[Soobel]

Klassikalist vineerisaagi teavad ju kõik, nagu ka seda, et tänapäeval on sellele igasugu teri saada, küll metalli lõikamiseks, küll vintikeeratuid, mis igas suunas saevad.

Aga siis jäid Bauhausis silma sellelaadsed agregaadid. Ühele käis tera sisse pingutatavate poltide vahele, teine, kallim vajas väikseid rauasaeteri, selliseid, millel otstest tihvtid läbi.

Kas keegi kaasfoorumlastest on selliseid agregaate kasutanud? Kuidas need käituvad? Millele tähelepanu pöörata? Millist tasub osta ja millest kaarega mööda peab käima? Kas klassikalised vineerisae lehed toimivad nendes?

Bauhausis väiksem ja odavam nägi küll nii välja, et sinna võinuks penikese lehe panna, ehkki seal oli vägev, oma 1mm lai ja 5 kõrge saeleht sees. Mis aga seal võiks juhtuda 0,3mm laia ja 0,5mm kõrge raualõikelehega?

Kui see rahuldavalt toimiks, oleks tegu revolutsiooniga, lõppeks igasugune kõrvuti aukude puurimine ja hilisem tunde kestev viiliga onaneerimine ja käsisaega võrreldes saaks ka kogu tähelepanu lõike täpsusele keerata mitte saenühkimisele.

[metsakohin]

Pilt on seal sitaks väike, et midagi näha. Mina vaataks enne ikka mõnest tööriistu müüvast firmast ka. On lihtsalt tekkinud väike eelarvamus ehitusmaterjalide vahel müüdavate seadmete suhtes.

Kindlasti peaks selline masin olema järgmiste iseärasustega:
1. Võimalik kasutada erineva materjali saagimiseks mõeldud lehti
2. Mõlemad lehe kinnitused on seotud liikumist tekitava mehhanismiga (mitte üks ots vedruga pingul)
3. Leht liigub võimalikult sirgjooneliselt, mitte kaart mööda
4. Liikumise sagedust saab muuta
5. Töölauda saab seada nurga alla

Kui leian, saadan pildi proovitud masinast.

[sugraM]

Olen analoogse LUNA apastraadiga tööd teinud - seda küll puidu, mitte metalliga. Eks ta samm edasi võrreldes käsisaega on aga vajab siiski täpset kätt. Suure tükiga sinna alla ei lähe, sest tera väänates või painutades läheb see lihtsalt katki, samuti siis kui liiga kiiresti üritad ette anda (siis reeglina läheb muidug ka lõikejoon paigast). Samas ca 30 mm paksust lepatükki näris lõpuks ikkagi läbi. Minu kasutataval aparaadil oli kaks kiirust, metalli jaoks läheb seda vist vaja.

[Soobel]

Kribupildi all on link ka PDF kasutusjuhendile, kus apastraati näeb päris lähedalt.

[xyzwt]

Mul on mingi sarnane isend olemas, Händimanist saab 1000 eek kanti analoogse hiinaka.

Kui saagida 10 mm vineerist igasugu kumeraid detaile, siis võrreldes tikksaega on suur edasiminek: vineerist ei kakuta välja vineeri tükke - samas on probleemiks väga peene tera "läbipaindumine", mis muudab sirge joone kõveraks (ringjoone päevalille õie taoliselt loperdavaks).

Ma pakuks, et lõikejoone täpsuse saaks aeglase etteande korral 0.5 mm kanti - minul oli vaja suuremat täpsust, ning ma sain selle arvutijuhitava cnc-freespingi abil, mis annab kuni 0.01 mm täpsuse (esimese lõikega toorikust saab 1 mm täpsuse; teise õrnema lõikega saab 0.1 mm täpsuse; kolmanda üliõrna lõikega 0.01 mm täpsuse freespingi abil).

1 mm paksuse detaili lõikamise korral pole "paksuse suunaline" läbipaine märgatav - kuid 30 mm paksuse detaili lõikamise korral võib "paksuse suunaline" läbipaine olla 1 mm ja rohkem: ehk 100 mm läbimõõduga 30 mm paksust ringi saagides on "pealmine" läbimõõt 99.5 kuni 100.5 mm, kuid "alumine" läbimõõt 98.5 kuni 101.5 mm.

Kui tera pingutada vähe, siis on läbipaine suurem ja täpsus väiksem, kuid tera peab kauem vastu.

Kui tera pingutada palju, siis on läbipaine väiksem ja täpsus suurem, kuid tera puruneb kiiresti.

Seega võiks läbi mõelda, kui suurt täpsust vaja on - kui 0.5 mm täpsusest piisab, siis kõlbab selline saag - kui vaja on suuremat täpsust, siis võiks mõelda arvutijuhitava cnc-freespingi kasutamise peale, mis annab 0.01 mm täpsuse.

[metsakohin]

Nii, nagu igal elualal, võiks ka tööriistadest rääkides/kirjutades kasutada õigeid termineid. TERA on noal, mõõgal ja ka teraviljadel. Sael on leht, lint või ketas, oleneb saest. Sõna tera kasutamine sai alguse soomekeelsete kataloogide sitast tõlkest eesti keelde.