[Timm]

Tervitus.

Leidsin sellise huvitava lehe. Tegu siis CO2'ga (süsihappegaas) töötavate mootoritega. Valikus on nii V-, reas, radiaal- kui ka pöördradiaalasetusega(Gnome) mootoreid. Huvitavaks teeb need mootorid asjaolu, et suurima (18-sil. Gnome) kubatuur on kõigest 47 kuupsentimeetrit!!! Väikseim aga 2,6 kuupmillimeetrit. Antud mudeleid toodab Tsehhi firma Gasparin. Valikus on 34 erinevat mootorit, neist väikseim maksab 864 EEK (suurim aga ümmarguselt 13 700 EEK).

http://www.gasparin.cz/page.php?page=co2...ors&lng=en

Kuna CO2 mootorid on vist enamikule üsna võõras teema, panen ka selgitava lingi, kuidas nood töötavad. Disain on tõesti geniaalselt lihtne... Võib võrrelda kahetaktilisega.

http://www.animatedengines.com/co2.shtml

Ja nokitsemise teema poole. Kuna suvel saan tööõpetuse klassi masinaid kasutada ja kui materjali jagub, siis proovin isegi sellise mootori valmistada. Too tuleb esialgu ühe silindriga.

[Timm]

Hulga vett on nüüd merre voolanud juba, teemagi ämblikuvõrkudes. Ajab ämblikud minema ning kirjutab siia väikese uuenduse.

Lubasin ehitada ise ühe Co2 mootori. Miks seda siiamaani teinud pole? Lihtne. Kadus põhjus. Täpsemalt seda selle aasta Jaanipäeval.
Mis siis õieti juhtus? Oli kokkulepitud, et läheme sõbraga tema maakoju üht RC lennukit parandama. Läksime, liimisime nina tagasi külge lennukile ning laadisime ka aku täis. Päeva jooksul tegime veel mitu-mitu lendu, piloodiks mina.



Rohu sattumine duct-fan mootoritesse oli muidugi vältimatu ning mootorite ümbris oli pärast kenasti roheline.
http://fotoalbum.ee/photos/Timonaad/60778653
Järgnes lennuki ülesotsimine ja vajadusel parandamine.

Kuna aga sõbra vanaisa oli lennumudelismist huvitunu, mainis ta, et tal oli kunagi üks Co2 mootoriga lennuk. Pärisin rohkem ja sain vastuseks, lennuk on alles. Hiljem sain seda lähemalt nähagi.



Galerii - http://fotoalbum.ee/photos/Timonaad/60778551

Nagu näha, oli ta siis veel päris täbaras seisukorras. Täiskomplektsusest oli puudu vaid telik ja tagatiiva parem pool(laadija sain kätte järgmisel päeval). Isegi tehase poolt kaasa antud varuosad olid topsis olemas.
Praeguseks on tiib parandatud, tagatiivale depronist asendus tehtud ja üsna primitiivne traadist telik all.
Seal lõppes asi sellega, et sain loa komplekti koju tuua ning korda teha.

Järgmise päeva õhtul tõingi lennuki sõbra juurest ära. Olin ta eelnevalt originaalkarpi pakkinud ja nõeltega kinnitanud, niiet võtsin karbi kaenlasse ja sammusin kodo. Siis aga ilmnes kurb tõsiasi.
Nimelt, võtsin komplekti lahti, tahtsin mootorit proovida, kas käivitub. Siis leidsin, et veneaegsed sifoonid olid väiksemad ning tänapäevased, 12g sifoonid ei mahu laadijasse +-cm võrra. Tegin küll kere korda ja telikugi alla, aga mootori tõttu jäi asi seisma.(nüüd sügisel proovisin suruõhuga käima ajada, aga auto rehvipumbaga ei löönud küllaldast survet üles/asi ei olnud eriti hermeetiline. Köhima sai ainult, ei midagi muud.)

Algas sobiva laadija otsimine. Mõjus hoopis vastupidiselt - vastukajana sain hoopis mootori ostusoovi. Otse loomulikult ma ei müünud ning jätkasin otsimist. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem mõtlesin ise ehitamisele. Juba probleemi ilmnedes mõtlesin valgevasest vm materjalist uus korpus treida laadijale. Siin oli takistuseks materjalipuudus. Teine võimalus oli nõela korpuse ja laadija korpuse vahele ehitada adapter. Lõpuni ei teinudki seda, aga põhjusega. Adaptri alumise osa seinad oleksid sel juhul olnud alla poole millimeetri paksused. Sellest katsest jäi mulle alles üks suur mutter kolme väikse auguga - otstarbel, et neist traadist pesa läbi tõmmata korpuse asemel - ja üks liides. Liides oli üks väiksem mutter, mille mõlemas otsas välikeere.
Alles nüüd hiljuti asja käsile võttes tulin mõttele tõmmata sellest suurest mutrist tikkpoldid läbi ja tikkpoltide teisse otsa teine mutter takistusega. Esimese mutri puurimisega polnud probleeme - 2.5 augu puurisin 4mm'ga üle. Teine mutter aga oli mingist kuradi erisulamist ja selle puurimine oli üks ilge kepp. Hiina puur läks kohe nüriks, vene omaga närisin päris pikka aega. Lõpetasin sinise puuriga küll, aga augud olid puuritud ja laadija valmis.

Järgmisel päeval läksin proovima. Kaitsekindad kätte, prillid ette, keerasin esimese sifooni lahti. Juhtus aga, et poldipead olid liiga kõrged ja sifoon ei sulgunud nõela ümber hermeetiliselt. Suurem osa külma gaasi vusises lihtsalt väikeste lumehelvestena välja - kaitsekinnastest oli tohutult abi siinjuures. Pole ka ime, miks mootor selle sifooniga käima ei läinud. Viimane oli juba suhteliselt tühi laadimise ajaks.
Egas midagi - uus balloon laadijasse ja uuesti. Ennem seda lasi isa käial poldipäid madalamaks. See sifoon jäi ilusti pidama. Laadisin mootori paagi täis (u 5-7sek) ja andsin propellerile tõuke - poolest pöördest läks see mootor pärast mitmeaastast seismist käima!!
Ikka paar minutit jooksis selle paari sekundi vältel laetud gaasi pealt. Paagile tekkis gaasi paisumisest väike jääkirme ning levis piki torustikke mootori poole. Ei mäletagi - vist läks mootor ka jäässe hiljem.

Paar väikest lendu sai ka tehtud. Lendas, tõesti, aga nüüd tuleks veel paar sifooni tühjaks lasta ja mootorit paremaks timmida. Praegu on "süütehetk" paigast ära, mootoril on kuidagi vähe jõudu. Hiljem taipasin ära ka põhjuse, miks mõned lennud otse maha olid. Nimelt, tegin selle lolli vea ja lükkasin propelleri valetpidi käima.

Laadija ja mootor


Laadija sifooniga





Video
mootori töötamisest

[metsakohin]

Vaata sellelt lehelthttp://www.stepsystems.fi/
vali lehe keskelt Tooted ehk kataloog ja seal on lk 45 suruõhuga töötav mootor.
Tellides arvesta, et asjale lisandub käibemaks 20% ja postikulu, mis oli vist 40 EEK