - ahju kinnitamiseks oli vaja see veidi lahti lammutada, teha kindlaks, et ega vahetult põhja all mingeid kriitilisi komponente ei ole, kolm auku puurida ning neetmutritega täita. Tulemus sai hea. Ainuke väike küsimärk on veel selles osas, mida sõidu ajaks selle pöörleva taldriku ja muude kulinatega teha, et need ahjus pingpongi ei mängiks, aga mõned ideed on.
   

Järgmisena käisin tasapinna õliga üle, et seda säästa juhuslikust määrdumisest. Tahtsin sellist veidi "ebaloomulikku" halli tooni (mul on allergia igasugu puiduvärvi puidust sisustuse osas bussis), ostsin udupeene Osmo õli ning ka spetsiaalsed rullid selle pealekandmiseks, aga juhendi järgi talitades läksin alt. Pärast esimest kihti oli tulemus talutav, aga veidi ebaühlane:
   

Pärast teist kihti aga kuivas pealispinnale mingi natuke värvilaadne koorik, mis sealt igasugu manipuleerimise peale rõõmsasti lahti tuli. Aru ma ei saa, kas asi oli siis selles, et lepp ei ole väga tüüpiline puuliik, või siis ongi see juhend metsa poole, igatahes väsisin seda käkki nähes nii ära, et isegi pilti ei teinud. Mingi hetk peab proovima, äkki annab stiilis karukeelega seal veel midagi päästa.

Viimase kapibloki teemana võtsin ette otsaseina kaunistamise - mingit praktilist vahet seal ei ole, aga kuna see on ust avades kohe esimese asjana kaugele näha, siis tahtsin sinna midagi natuke efektsemat teha, kui lihtsalt järjekordse plaadi kinniliimimine. Ilmavõrgus konnates jäi millaski silma video, kus inimesed painutavad vineeri sellesse tihedalt peeneid sooni saagides, tundus põnev, tehtud-mõeldud ja nii otseses kui kaudses mõttes tõmbasin sae käima.
   

Selle peale muidugi ei mõelnud, mis väega selle asja lõpuks 90 kraadi alla saab (pööre on suht järsk, sest ruumi palju ei ole), jaurasin seal igasugu klambrite ja prussidega, kuni tulin mõttele koormarihmad appi võtta. Vineer sai aru, et targem annab järgi, võttis naksti vajaliku asendi sisse.
   

Pärast liimi kuivamist olin arvestanud, et kindlasti ei ole arvutused päris täpsed ja lõpuks peab seda tükki veel igast otsast mõõtu saagima, aga võta näpust, sobis kohe paika, nagu proffide tehtu.
   

Järgmisena oli kavas veesüsteemi ehitus. Suures plaanis olin juba käega löönud, et ilmselt veevärk toa poolele ei mahu ja tuleb kuidagi garaaži poolele mingi raam tekitada, aga poolkogemata leidsin Bauhofist kanistrid, mis sobisid TÄPSELT kraanikausialusesse kappi, sääsk ka ei pane nokka vahele.
   

Kapipõhja läks üks riiuliplate ja selle alla Vevori pump, niiet pump on alati veetasemest madalamal, nagu juhend ette näeb. Kanistrite korkide asemele tootsin kaks läbiviiku, puhta vee omal on selline parajalt tihke ava, millest põhja ulatuv voolik läbi panna ning musta vee omal on läbiviik 40mm kanalisatsioonitoru jaoks. Paraku selle viimasega läks natuke liiga täpselt, kanistri ava jäi kraanikausi äravoolust 20mm kaugusele horisontaalis ning 40mm kaugusele vertikaalis, kuna sellist imetükki tõenäoliselt poest ei leia, siis tuli see ka ise toota.
   

Eemaldamiseks tuleb siis see ülemine mutter lahti lasta, üleminek liigub paarikümne mm jagu kanistri sisse ning kogu kupatuse saab kerge vaevaga välja tõsta. Puhta vee oma on veel lihtsam, lihtsalt kork maha ja kanister välja. Eks praktika näitab, kas see tegelikult ka nii hea on kui tundub, aga eks alati saab täiustada. Sellele Vevori pumbale on rõhurelee sisse ehitatud, niiet kraan on lihtsalt tavaline ehituspoe kaup, ainult ühele otsale tuli pime ette panna, et sealtkaudu vesi välja ei lahmaks. Ainuke puudus on see, et kui vesi otsa saab, siis pump hakkab automaatselt õhku pumpama, edutult, seega panin ka eraldi lüliti vahele, et saaks sel puhul kohe välja klõpsata.
   

Üleüldise ääremärkusena, ma absoluutselt ei kujuta ette, kuidas selliseid busse enne 3D printerite ajastut ehitati või mis mul arus oli, kui projekti ilma selleta alustasin. Mõned suured asjad on siit teemast ka läbi käinud, aga nende kõrval on kümneid ja kümneid pisikesi asju, kasvõi kõikvõimalikud klambrid, 14mm, 9mm, 7mm, kruvile, poldile, ühepoolsed, kahepoolsed, mustad, valged... neid kõiki ilmselt on mingis formaadis kaubandusvõrgust saada, aga kes jaksab iga nublakat taga otsida, lisaks aeg ja bensiin ning enamasti teadmine, et päris õiget asja ikka ei saanud. Nüüd on lihtsalt vihik koguaeg kõrval, kuhu töö käigus sirgeldan kõikvõimalike vidinate skitse, õhtul koju jõudes 20 minutit CADis ja "tellimus" küpsema. Järgmisel päeval on juba kõik vajalik olemas.

Igatahes veevärk sai jällegi väga hea, üldse kõik kuidagi õnnestub viimasel ajal  Küljeuksest tahapoole vaadates hakkab pilt juba enam-vähem paika loksuma, muidugi nokitsemist on iga serva ja nurgaga, aga vähemalt motivatsioon on kõrgel, et äkki saabki päriselt kunagi valmis. Samas võib-olla ongi parem, kui neid servi ja nurki kõiki kohe lõpuni ei nokitse, sest kogemata võib juhtuda, et varsti on juba järgmine buss õuel ja...
   

Paremal all oleva augu lõikasin selle mõttega, et äkki tekib vajadus mingeid 3m pikkasid torusid või latte vedada, siis saab need sealt läbi lükata, sest garaažis endas seda ruumi enam ei ole. Ja kapistu ning juhiistme vahele on kunagi plaanis mingi istumiskaadervärk tekitada, et oleks mugav sõitma minnes saapaid jalga tõmmata, aga ma pole veel suutnud sellist projekteerida, millega ise päris rahul oleks, niiet näis, millal see juhtub.

Ettepoole vaadates on teha veel pööningu uksed, need said mehaanilises mõttes täna paika, aga tuleb veel ära viimistleda, et ka silmale ilus vaadata oleks, käepidemed paigaldada jms. Parempoolses augus käib lülitipaneel, kaks aastat tagasi kiirelt kokku lastud esimene versioon sai natuke liiga priiskava suurusega, sest ega sinna peale kolme lüliti ja inverteri juhtpaneeli rohkem midagi ei tule, niiet otsustasin ka selle uuesti teha.
   

Natuke peab veel gaasivedrusid justeerima, et luugid täpselt võrdselt kikkis oleks
   

Tegelikult võiks enne sügist veel kütteseadme ka ära paigaldada, aga sellega on mul natuke blokk ees - üks väga hea koht paigalduseks oleks kaasistuja istme all, puhub sooja loogilises suunas, kerge ligi pääseda kui vaja puhastada vms ja suht lühike tee kütusepaagini, aga vot seda ei oska välja mõelda, kuhu värske õhu sissevõtt panna. Saaks muidugi nätaki läbi põranda viia, aga see plaan mulle üldse ei meeldi, sest sealsamas põhja all on heitgaaside väljalase ning tundub natuke Darwini karikat väärt idee seda vingugaasi kohe sisse tagasi imema hakata. Mujal jälle on igal pool salong ees, kuhu ei tahaks mingeid juhuslikke torusid vonklema. Eks nuputan veel, või siis äkki ei ole see õuestimemine nii oluline ka kui ma arvan...

[DevilDeVille]

" Ainuke väike küsimärk on veel selles osas, mida sõidu ajaks selle pöörleva taldriku ja muude kulinatega teha, et need ahjus pingpongi ei mängiks, aga mõned ideed on." 

Kummipalli pumpad sõiduajaks täis, leidub muidugi ka pumbaga kotte. Tüüpi sellised jne:



https://www.aliexpress.com/w/wholesale-a...EYEALw_wcB

[Jesper]

Mhmh, see on üks võimalik strateegia - saab isegi lihtsamini, osad lõikavad lihtsalt basseininuudlist kolm sobiva pikkusega juppi, teibivad need kokku ja torkavad kupatuse sõidu ajaks taldriku ja ahju lae vahele.

[tõnn]

Pole vaja midagi üleliigset kaasa vedada.
Mässi see taldrik köögirätikusse ja valmis.

[Econoline]

Mina Transporter t5 volkaril panin kütte just istme alla, nii heitgaasid kui värske õhu torud on läbi põranda ja heitgaasid viisin tagasilla kõrvale rattakoopa juurde, värske õhu võtu aga esisilla külge. Talvel töötas asi ideaalselt, co andur ei piiksatanud kordagi. Kasutasin nii seistes kui sõites kokku paarsaja tunni jagu.

[Jesper]

Oh super, siis ma teengi ikka samamoodi. Transit vist on kopka võrra pikem ka, niiet väljalase saab isegi kaugemal olla. Kas sa sisselaskeava ette panid ka midagi, võrgu või filtri või midagi kolmandat? Seal esiistme all on põhja all võrdlemisi puhas ruum, rataste alt tolmu ja pori ei viska, aga mõtlen et eks tee kohal mingi jama ikka tavaliselt hõljub, pluss oleks tore kui keegi kahe või rohkema jalaga olend seismise ajal sinna pesa ei teeks.

[Econoline]

Ahjuga oli kaasas plastjunn, millel on avade ees võrk ja õhuke poroloon. T5 on sobiva läbimõõduga torutala, mille sisse kogu "kaadervärgi"panin ja fikseerisin nipokatega. Toast ei soovita õhku võtta, kubatuur ei ole just üleliia suur.

[MeelisV]

Minu 5 ööri.
Minu matkabussi küte on kõrvalistuja all põhja all. Õhu võtab sealt samast. Heitgaasid lähevad juhi poole pohja alt risti labi kuni bussi servani ja puhub sealt siis valja. Sisse ei aja. Samas olen pannud ka bussi erinevad gaasi andurid nagu selline   https://www.3gasplus.com/da/3gas-homepage-da/ . YouTube kanalites on videod olnud kus probleem on esinenud külma talveilmaga kus heitgaasid jäävad bussi alla hõljuma ja siis tungivad sisse igast august ja praost lõpuks signa karjub ja keset pakast tuulutada salongi.
Kindlasti oleks.kevadest sügiseni mõistlik võtta õhku õuest.
Minul on hetkel tehtud nii, et küte võtab õuest ja puhub tuppa sooja kui vaja. Samas võtab wc ventilaator õhu toast ja saab reguleerida kiirust 10 astmeliselt 10% kaupa. Õhk võetakse sisse esi uste klaaside vahele pandud restidest. Soovitan neid kahe käega. 
Suvaline esimene viide 
https://vanupgrades.com/products/transit...nt-inserts
Kevadest sügiseni soojal ajal super lahendus koos katuse ventilaatoriga mis mul on maxxfan. Normaaksel suvel ehk lasen 40...50 % hetkel nt. Taanis kus hommikuti on 10...12...15c siis on ventikas öösel 10...20% peal. Palaval ajal aga vajdusel tõmbab 100% ga bussi m3 nii kiirelt läbi et aru ka ei saa. 
Ise tahan veel küttele panna õhuvotule lisa toru haru ja klapi vahele nii, et väga külma ilmaga võtaks õhku rohkem toast ja puhuks sisse tagasi ja saaks reguleerida värske õhu kogust. Webasto süsteemides on sellised Y klapid olemas.
Täna on mul küte gaasiga ei välista et tulevikus lähen ka diisli peale. 
See asjade lendamine bussis oli ka mul suurem hirm kui tegelikus. Väike vildist pehmendus või rätik on piisav sellele taldrikule. 
Iveco vedrustus vs. Nt uue transitiga on ülijaik ja mul nõude kapp tagasilla kohal. Ei hüppa seal midagi ringi.