17-06-2005, 11:28 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-06-2005, 11:38 AM ja muutjaks oli
Jesper.)
Oled sa kindel, et see üldse annab võimsust juurde? Juhul kui originaalkarpa ei ole alamõõduline või muul moel kehv, siis suurema tõenäosusega sa kaotad võimsuses.
Kollektorid on erinevad vastavalt kasutusotstarbele. Üldiselt ei olegi niiväga tähtis, mitme silindri kohta üks karpa on, küsimus on pigem runnerite (torud mis lähevad plokikaane külge) pikkuse häälestamises - pikad runnerid rusikareeglina toetavad momenti madalatel pööretel, lühemad jälle kõrgetel. See on muidugi väga üldine möla, kui tahad ise sisselaset teha, siis selleks on valemid, millega kõiki soovitud parameetreid arvestades saab arvutada ideaalse runneri mõõtmed. See, kuidas need täpselt kokku väänata, on juba rohkem maitseasi.
Üldiselt tundub, et sa lähtud natuke valedest eeldustest. Selleks, et mootorist rohkem võimsust saada, tuleb kas:
- parandada silindri täitumist, ehk kergendada küttesegu teed silindrisse
- parandada termilist efektiivsust, ehk vähendada soojuskadusid - rohkem energiat kasulikuks tööks
- parandada mehaanilist efektiivsust, ehk vähendada hõõrdekadusid
Kahe karburaatori paigaldamine ei tee otseselt ühtegi neist asjadest, seega see põhimõtteliselt võimsust juurde ei anna. Pigem on see hädavajalik siis, kui silindri täiteastet on nii palju parandatud, et originaalkarburaator ei jõua enam piisavalt küttesegu valmistada. Muidugi on autosid, mis on juba tehasest alamõõdulise karburaatoriga, aga ka nendel paraneb võimsus paremast karburaatorist täpselt selle piirini, kus karburaator täpselt rahuldab mootori isu.
Seega kokkuvõtvalt minu näpunäited edukaks tuunimiseks:
1. tõsta silindri täiteastet, ehk mõtle, kuidas juhtida rohkem õhu ja kütuse segu silindrisse (sisselaskekollektor, pordid, klapid, nukkvõll, väljalase)
2. vali sobiv surveaste
3. hoolitse, et su mootor oleks muus suhtes igati korras, eriti mis puudutab kolbe, hülsse, laagrilõtke
4. vali karburaator, mis suudab piisava koguse segu valmis teha, seejuures olles võimalikult täpselt \"õige\", mitte näiteks 50% suurem kui vaja
5. timmi paika süüde, ideaalis dünopingis
6. kruvi külge kroomitud klapikambri kaas, kui aega veel üle jääb, siis võid ka muid levinud asju teha, nagu hooratta kergendamine või erinevate mitte-K&N õhufiltritega eksperimenteerimine
Selle retsepti täitmine tagantpoolt ettepoole võib olla küll lõbus nokitsemine, aga märkimisväärset lisavõimsust see ei anna. Karburaatori abil ei saa parandada silindri täituvust.
Mis puudutab kütusekulu, siis sellel on vähe pistmist karburaatoritega (loomulikult eeldusel, et ülalpoolnimetatut on järgitud ja mootorit mitte ülekarbureeritud), pigem termilise efektiivsusega - kui tahad väikest kütusekulu ja võimsuse kasvu, hoolitse selle eest, et kogu põlemisel tekkinud soojus läheks kolvi liigutamiseks. Esimene liigutus on valida mõistlik surveaste - ideaalis täpselt selline, mille puhul mootor planeeritava kütuse kasutamise korral ühelgi töörezhiimil veel ei detoneeri, ilma sealjuures süüdet kägistamata. See on jällegi väga üldine rusikareegel, foorumisse on pakse raamatuid veidi tüütu peensusteni refereerida. Veel on kindlasti kasu korralikust shortblock\'ist - korralikud, tihedad kolvirõngad ja hülsid hoolitsevad selle eest, et sa oma sissekallatud bensiini eest ka midagi vastu saad. Lisaks on võimalik kasutada keraamiliselt kaetud kolbe, aga need on kahjuks üpris kallid.
Lõpuks ei saa alahinnata ka mootori sisekadude mõju kütusekulule ja võimsusele - õiged lõtkud raam- ja kepsulaagrites, korralik õli jne.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et võimas mootor on ühtlasi ka kütusesäästlik - kuigi võimsus ei tule õhust ja armastusest, vaid ikka bensiinist, on ideaaliks mootor, mis suudab iga sisse kallatud kütusetilga muundada võimalikult suureks hulgaks kasulikuks tööks.
Tegele algul põhimõtteliste asjadega, nagu mootoriplokk, plokikaan, nukkvõll, siis mine alles lisaseadmete kallale.