keerispump
#21

Antud mootoril on pihustid ikka päris madalal, pumbast vähemalt madalamal.
Samas on jälle kuidagi raske uskuda, et mitu pihustit korraga hakkasid peale punba remonti läbi laskma. Kindluse mõttes tuleb vist need punnid seal korra ikka lahti keerata. Väidetavalt pidi sel juhul suisa käsipumbaga olema võimalik õhk välja ajada.
Vasta
#22

Pole kirovetsi süsteem päris silma ees - mis seal kõrgeim punkt üldse on? KSP pea?

Või on peenfilter veel kõrgemal? Õhk saab tulla vaid lahkunud kütuse asemele ja lahkuma hakkab kütus siis, kui õhk asemele pääseb...

Triviaalne küsimus, kuid kas peenfiltri tihendusrõngad on ikka tihedad? Need nelikantprofiilsed kummirõngad?

Kui paak on täis, peaks kütuse tasapind olema kõikidest toitesüsteemi komponentidest kõrgemal - kas siis ka käivitamisel "pikka võtit" tahab?
Vasta
#23

(22-07-2013, 14:38 PM)v6sa Kirjutas:  Pole kirovetsi süsteem päris silma ees - mis seal kõrgeim punkt üldse on? KSP pea?

Või on peenfilter veel kõrgemal? Õhk saab tulla vaid lahkunud kütuse asemele ja lahkuma hakkab kütus siis, kui õhk asemele pääseb...

Triviaalne küsimus, kuid kas peenfiltri tihendusrõngad on ikka tihedad? Need nelikantprofiilsed kummirõngad?

Kui paak on täis, peaks kütuse tasapind olema kõikidest toitesüsteemi komponentidest kõrgemal - kas siis ka käivitamisel "pikka võtit" tahab?

Ise nüüd mälu järgi õeldes, kuna ei viibi hetkel juures, siis filter ja KSP pea on suht samal kõrgusel, kusjuures peenfilter on surve all, seega ebatihedus annaks endast silmnähtavalt märku.
Paagis on hetkel kütust niipalju, et tasapind on kõikidest asjadest kõrgemal, käivitub küll päris kohe, aga mitte kõik silindrid vaid 1-2, vb ka kolm ja siis tulebki natuke aega oodata, enne kui hääl kurjaks läheb.
Selle poolest ongi probleem mõnevõrra müstiline ja vähegi loogiline oleks arvata, et pihustiotsad lekivad ja õhk pääseb sealt torudesse kütuse asemele. Kui nüüd mõtlema hakata, siis mootori remondi ajal võis vabalt tolmu ja muud kaupa nipli otsast sisse sattuda ja siis need uued otsad ära rikkuda.
Vasta
#24

Ei päde - kui kütuse tasapind on kõrgem kõrgeimast süsteemi punktist, siis ei ole kütusel mingit põhjust kuhugi ära vajuda - ühendatud anumates on vedeliku nivoo alati samal tasapinnal ja ilma pumbata vedelik juba ülesmäge ei roni.

Kas enne käivituvad ühe sektsiooni ja siis teise omad? Joonise järgi toidab üks kumbagi rida.
Pumba sektsioonide seade mööda?

Lekkivad pihustid võiks teoorias olla probleem siis, kui kütusel oleks kuhugi vajuda. Kõrge paaginivoo korral ei saa seda olla, sest kütus ülesmäge ei liigu.

Kas pihustid said kõik sama mehe stendist läbi?
Vasta
#25

Tal ongi pihustid pumba suhtes sellise asetusega, et vahetult peale pumpa keerab toru korra üles ja peale seda on terve tee allamäge, lekkiva pihusti korral peaks olema kütusel vaba tee silindrisse (kui viskoossus vms lubab), niipalju kui seda seal torus jagub tasemete ühtlustumiseni. Muud kohta ei kujuta ausalt õeldes ettegi, kust see õhk sinna saada võib.
Pihustid panime kõik üksteise järgi paika 175 atm peale ühe ja sama aparaadiga. Pumba remonti teostasid natuke targemad mehed kui ma ise. Sümptom hakkas pihta peale seda kui pumba uuesti peale panin. Pihustid olid ka mootori pealt maas vahepeal. Võiks arvata, et peale ntx tunniajast töötamist peaks see õhk juba väljas olema, mis sinna loomulikul teel sattus.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne