(10-05-2009, 23:34 PM)Soobel Kirjutas: ... kudaviisi seda originaalvärvi säästa, et rooste edasi ei areneks...
1. Puhasta värv lahtisest sodist ära.
2. Kraabi kõik ülespuhitanud roostekohad (kus värv on peal, kuid rooste on seal all) lahti, kui selliseid on.
3. Töötle detaili mingi ortofosfoforhappe-põhise roostevastase mögiga (Flora oma, CRC oma vms). Tavaline menetlus käib nii, et kannad selle mögi peale ja siis ca 4 tunni pärast kastad veega. 24 tunniga võtab peale sellise valkja-sinaka kihi ja on edasisteks operatsioonideks valmis. Sh rooste (või valdav enamik sellest) on muundatud, vähemalt seal, kus see mögi talle ligi pääseb.
Värvile (sh värvikaunistused) ei tee see roostemögi midagi, see jääb alles.
4. Pese detail bensiiniga või atsetooniga (viimasega kergelt, sest pikal leotamisel hakkab ta värvi sööma).
5. Kõik roostelaigud (kust värv maas) tupsuta peene pintsliga kruntvärviga ära + siis välisvärviga, mille oled lasknud segada algsele võimalikult lähedase tooni.
Suuremad laigud (kust värv laialt maas) töötle aerograafiga, kui rooste on neid tugevalt kahjustanud, võid kasutada ka pahtlit/lihvi.
6. Kui on palju väikesi roostetäpikesi, mida eeltoodud võtetega värviga töödelda ei saa või pole mõttekas, siis kata kas need kohad või kogu detail mingi kaitselakiga. Mina olen kasutanud tavalist veljelakki.
7. Kaitselakiga katmata kohad poleeri/vahata.
Mina olen suure osa oma erakogu jalgratastest niiviisi hädapäraselt parandanud. Eriti sellised, kus suur osa algset värvi peal ja ma soovin selle jätta niisuguseks, nagu ta oli säilinud, samal ajal roostet nn "kinni pannes". Näiteks hetkel Türil NSU näitusel väljas olev minu 1937. aasta NSU jalgratas on selliselt töödeldes korrastatud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.