Väntvõlli laagrid kuumenevad üle
#1

Piaggio vesijahutusega 70cc 2 taktiline roller. Premix teen ise 1:40 korraliku sünt õliga.
Mõni aeg tagasi sai plokk lahti võetud, kuna veepumba laagrid oli vaja vahetada ning vahetasin ka vända laagrid ning kaelustihendid ära. Panin kokku, sõitsin ~10 km, kõik OK. Andsin tuttavale, sõitis ~5km ning geneka poolne laager jooksis kokku. Lahti võttes oli näha, et ka varika poolne laager oli kuumenenud.
Oli üks kasutatud vänt koos laagritega olemas ning viskasin selle sisse ning mootor kokku. Tegin 2x6km testsiõdu ning kõik oli ok. Täna sama inimene võttis rolleri ning lasi jälle vända laagrid kokku. Seekord jooksis kokku varika poolne laager.
Peale plokipoolte kokku panemist võtsin vända laagritel pinge maha ning tilgutasin laagritele 2t õli süstlast. Näpuga keerates tegi mitu tiiru vabajooksu inertsiga st laagril pinget polnud. Peale seda lükkasin kaelustihendid peale.

Kepsu laagrid on OK, silinder/kolb samuti OK, ei ole mingeid jälgi ülekuumenemisest.

Mis võib sellist ülekuumenemist põhjustada?

Õlitusega ei saa nagu probleemi iseenesest olla, kuna kolb/silku on OK ning segan ise (ei ole automaatse õlitusega).
Segu peaks ilusti timmis olema ning kui isegi kuskilt oleks kergelt lahja, siis kuumeneks üle ju ikkagi mootori ülemine osa?

Esimest korda oli NTN laagrid (sama mis originaal) ning viimati SKF laagrid.
Kui kaelustihend jääb laagri sisemise osa vastu, kas sellest hõõrdumisest võib tekkida piisavalt kuumust?
Ideid (peale selle, et üks iniviid enam rollerit ei saa)?


[Pilt: 20150601_195319.jpg]


[Pilt: 20150601_195351.jpg]
Vasta
#2

Kas vända võll on sirge ja tasakaalus peale seda kui võtsid maha süüte ja kas plokki pooled said ilusti täpselt kokku ?
Ikka lahtist laagrit kasutad ja laager ei tohi pingesse jäeda, samas tihendi paksus peab ka sama olema?
Kindel, et sul see siinder on 70cc mitte rohkem ? 
Kui rohkem siis peaks kasutama ju vähe teist väntvõlli.

Ega need tänapäeva laagrid polegi sellise kvaliteediga nagu tahaks eriti veel need odavama otsa laagrid.
Vasta
#3

Tuleks ka täehelpanu pöörata, kuidas karterid ja laagrid oma koha leidsid. Kui nad tuimalt kokku jõuga keeratud sai, siis ei peagi kestma. Kui haamriga, siis veel hullem.
Algselt nad seal kuumistuga. See siis tähendab seda, et kui vända peale laagrit paned, siis ajad laagri soojaks ja vända paned sügavkülma ning kui karterisse paned laagrit, siis paned vända koos laagritega sügavkülma ja karteri ahjupeale sooja. Tembi vahe 60-80C* on piisav. Et käsa ei peaks kõrvetama siis on kasulik panna osa juppe külmutusse.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#4

(07-06-2015, 21:28 PM)qwerty009 Kirjutas:  ........
Kui kaelustihend jääb laagri sisemise osa vastu, kas sellest hõõrdumisest võib tekkida piisavalt kuumust?
........

On olnud juhus, kus kummitihend on ajanud mõneminutilise töö järel võlli nii kuumaks, et laagrid paisusid täiesti kinni. Päris keeruline oli veani jõuda, sest keegi polnud sellist asja ennem kuulnudki. Lahenduseks lihvisin tihendite tööpinda kuigipalju maha. Selleks panin ümber võlli peene liivapaberi nö selg allapoole ja siis tihend omale kohale ja panin korraks masina käima. Lihvis ilusti tihendi veidi lõdvemaks. 
Tegemist oli muidugi ühe ühe saekaatri masinaga. 
Vasta
#5

rolleril  peaks  siiski see simmerling  määritud saama , seguõliga , kui   see  segu ikka  sinna  jõuab.
   
kuna  on  proovitud  erinevaid  väntasid ja  eri  kordadel  said  viga eripoole  laagrid, kas ei  või olla ikka  määrimise  probleem .
 mootorit  koostades  tuleks  kohe  laagrid  ja simmekad  libedaks  teha.  õli   peaks  jõudma  laagriteni  ja  edasi  ka  simmerlingi  vahele  karteripooltes  olevaid  õlituskanaleid  mööda ,  tuleks  kindlustada  õli  jõudmine  neidmööda   simmerlingini .
    samas  üldluhul  peab olema  vändal  mingi minimaalne  pikilõtk  ,  rolleril   on  vändaotsal variaator , kuidas  see  pikisuunas  survet  avaldab?
Vasta
#6

Kas valisid asenduslaagriks sama lõtkuga laagri? Kui sattus väiksema lõtkuga, siis poobki kuumenedes kinni. Tähistuses c1, c3, c5 , mida suurem number, seda suurem lõtk.
Vasta
#7

(08-06-2015, 09:23 AM)iceman Kirjutas:  rolleril  peaks  siiski see simmerling  määritud saama , seguõliga , kui   see  segu ikka  sinna  jõuab.
   
kuna  on  proovitud  erinevaid  väntasid ja  eri  kordadel  said  viga eripoole  laagrid, kas ei  või olla ikka  määrimise  probleem .
 mootorit  koostades  tuleks  kohe  laagrid  ja simmekad  libedaks  teha.  õli   peaks  jõudma  laagriteni  ja  edasi  ka  simmerlingi  vahele  karteripooltes  olevaid  õlituskanaleid  mööda ,  tuleks  kindlustada  õli  jõudmine  neidmööda   simmerlingini .
    samas  üldluhul  peab olema  vändal  mingi minimaalne  pikilõtk  ,  rolleril   on  vändaotsal variaator , kuidas  see  pikisuunas  survet  avaldab?

Antud juhul määre simmerlingi vaevalt, et jõudis, kuna simmerling on paigaldades vastu laagrit. Selleks, et simmerling paigaldada nii, et laagri ning simmeri vahele jääks mm ruumi on vaja teha mingi spets tööriist.
Variaator pitkilõtkule survet ei avalda.

Lühidalt kuidas vänta paigaldasin: Kuumutasin varikapoolset plokipoolt fööniga ning lupsti laager sisse. Seejärel soojendasin fööniga sama laagrit ning hopsti vänt sisse. Kuumutasin süüte poolset plokipoolt ning kukutasin laagri sisse. Silikoonisin plokipooled ning kuumutasin süüte poolset laagrit ning panin plokipooled kokku ning tõmbasin kruvidega ühtlaselt kokku. Seejärel tõmbasin tõmmitsaga vänta süüte poole välja, et asi pinges ei oleks ning vabalt keerdleks.  Tilgutasin laagritele õli ning tegin simmeri õliseks ning kasutades 3/4" torujuppi ajasin simmeri toruga ovaalseid liigutusi tehes oma kohale.
Laagrid on õiged (C4).
Vasta
#8

Tegin siis laagrist millel oli väikse kuumakahjustus mõned pildid.

[Pilt: 20150608_172859.jpg]


[Pilt: 20150608_172913.jpg]

[Pilt: 20150608_172933.jpg]

Piltidelt on näha, et värvuse muutus on toimunud simmeri poolelt, st simmer võiks olla süüdi selles, et asi üle kuumenes (antud laagri simmer oli tegelikult kergelt pruun, see on selle sinise  kokkujooksnud laagri simmer). Sinist laagrit kätte oma jõududega ei saa. Oskab keegi Tallinnas soovitada mõnda töökorda kus see kinni olev laager maha tõmmataks ning vända sirgust saaks kontrollida - mõistliku tasu eest (st saaks otse töömehe jutule).

Samas on väga huvitav, et ma ei ole sarnast anomaaliat suutnud kuskilt netist leida ning videod jms kus on simmeri paigaldus surutakse need lihtsalt otsa ning mõnikord koputatakse haamriga ka peale (konkreetselt sama mootori puhul).
Vasta
#9

Raplas on asi võimalik.
Vasta
#10

See kinni olev laager tõmmatakse igas töökojas maha aga ma ei saa aru miks peaks kuumutama laagreid ennem nende paigutamist oma pesasse. Kui laagrit kuumutada võib muutuda tema koormustaluvus.
Kas sellel mootoril ei ole nii, et vända koos laagriga paned karteri seest sisse ja simmeri lükkad väljast järgi ?
Ära kuumuta laagrit vaid tee külm press !!!
Vasta
#11

(08-06-2015, 23:03 PM)Qunts Kirjutas:  See kinni olev laager tõmmatakse igas töökojas maha aga ma ei saa aru miks peaks kuumutama laagreid ennem nende paigutamist oma pesasse. Kui laagrit kuumutada võib muutuda tema koormustaluvus.
Kas sellel mootoril ei ole nii, et vända koos laagriga paned karteri seest sisse ja simmeri lükkad väljast järgi ?
Ära kuumuta laagrit vaid tee külm press !!!

Kuni 200 kraadi ei muuda metalli struktuuril midagi. Paisub natuke lihtsalt. Sama kehtib ka külmutamisel. 

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#12

Ega seda tempi ei pea jah ju suureks ajama. Piisab 60-80C tembi vahes juba täiesti. Kui külmikus vedelenud vänt on -18C* siis laager peab ju ainult +42C* olema. Ei kõrveta veel näppegi. Kuigi suurema vahega on vähe kindlam paika kukutada. Lasin tavaliselt laagri kusagile 80C juurde ja vända sügavkülmikusse või lumehange.
Karteritega oleks hea kui saaks tembi vahe suuremapoole(karter sooja. laager külma). Nende puhul võib vahepeal mingeid jamasi tekkida ja on hea kui on natuke rohkem aega kui laagi kukkumiskiirus. 
Sedasi on heakui ühe hooga kokku läheb. Muidu ei saa asi õige ja sellest soendamisest jahutamisest ei ole suurt tolku.
Muidugi trollerite puhul on mul vähe kogemusi(1 kunagi ammu), aga saed käisid kõik niimoodi kokku.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#13

Endal pole sellist juhust olnud aga ma pole ka kohanud veel mootorit kus simmering oleks vastu pöörlevat laagrivõru. 

Nüüd ongi variandid, miks nad kokkupuutuvad kuigi ei tohiks:

* Kontrolli üle , mis laagrid sinna orginaalis lähevad. Vanad ei pruugi alati õiged olla. 
* Laager jääb mingil põhjusel välja poole
* Kas simmeringi mõõt on üldse õige ja mis mõõdu järgi ta pesas käib(kas ette nähtud, et välimise pinnaga tasa või mingil teatud sügavusel) .
*Väntvõlli pikkilõtk ning kas asetusga saab üle mängida? Ülevalt kepsusõrme juures enamasti annab veidi liikuda.

Usun, et kõige lihtsam variant on kasutada paar mm kitsamat simmeringi kui tegemist pole väga spets mõõduga. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta
#14

Rolleri vändale C3 või äärmisel juhul C2 laager.
Vasta
#15

Simmerite pesa kohapealt on tegemist nö mootori eripäraga kus simmerile ei ole õiget pesa mis ei laseks simmerit tagantpoolt kaugemale minna. Kui lükkad üle istub simmer laagri otsas.
Panin seekord simmerid esimesena ning siis laagrid ja vända.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne