Postitused: 1,157
Teemad: 245
Liitus: Jan 2003
Maine:
8
Tere, ei ole üldse mingi ekspert selles valdkonnas.
Kunagi mäletan et jooksis läbi automotofoorumis mingi jutt, et USA-s 50-ndatel kasutati stantsimisel mingit tehnoloogiat, ilmselt stantside määrimisega seoses, mis hiljem tegi autokered üsna rooste suhtes nõrgaks.
Äkki keegi mäletab millest jutt oli?
Dodge WC52 1943; Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960; Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967, Rover P5B Saloon 1973; Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976
Autod ja blogi.
Postitused: 352
Teemad: 37
Liitus: Dec 2003
Maine:
5
Varem koostati autokered väiksematest stantsitud detailidest. Näitena GAZ 21 esitiiva laterna ümbrus, GAZ 20- umbes sama.
Küsimus on selles, et suurte stantside puhul peab plekk küllalt palju venima. Kui ei veni, siis käriseb plekk katki.
Pleki venivuse parandamiseks lisatakse terasele mitmesuguseid venivust parandavaid metalle. Need, pleki venivust parandavad lisandid, muudavad pleki vähem korrosioonikindlaks.
Postitused: 4,175
Teemad: 61
Liitus: Dec 2002
Maine:
56
Ma vana stantsija, vaatan kenast rohelisest raamatust, et 01.04.1989 omistati TK Estoplast poolt suisa stantsija 2.kategooria. Eks ta naljapäevale kohane ju oli aga siiski, on nende masinatega pisut kogemust.
EI olnud seal mingeid erisulameid või lisandeid, kiire löökstantsiga löödi välja rullmaterjalist toorikud, painutused jne, suured nõguspinnad etc tegime kõik aeglaste hüdropressidega. Muidugi on metallil teatud piir venimisel aga igaüks mäletab või omab siiani kodus Estoplasti plekk-kupliga lampe. Näiteks need kuldsed ehk poleeritud vasetatud lambid. Selle kuppel pressiti u.25-sendise läbimõõduga kettast aga enne iga uue detaili sisestamist matriitsi määrisime need mingi õliga kokku, siis ei rebenenud.
Auto juures ei olegi nii suure raadiusega detaile, v.a. vanad eraldi edelampide korpused. Pigem usun mina, et suurim probleem oli algne materjal ja peale seda valmisdetailide hoidmine. Kui juba toormaterjal, mis ka autode puhul on enamasti rullmaterjalina, oli saanud vihmavett ja see tekitas esimese rooste, hiljem hoiustati niiskemates rajoonides valmistoodangut ikka kütteta ladudes, siis selleaegse värvieelse töötlemise oskuse juures oli rooste paratamatu. Kindlasti oleks autode keresid kõige õigem koostada kõrbes aga... ja veetakse siiani toormaterjale raudteel lahtistel platformvagunitel. Ka Saksamaal, lihtsalt 21.sajandi keemiline korrosioonivastane töötlemine on mitu sammu edasi arenenud.
