[ktmxcx]

Tere!

Oma Desna keskjooksu lahti võttes märkasin et parempoolne (hammasratta poolne) laagrikauss ei tule lahti. Keera kasvõi võti kõveraks (ühe võtme keerasingi kõveraks). Kuidas selle lahti saaks? Kas ta on paremkeermega või vasakkeermega (st. kas ta käib vasakule keerates lahti või siis hoopis paremale keerates)? Roostet absoluutselt pole. Ratas on põhimõtteliselt nagu uus ja asi ei tohiks kinni roostetanud küll olla.

[ktmxcx]

Äkki keegi oleks nii tore ja annaks nõu.

[valdo]

Äkki keegi oleks nii tore ja annaks nõu.

Nõukaaegsetel kokkupandavatel jalgratastel on eri aegadel ja eri mudelitel kasutatud kahte erinevat nõukaajal levinud keskjooksu tüüpi.

Ühe tüübi korral käivad koonusekausid keermega raami sisse ning keskjooksu võlli keskosa on töödeldud koos väljaulatuvate koonuspindadega. Sellise keskjooksu reguleerimine käib kausi sisse- ja/või väljakeeramisega raamist, mille asend fikseeritakse suureläbimõõdulise kontra-rõngaga.

Teisel keskjooksutüübi korral on koonusekausid raami sisse pressitud ning koonused endid käivad võlli peale keermega. Sellise süsteemi reguleerimine käib ühe külje koonuse keeramisega võlli peal kas sisse- või väljapoole, kusjuures koonuse asend võllil fikseeritakse kontra-mutriga.

Sinu jutust ei selgu üheselt, kumma süsteemiga on tegemist. Kui täpsustad seda, siis oskan ehk ka (pikalt seisnud) koostu osandamiseks täpsemat nõu anda - ise on mõlemat tüüpi süsteeme pikkade aastakümnete jooksul ikka kümneid lammutatud/osandatud/parandatud.

[ktmxcx]

Minu rattal (vl. 1990) on esimest tüüpi keskjooks ehk siis see, mis käib keermega raami sisse. Kuid ikka on probleem, et parem koonusekauss ei tule lahti. Kummale poole ta lahti keeratakse-kas päripäeva või vastupäeva? Kas parem koonusekauss üldse käib lahti?

[valdo]

...esimest tüüpi keskjooks ehk siis see, mis käib keermega raami sisse. Kuid ikka on probleem, et parem koonusekauss ei tule lahti. Kummale poole ta lahti keeratakse-kas päripäeva või vastupäeva? Kas parem koonusekauss üldse käib lahti?

Vabandan - viimasel ajal on mul olnuid üli-ülikiire ja olen saanud mahti vastata vaid kõige pakilisematele asjadele (kui sedagi).

Loomulikult  on ta avatav ja käib keermega raami sisse! Keerme pidisuse osas tõesti ei mäleta (kahjuks). Olen avanud Lvovi tehase naisteratta samasugust koonust (1955.a.), sel oli vast vasakkeere, kui mäletan (avasin seda ca 20 aastat tagasi).  Loomulikult ei välista, et (kuri)kuulsad nõukaaegsed ratsijad ei asendanud seda miskil ajal paremkeermega - 1990 on minu kollektsiooni jaoks üli-üli-uus aasta, nii uusi asju pole näppinud.

Samas - kui saad juba kausi raamis millimeetrikenegi liikuma, siis on ju üsna pea näha (tunda) keerme pidisus - ehk siis kumba pidi hakkab kergemini liikuma... Ehk siis toksid raam kruustangide vahel tugevalt kinni olekus kõvasulampulgaga vaikselt ühele poole ja siis teisele poole - kummal pool kergemini takistus ette tuleb, selles suunas on kinni...

Üks lisa-soovitus pidisuse kindlaksmääramisel katsemeetodi alternatiivina veel - tee miniatuurne peegel, rummu sisu õlist puhtaks ning peeglit toika otsas rummu sees pööritades uurida, mispidi koonusekausist edasi jäävad keermeniidid kulgevad...

Muide miks Sa üldse tahad vastas-koonust raamist välja keerata? Võlli, laagrid ja muu mudru saad ju muudmoodi ka kätte, vändad võllilt maha võttes ja teist, stopper-rõngaga koonust avades... Või on Sul  pikaaaegse ekspluatatsiooni tulemusena koonuspind tükati sissesöönud ja soovid seepärast koonust vahetada (tihti tüüpviga)? Sel juhul peab Sul olema aga varukoonus ja sealt on suurepäraselt keerme pidisus näha ju! Vihjeks - nõukaaja lõpuajastu jalgrattaid/-raame samatüübiliste keskjooksudega mass-siirdub viimasel ajal lademetena vanarauda/prügimäele, kust saad üsna kergelt doonori...

Muide - avanematute keermesliidete osas on foormis palju juttu olnud ja mitmeid pakutud lahendusi, alates MoS2 eraldusõlist kuni soojendamiseni gaasipõletiga...

[ktmxcx]

Tere! Tänud Valdole teemakohase info eest!
Sain nüüd keskjooksu parema koonusekausi lahti, oli paremkeermega. Probleem, miks tahtsin lahti võtta, oli see et parem vänt hakkas vastu raami käima peaaegu. Ainult millimeeter või paar jäi puudu. Olen seda viga ka teistel Desnadel täheldanud. Kuidas seda kõrvaldada?
Ehk oskab keegi targem nõu anda!? Valdo, mida sa pead silmas sissesöönud koonusepinna all ja kuidas see avaldub? Ehk seletad mulle pikemalt lahti?

[valdo]

Sain nüüd keskjooksu parema koonusekausi lahti, oli paremkeermega.

Njah. Oligi ära ratsitud, nagu ma kartsin. Teades nõukaaegset tava, kus ratsettepanekute eest konstruktorid/töömehed tihti palju raha said, ma tegelikult arvasin seda. 1955.a. oli selletüübiline keskjooks kindlalt vasakkeermega, vähemalt Lvovi tehase rataste korral.

Probleem, miks tahtsin lahti võtta, oli see et parem vänt hakkas vastu raami käima peaaegu. Ainult millimeeter või paar jäi puudu. Olen seda viga ka teistel Desnadel täheldanud. Kuidas seda kõrvaldada?

Seda juhtub ikka jalgratastel. Kas pika ekspluatatsiooni tulemusena, mis vänta tasapisi kõveraks ajab, või siis eri tükkidest kokkupandu korral. Sinu omal kardan pigem vända kõverdumist aja jooksul, mida soodustab vändamaterjali ebapiisav jäikus. Nõuka-aja lõpu (ratta)detailid on pahatihti väga kõikuvate kvaliteediomadustega...

Mina olen seda probleemi tavaliselt parandanud vända (tagasi)painutamisega nii max 5 mm ulatuses. Vänt küljest ära, miski vana (hävinud) keskjooksuvõlli ja/või pedaalivõlli pidi tugevalt üht otsa pidi suurte kruustangide vahele kinni ja siis keskosale läbi  puitklotsi suure haamriga pihta. Otse ei või lüüa, siis lööb vändale märgid sisse. Oluline on jälgida, et niisugusel vända painutamisel säiliks pedaalivõlli ja keskjooksuvõlli samatelgsus, muidu istub pedaal kõveralt. Ehk siis kui sirge vänt käib veidi vastu, siis mittevastukäiv vänt peab olema kergelt S-tähe kujuline.

Loomulikult on seda mugavam teha mingi hüdraulilise pressi all ettevaatlikult, aga kust seda pressi kodus või väikeses töökojas võtta?

Lihtsalt teadmiseks, et minu 1958.a. D4-mootoriga Riga rattal, mille sel talvel restaureerisin, vajasid mõlemad vändad tugevat sellealast töötlust - pikalt ekspluatatsioonis olnud vändad olid kõverdunud ja mootori pealepanekul käisid nad vastu mootori külgi.

Ehk oskab keegi targem nõu anda!? Valdo, mida sa pead silmas sissesöönud koonusepinna all ja kuidas see avaldub? Ehk seletad mulle pikemalt lahti?

Vaata koonust ja koonusekaussi, täpsemalt sellel olevat kuulide jooksurada. Kui see on ühtlaselt peegelsile ja ringikujuline, on kõik OK.

Kui koonuslaagrit on kaua kasutatud, tekib tihti metalli pindväsimus ning kuulid hakkavad materjali sisse sööma, tavaliselt ebaühtlaselt. Jalgrattale tavalise kuul-koonuslaagri ekspluatatsioonis avaldub säärane pindväsimus tavaliselt sellena, et laagris on loks ning koonust pealekeerates, mis peaks loksu kaotama, hakkab laager mitteloksuvas olekus veidi pooma - krõpsudes ringi käima vms. Ehk siis ei õnnestu enam reguleerimisega saavutada seda olukorda, kus loksu pole, aga laager veel kergelt ringi käib.

Kui selline koonuslaager lahti võtta ja koonuste tööpinnad õlist puhastada, siis on näha, et kuulide veerepind/-pinnad on ebaühtlaselt sissesöönud - tekkinud on pesad vms. Autode jm suuremate kiirustega mehhanismise korral hakkab selline pindriknenud laager tihtipeale "laulma", jalgratta korral pole aga selliseid kiirusi/koormusi, et see rike niiviisi häälekalt avalduks. Seega jääb vaid minukirjeldatud sümptom - laagril ei saa korraga säilitada kerget jooksu ja loksuvaba olekut - selle rikke kindlaksmääramiseks.

Loomulikult tuleb pindriknenud koonusekauss vahetada korraliku vastu.

[ktmxcx]

See vända (tagasi)painutamine käib siis nii nagu mu kritselduselt näha? (vt. manused)

[valdo]

See vända (tagasi)painutamine käib siis nii nagu mu kritselduselt näha? (vt. manused)

Jah.

Kuigi viimasel ajal olen kasutanud ka torupikendustega painutamist - pedaalivõllipidi vänt kruustangide vahele kinni, keskjooksuvõllile ca 2-3 meetrine toru(pikendus) otsa ja sellele torule minu 7-puudane kere otsa. Paindub nagu nahin.