Mõistusevastased manöövrid liikluses

(23-11-2025, 21:30 PM)41Degree Kirjutas:  Selle rehnuti järgi oleks veoka rinnatisega ristsuunaline kineetiline energia 57% võrra suurem kui see, millele see rinnatis projekteeritud on. Minu meelest on igati ootuspärane, et ükski konstruktsioon sellisele ülekoormusele vastu ei pea. Küllap on eriarvamusi selles osas, kui suur on piltidelt paistev jälgede nurk rinnatise suhtes ning kui suur oli põkkumiskiirus. Selles osas saab igaüks ülaltoodud arvutust vastavalt enda arvamisele kohendada ning jõuda kas samale või hoopis teistsugusele järeldusele.

Aamen. Sinna suunda osutasin isegi.
Keerulisemate arvutuste armastajatele kaks küsimust veel:
1) Kui palju mõjutas poltide hukkumist asjaolu, et piiret tabas suhteliselt kõrge raskuskeskmega objekt mistõttu piirdeposti kui kangi jõuõlg oli maksimaalne võimalik?
2) Milliste postide poldid hukkusid kokkupõrkel ja millised loobusid vastupanust siis kui 14 tonni kiirendas 9,8m/s^2 Tartu maantee suunas?

Üks tähelepanek veel - täidetuks jäi nõue, et sillapiire ei tohi alla kukkuda. Järelikult päris valesti see konstruktsioon ehitatud ei olnud.
Vasta

(23-11-2025, 23:50 PM)Telc Kirjutas:  1) Kui palju mõjutas poltide hukkumist asjaolu, et piiret tabas suhteliselt kõrge raskuskeskmega objekt mistõttu piirdeposti kui kangi jõuõlg oli maksimaalne võimalik?
2) Milliste postide poldid hukkusid kokkupõrkel ja millised loobusid vastupanust siis kui 14 tonni kiirendas 9,8m/s^2 Tartu maantee suunas?
Esimese punkti osas on see nii ja naa. Kui võtta kokkupõrget eeldusega, et ükski plekk ei haaku maapinna ning horisontaalse barjääri vahelt tugiposti taha, siis kõrge raskuskese teeb olukorra rinnatise jaoks isegi paremaks. Võrdle nt seda, kui paned jooksvale inimesele jala taha hüppeliigese juurde vs see, kui sirutad jala horisontaalselt ette jooksja puusa kõrgusele. Teiselt poolt aga on ühe krusa raskuskese hoolimata optilisest illusioonist suhteliselt madal, sest kuudi katuseplekk ei kaalu midagi võrreldes sildade, mootori ja raamiga. Haagis on küll vähe kõrgema raskuskeskmega, kuid ega seegi suurt pilli puhu tingimusel, et ükski sõiduki detail ei oska end deformeerumisel haakida maapinna lähedalt mõne tugiposti taha, vastasel korral on lugu muidugi kardinaalselt teine. Veokal vist ei ole eriti selliseid asju, mis mahuks horisontaalse piirde alla, seega selle tõenäosuse võib piisavalt väikeseks lugeda.

Teise osas on aga nii, et täiesti selgelt on suurem osa piirdest lahti tulnud siis, kui veokas selle otsas kõhutas ilma muu maailmaga tugipunkti omamata. Sellel pildil on näha, et oranžid jälgede markeeringud kaovad silla pealt ära enne taustal seisvaid helkurriietes inimesi. Sellega klapib ka siit nähtav maandumispunkt. Samalt pildilt ning veel paremini siit on näha, et piire on jalgadelt ära murdunud valdavas enamuses sealt, kus veoka puudet pole olnud. Huvitav küsimus, millele võib vastust otsida, on muideks see, et miks selline piirde kaasatõmbamine oli põkkumiskoha suhtes ebasümmeetriline, kuigi see seda ei peaks olema, aga selle uurimine on vähemalt esmapilgul tarbetu kretinism, mis asja olemust ei muuda.
Vasta

Lihtsa talupoja mõtlemisega siis ütleks et norm on vale.
Ma eeldaks et silla piire kust võib alla kukkuda teistele peale ja või ette vähemalt tühja auto kinni peaks. Ja kui on võimalik rünnata piiret 30+kraadi alt siis norm oma 20 kraadiga on jälle lahja.
Üle oja või kuskil mujal ok aga seal kus selline täiendav oht on võiks asi olla kangem ju.
Vasta

Tsiteerides ühte Myrphy seaduse variatsiooni:
"Võimatu on teha midagi täielikult lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud!"
Vasta

(24-11-2025, 13:06 PM)Telc Kirjutas:  Tsiteerides ühte Myrphy seaduse variatsiooni:
"Võimatu on teha midagi täielikult lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud!"

Või siis et lollidega pole mõtet vaielda, nad tõmbavad sind oma tasemele ja siis löövad kogemusega.  Big Grin
Vasta

Rehv läks esialgsetel andmetel puruks. Head arutamist.

https://sonumid.ee/2025/11/24/liiklusonn...b5X5MgBW4Q
Vasta

v6sa 12 punkti!
Euroopa ja Ameerika veokid on kaks väga erinevat veokit idea
Eestis vist Ameerika veokaid pole üldse.
Euroopa veoauto on ikka väga erineva käitumisega võrreldes Ameerika veoautoga idea
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne