31-10-2009, 12:54 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 31-10-2009, 12:57 PM ja muutjaks oli valdo.)
Oma erakogu laoruume korrastades tõstsin eile sügavusest kaamerasilma ette huvitava meesterahvaratta jäänuse, mis on arvatav inglise töö.
Rattal on olnud peal tüüpilised inglise tüüpi pidurid nii esi- kui ka tagarattal, st kangidega leistangilt üle raami velgedele mõjuvad pidurid. Esipidurisüsteem on täielikult säilinud, tagapidurisüsteemis on säilinud vaid leistangil olev hoob ja paar pöörd-detaili raamil. Esipidurisüsteemi tõus-pöördosa on peidet leistangi sisse, mitte ei asetse väljas, nagu enne Teist Ilmasõda tavaks.
Leistangi kinnitus kahvlile on ehtinglaslik, pitsklambri ja poldiga, mis ühtlasi on kahvlilaagri kontramutriks. Lambiklamri mustris on B-täht, hea fantaasia korral võib sealt koguni välja lugeda LB.
Ratas on olnud kaetud mati või väheläikiva musta värviga, kroomi ega niklit kusagilt ei paista. Praegses olukorras on ratast kunagi üle värvitud, kuid algne värv kumab siit-sealt alt välja. Keskjooks on koonused-keermetega-raamis tüüpi, vändad kinnituvad kiiludega. Ketiratta mustrit näeb pildilt. Alles on ka tagaporilaud (meenutab 1950.a. Diamandi profiili, kuid erineb sellest veidi). Ketikaitse profiil on sarnane.
Tagakahvli ülaosad on sirged (enne sõda oli masslevinud viis, et pealpool ratast läksid nad jõnksiga kokku ja jätkusid paralleelsetena). Raaminumber asetseb sadula püstttoru tagaosas (sic!) kahvlikinnituste vahel, selleks on 1465. Kahvlitoru küljes on ka rattalukk, nn snepper tüüpi (vt pilti).
Huvitav on ka tagakahvli harude osa - kahvlitorud lõpevad nn "lahtistena" (vt fotod).
Kui mina selle ratta sain, oli seda juba nõukogude detailidega ümber ehitatud - peal oli 1960ndate nõukogude tüüpsadul, sama ajastu riistakott, 1960ndate tüüp-pedaalid, esi- ja tagaratas, pakiraam ning esiporilaud. Praeguseks olen valed detailid (v.a. pedaalid) talt eemaldanud.
Kummaline asi. Teades, et nn inglise tüüpi rattaid valmistati (ja valmistatakse praegugi) hoolega Aasias, pakuksin sealset toodangut. Seda versiooni toetaks ka mõned sõjaeelsest uuemad konstruktsioonilahendused (kahvlite ülaosad, rattalukk), samuti odavuse tõttu kroomist loobumine. Aga... ratast oli ümber ehitatud 1960ndate aastate nõukogude osi kasutades, mis nagu eeldaks, et ratas oli siinmail juba aastakümnete eest, mil algsed detailid olid juba väsinud! Või on tegu meremehe poolt 1950-70ndatel tooduga, st ühega vähestest mitte-nõukogude ratastest, mis Raudse Eesriide ajal siia jõudsid? Teine variant on, et tegu on inglise armeerattaga (kroomi puudumine), mis on sõjaajal siiamaile jõudnud.
Ei oska ise ühtki eeltoodud hüpoteesidest eelistada. Mida arvate?
Pildid ka:
Rattal on olnud peal tüüpilised inglise tüüpi pidurid nii esi- kui ka tagarattal, st kangidega leistangilt üle raami velgedele mõjuvad pidurid. Esipidurisüsteem on täielikult säilinud, tagapidurisüsteemis on säilinud vaid leistangil olev hoob ja paar pöörd-detaili raamil. Esipidurisüsteemi tõus-pöördosa on peidet leistangi sisse, mitte ei asetse väljas, nagu enne Teist Ilmasõda tavaks.
Leistangi kinnitus kahvlile on ehtinglaslik, pitsklambri ja poldiga, mis ühtlasi on kahvlilaagri kontramutriks. Lambiklamri mustris on B-täht, hea fantaasia korral võib sealt koguni välja lugeda LB.
Ratas on olnud kaetud mati või väheläikiva musta värviga, kroomi ega niklit kusagilt ei paista. Praegses olukorras on ratast kunagi üle värvitud, kuid algne värv kumab siit-sealt alt välja. Keskjooks on koonused-keermetega-raamis tüüpi, vändad kinnituvad kiiludega. Ketiratta mustrit näeb pildilt. Alles on ka tagaporilaud (meenutab 1950.a. Diamandi profiili, kuid erineb sellest veidi). Ketikaitse profiil on sarnane.
Tagakahvli ülaosad on sirged (enne sõda oli masslevinud viis, et pealpool ratast läksid nad jõnksiga kokku ja jätkusid paralleelsetena). Raaminumber asetseb sadula püstttoru tagaosas (sic!) kahvlikinnituste vahel, selleks on 1465. Kahvlitoru küljes on ka rattalukk, nn snepper tüüpi (vt pilti).
Huvitav on ka tagakahvli harude osa - kahvlitorud lõpevad nn "lahtistena" (vt fotod).
Kui mina selle ratta sain, oli seda juba nõukogude detailidega ümber ehitatud - peal oli 1960ndate nõukogude tüüpsadul, sama ajastu riistakott, 1960ndate tüüp-pedaalid, esi- ja tagaratas, pakiraam ning esiporilaud. Praeguseks olen valed detailid (v.a. pedaalid) talt eemaldanud.
Kummaline asi. Teades, et nn inglise tüüpi rattaid valmistati (ja valmistatakse praegugi) hoolega Aasias, pakuksin sealset toodangut. Seda versiooni toetaks ka mõned sõjaeelsest uuemad konstruktsioonilahendused (kahvlite ülaosad, rattalukk), samuti odavuse tõttu kroomist loobumine. Aga... ratast oli ümber ehitatud 1960ndate aastate nõukogude osi kasutades, mis nagu eeldaks, et ratas oli siinmail juba aastakümnete eest, mil algsed detailid olid juba väsinud! Või on tegu meremehe poolt 1950-70ndatel tooduga, st ühega vähestest mitte-nõukogude ratastest, mis Raudse Eesriide ajal siia jõudsid? Teine variant on, et tegu on inglise armeerattaga (kroomi puudumine), mis on sõjaajal siiamaile jõudnud.
Ei oska ise ühtki eeltoodud hüpoteesidest eelistada. Mida arvate?
Pildid ka:
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel