[Nobody]

Naljatilgad. Vedru lühendades lühendate lihtsalt tema mängumaad. Valem F=kx peaks vast ikka veel meeles olema. Jäikus jääb samaks, lihtsalt vedru lööb kergemini põhja

[pppp]

Et siis põhjusmõtteliselt näiteks siin (see oli lihtsalt esimene, mis mulle bookmarkides ette jäi) ja muudes sarnastes netijuttudes kirjas olev on puhas bulls..t?

[41Degree]

Naljatilgad. Vedru lühendades lühendate lihtsalt tema mängumaad. Valem F=kx peaks vast ikka veel meeles olema. Jäikus jääb samaks, lihtsalt vedru lööb kergemini põhja

Ei taha hästi nõus olla (järgnevat juttu mitte lugeda isikutel, kellel on füüsika vastu allergia). Minu teada on siin mängus keha suhteline pikenemine/lühenemine ehk kui arvutatakse välja k ehk jäikus selle keha jaoks (!), siis võetakse arvesse keha suhtelist deformatsiooni. Ehk, kui mingit keha (vedru on keha nagu iga teinegi) mõjutada jõuga F, siis keha pikeneb/lüheneb teatud protsendi võrra. Ekstreemne näide: võtame kolme meetri pikkuse vedru, mis on sarnane tavalise autovedruga. Üritame seda kokku suruda (näiteks astume sellele peale, kuidas iganes see ka välja ei näeks ), siis vedru lüheneb ütleme 30 cm võrra ehk 10% võrra. Nüüd võtame tavalise autovedru (oletame pikkuseks 50 cm). Mina väidan, et seda vedru sama jõuga mõjutades ei suuda me 30 cm lühendada, vaid me lühendame seda kõigest 5 cm ehk 10% võrra. Seega keha jäikus muutub ja mittekõigelihtfüüsikalisemalt on seletatav, et "vedrukeerdude mahasaagimine" annab efekti, mille tulemusel auto kere kurvides vähem kaldub.

Kui keegi vaielda soovib, siis palun teeme uue teema või vaidleme privas edasi

[Jesper]

Valem F=kx peaks vast ikka veel meeles olema.

Jah, ja mis juhtub k-ga, kui vedrul keerud maha saagida?

41Degree, su järeldused on õiged, aga tuletuskäik pisut vildakas. Põhipoint on selles, et keerdvedru on nagu lõpmatu suur hulk pisikesi lehtvedrusid (mille kohta see F=kx tegelikult käib) üksteise otsas, kui vedru lühendamise teel seda hulka vähendada, siis muutub ta jäigemaks umbes samal moel nagu üks kiht porolooni on külje all kõvem kui kaks. Kodanik Nobody ilmselt sattus eksiteele sellest, et idee kohaselt teras on ikka teras ja saagimine tema jäikust ei muuda.

[Nobody]

K on selles võrrandis kutsutud kui jäikuskoefitsent, mis sõltub ainest, selle molekulaarstruktuurist, temperatuurist. Ideepoolest iseloomustab see võrrand, kui palju jõudu on vaja rakendada ühe keha deformeerimiseks. Selle valemi tuletamiseni on jõutud sedasi, et on võetud elementaarruumala suurune tükike ning arvestatud, palju jõudu kulub selle deformeerimiseks. Seda suhet kutsutaksegi jäikuseks. Nüüd integreritakse see koefitsent üle pikkuse x, mis annabki kogu vedru poolt vastuvõetava jõu, mida ta kannatab.

Ehk siis lühidalt, kui me saeme vedru lühemaks, deformeerub ta ikka võrdeliselt talle mõjuva jõuga F (Muide jõu ja deformatsioonisuhet loeme lineaarseks, kuid erinevalt materjalidest on mõnel ka teatud olekutes eksponetsiaalne vms sõltuvus)

Ehk siis vedru lühemaks saagides võidame ainult selles, et vedru kokku suruda, on vaja selleks vähem jõudu, küll aga jääb jäikus samaks. Saategi auto, mis aukudest läbisõites kanni ära põrutab.

Eeldusel, et te vedru ristlõike pindala või selle kuju ei muuda, ei õnnestu teil ka jäikust mahasaagimise teel muuta.
@püüdsin selle jutu teha võimalikult inimsõbralikult, kuid rohkemate küsimuste korral olen nõus varasemate kursuste materjale üles otsima ja täpsemalt seletama.

[Jesper]

Ehk siis vedru lühemaks saagides võidame ainult selles, et vedru kokku suruda, on vaja selleks vähem jõudu, küll aga jääb jäikus samaks. Saategi auto, mis aukudest läbisõites kanni ära põrutab.

No ei ole nii Poo või üles. Kui ma näiteks viiest keerust ühe maha saen, siis auto tuleb 1/5 võrra madalamale ja kaldub kurvis 1/5 võrra vähem. Fordi peal testitud

[Nobody]

Materjali deformeerimine on võrdelises seoses talle mõjuva jõuga. Jäikusega pole siin mingit pistmist. Su auto kaldub vähem, sest samasuure deformatsiooni tekitamiseks, kui varem pead sa samavõrra suurema jõu talle rakendama.

Läheb spetsiifiliseks ja pole vast kohane ka foorumites sõnatähendusi taga ajada kuid kokkuvõttes ühendades teooria ja praktika on minu seisukoht selline, et:

Jäikus jääb samaks, kui saed vedru lühemaks. Küll aga, kui soovid seda vedru samamoodi 10cm kokku suruda, on selleks vaja juba palju suuremat jõudu kui enne. Ei midagi erilist, Hooke'i seadus kehtib endiselt

[via]

Kohati on siin tõesti aiast ja aiaaugust rääkimine...
Siiski näib Jesperi variant formuleeritud õigemini, sest jäikus auto kontekstis on just see kuivõrd kergesti ja palju (pikalt) vedru koos kerega liigub-deformeerub...
Mida pikemad ja suurema keerdude läbimõõdu ning arvuga vedrud, seda pehmem vedrustus. Kui suruda kokku see hüpoteetiline 3 meetrine vedru ja panna autole alla, siis käituks ta ikka väga pehme vedrustusena. Vaevalt, et sellise autoga eriti sõita saaks, õõtsuks nagu laev...

[Jesper]

Jäikus jääb samaks, kui saed vedru lühemaks. Küll aga, kui soovid seda vedru samamoodi 10cm kokku suruda, on selleks vaja juba palju suuremat jõudu kui enne. Ei midagi erilist, Hooke'i seadus kehtib endiselt

No jäikus näitabki ju seda, kui suurt jõudu on vaja vedru kokku surumiseks ühe pikkusühiku võrra. Autovedrude puhul kasutatakse praktikas ühikut kg/cm, mis pole küll eriti korrektne, aga idee jääb samaks.

Aga ok, tundub et sisuline konsensus on leitud.