[spitfire]

Täna on riik võtnud jäiga seisukoha, et pildid peavad olema tehtud reaalajas ning geolokatsiooniga. Vastasel juhul ei oleks neil fotodel mitte mingit tõendamisväärtust 

Paar aastat ja 10 milli hiljem jõuab kohale ja öeldakse, et seda ei ole enam vaja. Mina puhtalt maksumaksja vaatenurgast leian, et see on raiskamine.

Lisaks on see ka nuhkimine, ja usaldamatus. Riik ei usalda oma kodanikku.

Kaksteist räägib siin teeseldud abitusest? Geolokatsioon on täna tõsine teema, kus laev ei sõida ja lennuk ei lenda, kuna gps on häiritud. ( Finnair ja Tartu lennud, kui juba on ununenud.) Ja mitte lihtsalt häiritid vaid võltsitud, mida iganes see tähendab, aga nii on uudistes kirjas.

Olukord kus auto on taastamisel väljaspool eestit? Olukord kus autod paigutatakse võimalike röövvallutajate haardest ajutiselt väljapoole. Kui auto on mõnes välis muuseumis, kasvõi riias?
Kindlasti on need üksikjuhud, aga tõesti milleks nii üle vindi süsteem, nagu kahuriga varblase laskmine.

[maaks]

Täna on riik võtnud jäiga seisukoha, et pildid peavad olema tehtud reaalajas ning geolokatsiooniga. Vastasel juhul ei oleks neil fotodel mitte mingit tõendamisväärtust 

Paar aastat ja 10 milli hiljem jõuab kohale ja öeldakse, et seda ei ole enam vaja. Mina puhtalt maksumaksja vaatenurgast leian, et see on raiskamine.

Lisaks on see ka nuhkimine, ja usaldamatus. Riik ei usalda oma kodanikku.

Kaksteist räägib siin teeseldud abitusest? Geolokatsioon on täna tõsine teema, kus laev ei sõida ja lennuk ei lenda, kuna gps on häiritud. ( Finnair ja Tartu lennud, kui juba on ununenud.) Ja mitte lihtsalt häiritid vaid võltsitud, mida iganes see tähendab, aga nii on uudistes kirjas.

Olukord kus auto on taastamisel väljaspool eestit? Olukord kus autod paigutatakse võimalike röövvallutajate haardest ajutiselt väljapoole. Kui auto on mõnes välis muuseumis, kasvõi riias?
Kindlasti on need üksikjuhud, aga tõesti milleks nii üle vindi süsteem, nagu kahuriga varblase laskmine.

Kas seal kusagil (juhendis?) on siis kirjas, et sõiduk/jäänused peavad paiknema Eestis?

[isandpauk]

Gps asukohta saab telefonides lihtsalt võltsida või õigem oleks öelda- simuleerida.
Võttis mul paar minutit:
   

[hobiautod]

Panen auto käru peale ja lähen teen Toompeal pilte?

[isandpauk]

Panen auto käru peale ja lähen teen Toompeal pilte?

Nojah, kui sa ei taha, et ametnik tuleb sulle koju masinaid kontrollima, kui midagi kahtlast avastab. Milleks muuks see geolokatsioon siis on? Et lisada maa-ameti kaardile varuosade saadavuse kiht?

[wax]

Mul pole ka midagi varjata, aga teades kuidas läbi ajaloo on erinevaid andmeid ja andmebaase riigi andmebaasidest "jalutama läinud", siis teeb natuke ettevaatlikuks küll enda asjade asukoha kaardile märkimine. 

[hobiautod]

Minuarust on see kõik väljapressimine ,et saada register tühjaks. ID kaardi tegemine kodus pole ka nii keeruline.

[Telc]

Mul pole ka midagi varjata, aga teades kuidas läbi ajaloo on erinevaid andmeid ja andmebaase riigi andmebaasidest "jalutama läinud", siis teeb natuke ettevaatlikuks küll enda asjade asukoha kaardile märkimine. 

Palun meenuta mulle ka, mis andmed on pärast 1996 aasta "Perli baasi" riigi andmebaasina jalutama läinud?
Eriti tahaks veel 2015 aastast hilisemaid näiteid.

[spitfire]

Mul pole ka midagi varjata, aga teades kuidas läbi ajaloo on erinevaid andmeid ja andmebaase riigi andmebaasidest "jalutama läinud", siis teeb natuke ettevaatlikuks küll enda asjade asukoha kaardile märkimine. 

Palun meenuta mulle ka, mis andmed on pärast 1996 aasta "Perli baasi" riigi andmebaasina jalutama läinud?
Eriti tahaks veel 2015 aastast hilisemaid näiteid.

Ei peagi jalutama andmebaasina. Kui kusagil on mingi baas, siis on alati kellelgi juurdepääs, väita et need ei saa lekkida, on naiivne, milleks seda ja kes ja kas üldse kasutatab on juba teine asi.

[zazik]

Mul pole ka midagi varjata, aga teades kuidas läbi ajaloo on erinevaid andmeid ja andmebaase riigi andmebaasidest "jalutama läinud", siis teeb natuke ettevaatlikuks küll enda asjade asukoha kaardile märkimine. 

Palun meenuta mulle ka, mis andmed on pärast 1996 aasta "Perli baasi" riigi andmebaasina jalutama läinud?
Eriti tahaks veel 2015 aastast hilisemaid näiteid.

Kas alles hiljaaegu polnud mingi terviseandmete suuremat sorti leke?

[aavu]

Mul pole ka midagi varjata, aga teades kuidas läbi ajaloo on erinevaid andmeid ja andmebaase riigi andmebaasidest "jalutama läinud", siis teeb natuke ettevaatlikuks küll enda asjade asukoha kaardile märkimine. 

Palun meenuta mulle ka, mis andmed on pärast 1996 aasta "Perli baasi" riigi andmebaasina jalutama läinud?
Eriti tahaks veel 2015 aastast hilisemaid näiteid.

Ei peagi jalutama andmebaasina. Kui kusagil on mingi baas, siis on alati kellelgi juurdepääs, väita et need ei saa lekkida, on naiivne, milleks seda ja kes ja kas üldse kasutatab on juba teine asi.

https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kin...ik-oodata/ 
No ei usu, et see on tehisaru poolt loodud uudis. Ikka päriselust.

[olli]

Gps asukohta saab telefonides lihtsalt võltsida või õigem oleks öelda- simuleerida.

Seda on tegelikult võimalik lihtsalt tuvastada, et kasutaja asukoht on simuleeritud, native rakendustes. Veebirakenduste kohta pole kindel. Vähemalt seni kuni telefon ei ole "rootitud" ja kasutaja natuke sügavamal neid asju ei torgi. Iseasi muidugi, et palju neid äppe on kes reaalselt selle "if-i" koodi sisse on kirjutanud.

[Roomik]

AI vastus, enamus tuleb tuttav ette:

Siin on nimekiri Eesti riigiasutustest ja avaliku sektori organisatsioonidest, mille süsteemidest on pärast 1996. aastat andmed n-ö "jalutama läinud", olgu siis küberründe, tehnilise vea või inimliku eksituse tõttu.
1. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

• Aasta: 2021
  
• Mis juhtus: Üks suurimaid riiklikke lekkeid. Kurjategija kasutas ära turvaauku dokumendifotode andmekogus.
  
• Andmed: Varastati 286 438 inimese dokumendifotod koos isikukoodide ja nimedega. See puudutas kõiki, kellele oli viimase 15 aasta jooksul väljastatud ID-kaart, pass või elamisloakaart.
  

2. Terviseamet

• Aasta: 2020
  
• Mis juhtus: Infosüsteemi turvaviga, mis võimaldas kõrvalistel isikutel pääseda ligi koroonaandmetele.
  
• Andmed: Lekkiti 9158 inimese tervislik seisund, sümptomid ja lähikontaktsed. Need olid andmed, mida koguti nakatunute kohta pandeemia algusjärgus.
  

3. Välisministeerium

• Aasta: 2020–2021 (avastati hiljem)
  
• Mis juhtus: Riiklikult korraldatud küberrünnak (sidemed Venemaa luurega).
  
• Andmed: Varastati massiliselt asutusesisest kirjavahetust ja dokumente. Kuigi riigisaladusi ei lekkinud, oli tegemist väga tundliku diplomaatilise ja strateegilise infoga.
  

4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

• Aasta: 2020
  
• Mis juhtus: Osa samast suurest rünnakulainest, mis tabas Välisministeeriumi.
  
• Andmed: Murti sisse serveritesse, kus asusid ministeeriumi sisedokumendid ja kirjavahetus.
  

5. Sotsiaalministeerium

• Aasta: 2020
  
• Mis juhtus: Samuti osa 2020. aasta suurtest küberrünnakutest riigiserverite vastu.
  
• Andmed: Lekkiti siseinfot ja dokumente. Sotsiaalministeeriumi puhul on see eriti tundlik, kuna ministeerium haldab suurt osa Eesti tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika infost.
  

6. Haridus- ja Noorteamet (HARNO)

• Aasta: 2021
  
• Mis juhtus: Tehniline viga portaalis "E-koolikott".
  
• Andmed: Google'i otsingumootorisse ja sealtkaudu avalikkuse ette jõudsid õpilaste ja õpetajate isikuandmed (nimed, isikukoodid, koolid). See puudutas tuhandeid inimesi, sealhulgas alaealisi.
  

7. Kohtud ja Justiitsministeerium (E-toimik)

• Aastad: Pidev probleem (viimati teravamalt 2023)
  
• Mis juhtus: Mitte otsene "murdvargus", vaid süsteemne haavatavus avalikes liidestes.
  
• Andmed: Läbi masspäringute on korduvalt "maha laetud" infot kohtulahendite, trahvide ja menetluste kohta viisil, mis võimaldab koostada ebaseaduslikke taustakontrolli andmebaase.
  

8. Kohalikud omavalitsused (KOV)

• Aastad: Ebaregulaarselt (nt Tõrva, Otepää, Tallinn jt)
  
• Mis juhtus: Dokumendiregistrite vale seadistus.
  
• Andmed: Ametnikud on eksikombel jätnud avalikuks dokumente, mis peaksid olema asutusesiseseks kasutamiseks. See on kaasa toonud laste hooldusõiguse andmete, sotsiaaltoetuste saajate nimekirjade ja tervisandmete leket.
  

9. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) – "Siselekkeid"

• Aastad: Pidevalt läbi aastate.
  
• Mis juhtus: Inimlik faktor ehk volituste kuritarvitamine.
  
• Andmed: See ei ole massiline IT-leke, vaid olukord, kus politseiametnikud vaatavad ebaseaduslikult (isiklikust huvist) tuttavate, kuulsuste või naabrite andmeid rahvastikuregistrist või karistusregistrist. Igal aastal jääb vahele mitu ametnikku, kes on sel viisil andmeid "välja viinud".
  

10. Eesti Pank (Krediidiinfo kontekstis)

• Aasta: 2010. aastate algus
  
• Mis juhtus: Pangasaladuse ja maksehäirete andmete liikumine süsteemide vahel.
  
• Andmed: Kuigi otsest häkkimist ei olnud, kritiseeriti riiki teravalt selle eest, et riiklikult kogutud maksuandmed ja võlgnevused liikusid liiga vabalt erasektori kätte (nt Krediidiinfosse), kus neid hakati müüma taustakontrolliks.
  

---

Oluline märkus:
Eestis on andmete "jalutama minek" muutunud. Kui 1996. aastal varastati füüsiline koopia tervest andmebaasist (Perli baas), siis tänapäeval on riigiasutuste puhul levinumad:

1. Dokumendifotode vargus (RIA juhtum).
   
2. Sisekirjavahetuse vargus (Spionaaž ministeeriumides).
   
3. Inimlikud eksimused (Andmed unustatakse internetti "lahtiselt").
   

Kõige suuremad massilised isikuandmete lekked (nagu Apotheka 700 000 kontot) on viimasel kümnendil liikunud riigiasutustest pigem erasektori kätte, kes osutab riiklikult tähtsaid teenuseid.