Esiteks polnud 70'tel H-D WLA mingi vanatehnika vaid tavaline igapäeva"emm", neid oli kuhjades ja lademetes. Ja see ER-style isend on originaalist kordi kõvem, saaks sellise täna
autentsel kujul kuurialt kätte, oleks kordi kõvem sõna, kui suvaline masstoodangu harrikas.
Ei hakka ka täna ükski uuniklane läbi peanaha inisema, kui keegi ~1980 Dneprist chopperi ehitab.
70'tel olid 30'te keskpaiga masinad samaväärsed täna 60'te-70'te masinatega. Mõnda neist restaureeritakse, teised ehitatakse ümber ja keegi väga ei irise. Pigem on kahju sellest, et neid ehedaid ümberehitatud vanakesi pole palju säilunud. Meie kultuuriruumi kontekstis on Teearu gaz-tehnikal Mersu, kui see oleks just sellisena ka restaureeritud, isegi kõvem sõna kui täisoriginaal. Isegi nende ümberehitused on juba vanemad kui 35 aastat ja enam pole selge, kumba originaaliks pidada? Kui 69/469 Nuia EPT tegelikult värdisendid on in, siis peaks veel rohkem olema in suvalise küalmehe kerestatud isendid. See on ju põhimõtteliselt autoritöö.
Näiteks Dadi käes olevad Ðkoda-Urood ja Willys-Urood. Nende väärtus ongi just nende uroodluses ja nemad väärivad sellistena restaureerimist ja säilitamist. Endal on tuliselt kahju, et minu omandisse jõudnud legendaarne kastiga Austin Allegro "built by Olav Neulandt coachwork" lihtlabaselt vanamuttide poolt salaja vanarauda veeti. Olavit ennast enam pole aga on veel mõned kutid, kes selle (üles)ehitust mäletavad. See oli ja oleks ka kultuurilooliselt päris põnev replica, selle taga on siiski mingil tasemel inimese nimi. Aga miks Olav selle ehitas? Sest hakkas oma Vahe uulitsa "Kiriku" ehitust plaanima ja kola vedamine oli praktiline vajadus. See Austin oli teoreetiliselt Eesti esimene mitteveoauto double-cab