Soveti aegsed gaasipliidi süütajad!?
#1
Question 

Mäletan lapsepõlvest, et olid mingid omamoodi asjandused, millega gaasipliiti süüdati, kuid täpsemalt meeles ei ole (Olen sündind 1978.) millised välja nägid ja kuidas toimisid.
Järsku keegi mäletab täpsemalt?
Tänan tähelepanemise eest Smile
Vasta
#2

Noid riistapuid oli päris mitu sorti, praegugi on mõningaid saada:
1) Elektrilised süütajad, mis töötasid vooluvõrgust. Torkasid juhtme seina ja kui nuppu vajutasid, tekkisid elektroodide vahel sädemed.
2) Piesoelektrilised süütajad. Juhet polnud, nupule kõvasti vajutamisel tekkisid sädemed.
3) Tavalise välgumihkli põhimõttel töötavad. Neid täideti välgumihkligaasiga, oli nii tulekiviga kui piesoelektriliselt süüdatavaid. Nendega sai ka näiteks küünalt või ahjus puid süüdata.
Olen kõiki neid tüüpe elu jooksul kasutand ja töökindel polnud neist ükski, ikka tuli neid alailma remontida ja paari-kolme aasta pärast uus osta.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#3

mina mäletan kahesuguseid. Üks piesoelektriline, teine 220V sädelahedusega. Mõlemad kippusid olema ebatöökindlad, eriti piesoelektriline, mis niiskemas õhus üldse sädet ei löönud ja üsna ruttu üldse katki läks.

Välimuse poolest oli piesoelektriline oli plastmassist käepidemga asjandus, mille otsas metalltoru (oli nii kandilise kui ümmarguse disainiga), kokku u. 25 cm pikk. Käepideme küljes oleva nupu vajutamisel tekkis toru otsas 4-5 väikest sädet.
Sädelahendusega riistapuu oli ca 2x2x20cm pulk, plastmassist käepidemega ja ca 5cm pikkuse metaalist võrega selle otsas, kus sees siis suur sinine sädemepilv särises päris koleda häälega. Tagant otsas läks juhe seinakontakti. Metallist osa küljes oli ka riputusaas, et köögis kuhugi konksu otsa saaks riputada (au disaineritele :-)

Pilte kahjuks ei ole.

Sedasorti asju võib mõnelt vanakraamiturult vast leida ikka.
Vasta
#4

Vot neid ma mõtlesingi jah! Omamoodi kihvtid asjandused olid Smile
Meil kodus oli just see smolini teises punktis kirjeldatud \"aparaat\" Smile ehk siis piesoelektriline...tunnistan ausalt, kuulen seda sõna vist esimest korda! Ja kandiline variant oli minu mäletamis mööda.
Mis põhimõttel see (pieso) siis töötas(b) täpsemalt???
PS. Ja seda TeetL-i kirjeltatud särisevat riista olen ka kusagil näind, igavesti vahva asi oli!
Vasta
#5

Lisaks loetletutele olid veel sellised, mis töötasid tavalise välgumihkli põhimõttel, kuid ilma gaasita, s.t. lõid kivist ainult sädet. \"Toru\" oli 4-tahuline, umbes 5x30mm. Eriti töökindlusega ei hiilanud, üsna tihti plõksus asi sädet andmata...
Vasta
#6

Piesoelektrilistes seadmetes kasutatakse loodsulikku mineraali piesokvartsi, tavalise kvartsi teisendit, mis surve all pisut elektrivoolu tekitab. Tal olevat ka vastupidine omadus, s.t. kui vool läbi lasta, siis tõmbub kokku. Välgumihklid on selle efekti vist kõige lihtsam kasutusala. Tarvitatakse mitmesugustes elektrotehnika- ja elektroonikaseadmetes, näiteks saab ehitada elektromagneti asemel piesokvartsi kasutava valjuhääldi.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#7

Maal mul see plastmassist on, piesoelektriline Smile

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne