[Tift]

Otsisin kõik oma postitused läbi ja ma ei leidnud, et oleksin sellist küsimust kuskil kirja pannud, nagu nüüd kavatsen üles riputada:
 Nimelt on mu heal sõbral treipink. Aasta arv on 1962. Kirjade peal on Srednevolzki stankostroitelnõi zavod. Käigukang on selline imelik pika sabaga vasakule-paremale ja sisse-välja liikuv klots. Klotsi sees on nn. programm. 
Ma võin mütsi ära süüa,, aga keegi foorumis kuskil postitas midagi selle pingi kohta, keermetabeleid ja kiirustetabeleid vms ja mul oli see inff isegi olemas. Hiljutine 
kõvakettaprobleem "viis" osa mu infost...ma ei tea kuhu  . Siin ongi küsimus - kas kellegi on sellise massina kohta miskit inffi? Vajalik on kõik saadav - ka konstruktsiooni ning ehituse kohta. Vahetada oleks vaja spindli padruni-poolne laager, aga kuidas flants lahti käib? Igatahes mitte keermega, spindli otsast on näha, et võlli ja padruniflantse vahel on kiil. Järelikult on seal siis kasutatud nn "kuuma istu" ?
 Kui on vajalik rohkem inffi, pilte vms, siis küsige.

[2715]

1k62 pakuks kirjelduse järgi margiks

Kui vanem pink siis käib padruni flants keermega maha.
Sinna nn.kiilusoonde käib lukustus mida pole juhtunud nägema ühelgi pingil.
Padruni mahakeeramiseks on vaja kõige aeglasem käik panna ja rihmaratta otsa käiva padrunisabaga keerata.
Padruni kinnihoidmiseks käib puuklots sängi ja paki otsa vahele.
Laagri vahetamiseks aga pole vaja padrunit maha võtta ja ei soovitagi kui padrun sirge on.
Laagri vahetuseks tuleb padruni taga olev flants kuuskandiga lahti lasta, tsentripukk lõpuni välja keerata ja padruniga selle otsast kinni võtta kindlasti alumiinplekist ribad vahele pannes.
Nüüd kasti kaas maha võtta/üles tõsta ja laagri tagant võllilt mutter lahti keerata.
Keerata tagant võlli pealt maha survelaagri mutrid ja siis hakata tsentripukiga võlli välja tõmbama aidates tagant sobiva vasktorni kaudu vasaraga kaasa.
Esimene laager on spetsiaalne laager mille siseava on koonuses ja laagri lõtku reguleerimine käib seda mutriga koonuse peal jämedamaks pressides.
Koostades esmalt reguleerida esimene laager ja viimasena tagumised tugilaagrid et võll vabalt pöörleks aga kell lõtku ei näita.
Kuidas iga meister selle õlipidavaks muudab on ta oma asi aga flantsile uus vilt ja hermeetikuga kasti külge oleks omal kohal.

[Tift]

Krt kahjuks mitte. See sõbra pink on sarnane saksa vanematele pinkidele, leidsin mõned pildid, aga neil on see alumine käiguklots kahe kangiga,  Sõbra omal aga ühega.
Õhtupoole lisan pilte ka.

[Tift]

Tegu on väga tõenäoliselt Srednevolzkii Zavod-i toodanguga aastatest 1957 kuni kurat teab mis aastani välja. Margiks on tõenäoliselt
1A616 või siis vähemtõenäoliselt 1Б616. 
Pilti näeb siin:


Probleemiks on, et oleks tarvis mõistatada, kuidas padruni flantsi spindlivõlli otsast kätte saada. Nagu olen aru saanud, siis tavapäraselt on see ühendus keermestatud ja fikseeritud. Antud isendil aga on spindlivõlli ja padruniflantsi vahel ilutsemas igavesti mölakas kiil. Oleme jõudnud oma arutlusega sinnamaale, et keegi külasepp on vahest selle sõlme ringi ehitanud..... 
 Spindlivõllil istub kaks hammasratast (kastis sees). Kui nüüd spindli tugilaagri tagant kaks mutrit lahti võtta ja need hammasrattad seal võllilt kah minema toksida, kas siis on võimalik kogu kupatus padrunipoolse ava kaudu välja sikutada? Arvatavasti on. Et siis saaks selle spindli kogu täiega mõne pressi alla sokutada, et flantse sealt minema lükata? Või saab selle spindlilaagri ka teisele poole maha pressida. Ah, maha saab ta ka lõigates, aga kas uue saab teiselt poolt otsast peale pressida? Siis ei peaks padruniflantsi puutumagi ? Me peame seda kindlalt teadma, muidu teeme hulga tühja tööd ära ja ebaõnnestudes on kaks varianti - entusialistlikult lammutades võime midagi ...ära rikkuda  või siis paneme sama targalt pingi kokku tagasi. Hüva nõu on kallis  .

[autojuht]

Kas kuidagi mingit suuremat sorti tõmmitsaga ei saaks sikutada?

[Tift]

Kas kuidagi mingit suuremat sorti tõmmitsaga ei saaks sikutada?

ikka saaks. Aga. Vot siin on selline küsimus, et vaja vist laiemalt lahti seletada - sõber EI ole rikas mees. Flantse läbimõõt on 240 mm.
 Kui selline tõmmits endale muretseda, siis elu jooksul läheb teda vahest paar korda vaja. Maksab head raha. Naela otsas teda sellise raha eest hoida...on kallis lõbu. Laenutada pole kuskilt..vähemalt pole veel leidnud. Ja kui kellelgi on, siis ei raatsita seda välja anda. Sest tavaliselt juhtub tööriistadega siis imelikke asju  . Ja tagasi saad jupid.
 Ja veel üks nüanss - kui see flants on istutatud kiiluga spindli otsa, siis normaalne mõistus küsib - kus on fiksaator? Aga seda EI OLE. See viib mõtted sellele, et flants on istutatud spindlile korralikult kuuma istuga. Maha seda sealt saab võtta ainult suurema pressi all ja kergelt flantsi soojendades. Ma ei näe teist võimalust. Kui just laagrit spndli teise otsa kaudu vahetada ei saa. Kas keegi teab - kas saab?
 Ja veel - vahest on kellelgi selle pingi kiiruste jms tabeleid? Oleks väga vahva, kui need ka olemas oleks.

[margopyks]

On ehk abiks.http://www.stanok1a616.narod.ru/har.html    ja    http://stanki-katalog.ru/sprav_1a616.htm

[2715]

Käib see täpselt samuti lahti nagu ma kirjutasin.
Kõik vene pingid käivad sama süsteemi järgi.
Mõtle nüüd ise ka kaasa, et milleks on laagri taga mutter kui laager ettepoole maha käiks.
Siis peaks mutter eespool olema ju?
Pealegi mutrit tagasi keerates on ju näha et võllil pole astet mis ei lase laagril tahapoole maha tulla.

[autojuht]

Lugupeetud Tift: Kui ei küsi siis ei olka keegi ka pakkuda! Ja tõmmitsat ise teha ei ole mingi raketiteadus.
Pealegi nagu eespool mainiti siis polegi vaja seda flantsi maha kiskuda.

[Tift]

Ok, see viide on peris hea, saab natuke konstruktsioonist aimu. Eks hiljem oleme kogemuse võrra rikkamad ka.

[Tift]

Pilt selge - olime ise lollid! Kellelgi ei olnud õigus! Sellel konkreetsel pingil käib padrunipoolne laager lahti nii, et padruniflantse taga on hammastega pirakas mutter. Seda tuleb keerata teistpidi ehk siis ta saadanas on vasakpoolse keermega. Keerasime mutri lahti ja kogu stuff koos laagri sisuga pudenes meile sülle. Padruni flantse ongi spindlivõllil kiiluga kinni ja seda originaalselt.
 Selgus, et seda laagrit polnudki võimalik reguleerida, kui ei tea, kuidas seda teha! Noh, nüüd on lollilegi asi selge, igatahes!
 Selle pingil on veel üks viga külges - sängi padrunipoolne ots on kulunud kiiva. Noh, see tugipind, millel supporti eesmine soon jookseb.  Nuputame, kuidas asja parandada... Lahti võtta ja kuhugi lihvpinki toimetada - see on muidugi imelihtne, eks ju  . Aga kas on võimalik ka "keerulisemalt" asja parandada?? Kohapeal?

[pen.skar]

Rublaajal Lätis Raumas oli treipinkide kapitaalremondiga  tegelev ettevõte. Rihiti üles ja mitmesuguste käiadega, emulsioon solises. Veel tehti seal terasvalu- auto vedrukappe, lehtvõtmeid(viimased küll asjad polnud-rabedad). Kohapeal tegemine küsitav- on ju vaja suport, lünett ja tsentripukk ka õigele kõrgusele saada. Mõisakülas olid raudtee ajast mehed, kes šablooni, sinise värvi ja kaabitsaga tegid imet. Olid nad tollal vanad mehed, kas neid enam olemaski on.

[autojuht]

Olen selle tee korra läbinud ja rohkem ei taha.  Odavam on lihvimisse viia. Tartus on tegija olemas, kui tahad võin kontakti jagada.

[Tift]

Olen selle tee korra läbinud ja rohkem ei taha.  Odavam on lihvimisse viia. Tartus on tegija olemas, kui tahad võin kontakti jagada.

OK, kui sa oled nii lahke! Võid ka privaatselt saata.  

[2715]

Mul praegu ei lähe pirn põlema milline see spindli ots on.
Äkki saaks mõne pildi lisada asjast?
Muidu samasugune pink on ühe riidefirma keldris praktiliselt töötamata aga kuna uuem siis seal on tavaline 4 poldiga standartühendus padrunile.

[Tift]

Mul praegu ei lähe pirn põlema milline see spindli ots on.
Äkki saaks mõne pildi lisada asjast?
Muidu samasugune pink on ühe riidefirma keldris praktiliselt töötamata aga kuna uuem siis seal on tavaline 4 poldiga standartühendus padrunile.

Spindli otsast kui vaadata, siis näed spindli otsa ja flantse ühenduskohta ja nende kahe vahel asuvat kiilu otsa. Kui pingi lähedale saan, siis pildistan.

https://www.dropbox.com/s/qjlip05tgb3sy5...7.jpg?dl=0

Vahest sel pildil onnäha seda mutrit.