Varjualuse katus millest teha?
#81

niipalju kui arvajaid, niipalju ka arvamusi.
tänapäevane plekk mädaneb ää enne kui poest koju jõuad.
no peaaegu. jube saast.
või siis jah mingid kallima otsa omad ehk natukene peavad.
pange parem mistahes ruberoid, 15 - 20 aastat üsna kindlalt muretu.
või pange eterniit, kestab kindlalt veel kauem. vaikne ka ja kui
veidigi normist rohkem roovi all on, siis käid peal kus iganes tahad.
harja võib vabalt pleki panna.
Vasta
#82

Mida seal eterniidi peal üldse jalutatakse? Ja näiiteks uued eterniidid on klaaskiu ja tsemendi segu,vintske kui kurat. Ja kui roovitus  on tootja juhiste järgi ei lähe ta kusagile. Mul juba 15 aastat must leedukas peal. Vaikne, ei higista ja näeb igati kena välja. Paigaldamine jah keerulisem kui plekil aga peab oma 40 aastat vastu.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#83

(17-09-2018, 21:16 PM)Daff Kirjutas:  Mida seal eterniidi peal üldse jalutatakse? Ja näiiteks uued eterniidid on klaaskiu ja tsemendi segu,vintske kui kurat. Ja kui roovitus  on tootja juhiste järgi ei lähe ta kusagile. Mul juba 15 aastat must leedukas peal. Vaikne, ei higista ja näeb igati kena välja. Paigaldamine jah keerulisem kui plekil aga peab oma 40 aastat vastu.

40 aasta pärast on enamus meist nagunii surnud, poh kas peale seda tilgub läbi või mitte.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#84

(17-09-2018, 22:56 PM)viplala Kirjutas:  
(17-09-2018, 21:16 PM)Daff Kirjutas:  Mida seal eterniidi peal üldse jalutatakse? Ja näiiteks uued eterniidid on klaaskiu ja tsemendi segu,vintske kui kurat. Ja kui roovitus  on tootja juhiste järgi ei lähe ta kusagile. Mul juba 15 aastat must leedukas peal. Vaikne, ei higista ja näeb igati kena välja. Paigaldamine jah keerulisem kui plekil aga peab oma 40 aastat vastu.

40 aasta pärast on enamus meist nagunii surnud, poh kas peale seda tilgub läbi või mitte.

Mu vana vene eterniit juba ligi 50 aastat ja üldiselt pole häda miskit, mõni plaat on kohalt ära vajunud, kuna laastukatusele paigaldades pole nael roovi trehvanud. Saab paika ajada ja uue naelaga ära fikseerida see asend. Põhjapoolsel küljel puude all tükib sammalduma, see on küll mureks. Kui nüüd leiaks sellist väikest kerget plaati, nagu vanasti, mida vanamees üksi panna saab, siis vahetaks uue eterniidi vastu välja
Vasta
#85

Baltilaine oli nimi väikesel plaadil.
Vasta
#86

(17-09-2018, 21:16 PM)Daff Kirjutas:  Mida seal eterniidi peal üldse jalutatakse? 
Kui on väikese kaldega katus, siis eeldab korstna teenindus ja lumerookimine katusel "ümber taldumist". Vahel kangutab torm mädanema kippuvast puidust naela väljapoole ja plaat hakkab kolisema. Vaja seda kõbima minna jne. Mul just selline katus on, paras gimaroi. Püüan küll hõljuda nagu baleriin, aga ligi 40a katusel olnud eterniit kipub jala all katki minema.
Viilkatusega on selles mõttes muret vähem. Ülearune lumi tuleb ise alla, paduvihmas naljalt lekkima ei hakka ja korstna juurde lähed mööda redelit.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#87

Bazilio, jutt jumala õige. 
Kui aga katust katta praegusel ajal siis ma lähtusin sellest vaatevinklist, et nüüd enam kègi vaevalt hakkab ja saabki veneaegse eterniidiga katust lüüa. Kaasaegne eterniit on hoopis teine teema. Sõna ETERNIIT lihtsalt tekitab eelarvamusi.Koosneb ta ju kahest materjalist mis ei idane ei mädane ja klaaskiud annab lisaks veel piisava armeeringu. Kannatab isegi mõnimgast painutamist ja väänamist. Pluss naelad. Kaasaegset eterniidi naela enam välja ei kanguta ükski vägi.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#88

(18-09-2018, 08:17 AM)Basilio Kirjutas:  
(17-09-2018, 21:16 PM)Daff Kirjutas:  Mida seal eterniidi peal üldse jalutatakse? 
Kui on väikese kaldega katus, siis eeldab korstna teenindus ja lumerookimine katusel "ümber taldumist". Vahel kangutab torm mädanema kippuvast puidust naela väljapoole ja plaat hakkab kolisema. Vaja seda kõbima minna jne. Mul just selline katus on, paras gimaroi. Püüan küll hõljuda nagu baleriin, aga ligi 40a katusel olnud eterniit kipub jala all katki minema.
Viilkatusega on selles mõttes muret vähem. Ülearune lumi tuleb ise alla, paduvihmas naljalt lekkima ei hakka ja korstna juurde lähed mööda redelit.


Üldjuhul on katuse purunemise vastu aidanud redeli kasutamine. Mingi väiksem redel, mida vabalt liigutada jaksad ja kõik oma toimetused teedki selle redeli peal (redel siis lapiti katusel). Jagab erisurve piisavalt ära, et igasuguseid purunemismuresid vältida.
Vasta
#89

(18-09-2018, 09:43 AM)zazik Kirjutas:  ... kõik oma toimetused teedki selle redeli peal (redel siis lapiti katusel). Jagab erisurve piisavalt ära, et igasuguseid purunemismuresid vältida.
Lund lükkad sahaga ka niimoodi?   Toungue   Viimastel lumevaestel aastatel pole õnneks vaja olnud, aga just see toiming lõhub katust kõige rohkem. Siis tahaks omaaegsel arhitektil tukast kinni võtta ja piltlikult võttes ninapidi loigu sisse pista. Mul on veel parapetiga versioon, ehk üle iga ääre lund lükata ei saa, seega sahaga lükkamist pikemalt.
Lähiaastatel on niikuinii vaja maja katust uuendama hakata, siis kavatsen korstendeni ja päikesepaneelini käiguteed rajada. Lumerohkel talvel sahatamine aga jääb, seega on plekk minu puhul välistatud. Läheb jala all lömmi kui valesti astud, sahk kriibib tsingi maha ja lumisel plekil hui püsti seisad, millegi lükkamisest rääkimata. Käiguteedest tuleks siis katusele lausa teede võrk rajada...
Aga et päris OT-ks ei läheks, siis ka minul on varikatuse ehitamine mõttes. Kuri plaan on teha kogu katus läbipaistvast laineplaadist või makrolonist, eeskätt valguse pärast. Ja kindlasti kallet nii palju kui saab. Plasti pealt jookseb lumi väga hästi alla. Plekist kuuri katuse külge kipub vahel kinni külmuma ja ei taha ka sulaga väga meelsasti alla tulla. Kui siis tuleb, roomab vaevaliselt ja moodustab räästasse rippuva vaiba, mis võib minna pea meetripikkuseks. Vahel on hirm, et väänab plekist katuseääre kõveraks. Sorgin siis labidaga alla, õnneks kuuri räästas madal.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#90

(18-09-2018, 11:30 AM)Basilio Kirjutas:  
(18-09-2018, 09:43 AM)zazik Kirjutas:  ... kõik oma toimetused teedki selle redeli peal (redel siis lapiti katusel). Jagab erisurve piisavalt ära, et igasuguseid purunemismuresid vältida.
Lund lükkad sahaga ka niimoodi?   Toungue   Viimastel lumevaestel aastatel pole õnneks vaja olnud, aga just see toiming lõhub katust kõige rohkem. Siis tahaks omaaegsel arhitektil tukast kinni võtta ja piltlikult võttes ninapidi loigu sisse pista. Mul on veel parapetiga versioon, ehk üle iga ääre lund lükata ei saa, seega sahaga lükkamist pikemalt.
Lähiaastatel on niikuinii vaja maja katust uuendama hakata, siis kavatsen korstendeni ja päikesepaneelini käiguteed rajada. Lumerohkel talvel sahatamine aga jääb, seega on plekk minu puhul välistatud. Läheb jala all lömmi kui valesti astud, sahk kriibib tsingi maha ja lumisel plekil hui püsti seisad, millegi lükkamisest rääkimata. Käiguteedest tuleks siis katusele lausa teede võrk rajada...
Aga et päris OT-ks ei läheks, siis ka minul on varikatuse ehitamine mõttes. Kuri plaan on teha kogu katus läbipaistvast laineplaadist või makrolonist, eeskätt valguse pärast. Ja kindlasti kallet nii palju kui saab. Plasti pealt jookseb lumi väga hästi alla. Plekist kuuri katuse külge kipub vahel kinni külmuma ja ei taha ka sulaga väga meelsasti alla tulla. Kui siis tuleb, roomab vaevaliselt ja moodustab räästasse rippuva vaiba, mis võib minna pea meetripikkuseks. Vahel on hirm, et väänab plekist katuseääre kõveraks. Sorgin siis labidaga alla, õnneks kuuri räästas madal.
 see laineplaat, selle alla peab kole tiheda roovi panema, sest ta on nii vedel? või on muid lahendusi? tiheda roovi puhul kaotab see läbipaistev laine ju mõtte?
Vasta
#91

(18-09-2018, 11:30 AM)Basilio Kirjutas:  Aga et päris OT-ks ei läheks, siis ka minul on varikatuse ehitamine mõttes. Kuri plaan on teha kogu katus läbipaistvast laineplaadist või makrolonist, eeskätt valguse pärast. Ja kindlasti kallet nii palju kui saab. Plasti pealt jookseb lumi väga hästi alla. Plekist kuuri katuse külge kipub vahel kinni külmuma ja ei taha ka sulaga väga meelsasti alla tulla. Kui siis tuleb, roomab vaevaliselt ja moodustab räästasse rippuva vaiba, mis võib minna pea meetripikkuseks. Vahel on hirm, et väänab plekist katuseääre kõveraks. Sorgin siis labidaga alla, õnneks kuuri räästas madal.

Mul on maakeldri sauna eesruumi katus läbipaistev samal valgusvajadusel ja see on üks ajutine asi ikka. Teed omale, tee klaasist! Roheliseks elik vetikas kasvab neile kõigile aga klaas kestab. Ja klaasi peal võid trampida ka, just vaatain, kuidas Rannarootsi keskuse ukseesiste lame-klaaskatuseid survekaga pesti. OK, alati on küsimus hinnas aga omale tehes tasub ka häid aga kallemaid variante kaaluda  Cool Puhas klaaspakett ise ei maksa suurt essugi. Kuidas on lood lamineeritud klaasiga, ei oska arvata. Aga et seda nii massiliselt kasutatakse igalpool, siis päris kullahinnas vast ka pole.
Vasta
#92

(18-09-2018, 12:09 PM)taavi Kirjutas:   see laineplaat, selle alla peab kole tiheda roovi panema, sest ta on nii vedel? või on muid lahendusi? tiheda roovi puhul kaotab see läbipaistev laine ju mõtte?
Sellepärast ma olengi mõelnud pigem makroloni peale. Sõbra maakodus sai ühte kuuriotsa hädapärast pandud kui katusematerjal otsa sai, aga talveks vaja auk kinni panna. K Rauta müüs tol hetkel megaodavalt 4mm makroloni ja läks see peale. Kuuri see ots maru valge nüüd ja lumi ei püsi üldse peal. Kallakut ega roovi tihedust peast ei ütle, aga siiani kõik OK. Kinnitatud peab ainult korralikult olema, kerget asja tahab tuul omale saada...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne