(20-06-2012, 00:33 AM)Heiks Kirjutas: Teema mõtte oleks aga laiem… Kas Harkovi (Kharkovi) tehase sportrattad olid tõesti esimesed käikudega jalgrattad mida siinmail võis kohata või on analoogseid lahendusi ka varem nähtud? Kui kellelgi on Start Šosse ajaloo ja erinevate tüüpide kohta mõningaid linke ja teadmisi jagada siis loeksin suure huviga… Üldse sportjalgrataste ajaloost Eestis oleks huvitav kuulda…a see võibolla on juba liiga lai teema
"Padu-uuniku-mehed" - kes ja kus need veel on?

Mingi uus grupeering või nagu mingi aeg tagasi selgus, et on hulk vähetuntud ja tunnustamata tünnisauna ja vanatehnika klubisid vms...?

Teemasse "Nupuke ajalehest" kirjutasin millalgi midagi sellist:
.......
Siis on tekkinud küsimus, et millega meil tol ajal sõideti, st ilmselt 30-ndatel.. On meil olemas Heino Kase koostatud raamat 100 aastat jalgrattasporti Eestis ja ka selle järg, mida ma pole katsunud. Ega seal "raudvara" kohta eriti midagi ei leia, aga mõni fakt siiski. Sealt võib leida näiteks järgmisi väiteid...30 - ndateks oli jalgrattaspordi populaarsus langenu ja kohalikel võistlustel oli tavaliselt kümmekond võistlejat, võistlusrataste hinnad olid kuni 300 krooni ja need tuli tavaliselt esindustest ette tellida, sest pidevalt need müügis ei pruukinud olla. 17 kordne Eesti meister Endel Ruubel on meenutanud. "..arvan, et tollal oli Eestis ehk poolsada "võiduka" nime alla küündivat jalgratast, midagi meie praeguste "Turistide" plaani. Päris ehtsaid võistllusrattaid aga ainult kuni kümmekond.... Meil seevastu eranditult kinnise jooksuga rattad. Headelt firmadelt , kuid ikkagi kinnise jooksuga. ....Küllap mingid igivanad traditsioonid. Nägime küll valismaa ajakirjade piltidelt, et mujal sõideti ammusest ajast käikudega,....Ehk oli see sellest, et võistlesime enamuses lühikestel distantsidel, tõeline maanteesõit (120 km) peeti vaid korra aastas".
Konkreetselt Ruubel sõitis "Kapsi ja Co"-st ostetud Diamantiga, Elmar Priks "Esto- Muusikast" ostetud Rudgega, Georg Janson on maininud oma erkrohelist "Premieri" ja Albert Sorgi treki - Dürkoppi raami. Rudolf Tamme puhul on räägitud, kuidas ta sai endale töö eest tartu pageri Eichelmanni kuuris naela otsas rippunud "ehtsa võidusõidurata raami" (Diamant), millega veel peale sõda tegusid tegi. Samas on mainitud veel, et meie paremad kasutasid kinnist ülekannet 48 : 16. Kusagil käis läbi veel Simsoni nini, aga kas oli tava- või võistlusratas...?
Ka läti tootjate kataloogides toodud võidusõidu rattad olid käikudeta, vähemalt pole käikudega rattaid reklaamitavat näinud....
Meil mõned ennesõja sportrattad on mingil kujul Eestis säilinud, ilma käikudeta, mina tean kahte ratast (kui nad ikka on sportrattad ja enne sõda siin sõitnud?).
Mis hetkel Harkovis neid käikudega rattaid valmistama hakati, mina ei tea. Aga valmistas käikudega rattaid Novosibirskis asunud Tškalovi nimeline tehas Завод имени Чкалова (ЗиЧ), vähemalt tegi ta seda juba 1946, millal alustas ja lõpetas, ei tea. Neid rattaid olevat ka ksf! Veterani väitel Eestis müüdud. Enne sõda valmistati Moskva Jalgrattatehases sportratast GM-30, ilma käikudeta fix.
Harkovi rataste kohta tuleb otsida juttu vene foorumitest, näiteks
http://velo.borda.ru/?1-0-15-00000196-000-0-0
http://velo.borda.ru/?1-0-30-00000256-00...1331790230
ja sealt võib saada mõne viite edasi. 1960-ndate alguses vb ka varem oli Harkovis toomises V551 Tšempion (B551), ilmselt siis Sossi eelkäija.