[juss]

Tere,

Loodan, et leian siit abi kuna siin foorumis palju erineva eriala inimesi koos.
Teen oma garaaži ventilatsiooni ja olen jõudnud kohani kui tarvis kanali/toru avasi/reste. Nagu meil kõigil nii ka minul omad kindlad veendumused siis soovin leida ümarale torule sobivat resti millel saab õhuvoolu suunda reguleerida. Midagi taolist nagu pildid:

[Virko]

Tere,

Loodan, et leian siit abi kuna siin foorumis palju erineva eriala inimesi koos.
Teen oma garaaži ventilatsiooni ja olen jõudnud kohani kui tarvis kanali/toru avasi/reste. Nagu meil kõigil nii ka minul omad kindlad veendumused siis soovin leida ümarale torule sobivat resti millel saab õhuvoolu suunda reguleerida. Midagi taolist nagu pildid:

No kui sa sellist pikka resti ei leia siis on alati variant paigaldada ümarad ja suunatavad õhusuunajad. Umbes nagu autos. Lisaks suunamisele saad nende avasid ka sulgeda ehk siis õhku avatud suunajateni juhtida.

[Kjen]

1. Lindab RGS

http://www.lindab.com/global/pro/product...s/RGS.aspx

Müüja kontakt:
http://www.lindab.com/ee/pro/contact/ven...fault.aspx

2. Systemair NOVA-C

https://www.systemair.com/ee/Eesti/Toote...t-grilles/
Müüja kontakt:
https://www.systemair.com/ee/Eesti/Contact1/

Aga minu meelest on sellised otse torule kinnituvad restid Eestis vähe levinud. Ilmselt kallimad.
Ostetakse tavaline rest ja lastakse plekitöökojas ühendussadul meisterdada.
Näiteks:
https://www.etsnord.ee/product-group/nordgrilles/

[juss]

Suured tänud info eest!

Kas peaks kasutama suunatavaid reste ka väljapuhke torul?
Kuna ruumi ehitus on natuke "imelik" Kirjutan ka paar rida milline on ruum ja kuidas praegune plaan on.
PS. ventilaator on olemas, kuid ülejäänud asjad ostmata, kuid peas on plaan valminud kuni restideni.


Ruumiks siis garaaz kus aeg-ajal keevitan ja värvi.
Kõrgust on ainult 2.4 meetrit, pikki ruumi lage on 40cm tala mis päris palju mõjutab ruumis õhu liikumist, siiani on käinud ruumi õhutamine ukse avamise näol. „tänu“ talale laes on ruumi väiksem osa tunduvalt soojem kui suurem osa, sellepärast ka sealt poolt õhu sissevõtt.

Torustiku jämeduseks tuleb 20cm (kuna ruum lihtsalt madal). Torude otstesse plaanisin panna IRIS-e reguleerklapid. Hoone seina paksus on ca. 40cm, loodan, et saan seinast läbiviikudesse paigaldada tagasilöögi klapid. Sissetuleva õhu toru pikkus tuleb 300cm. Väljuva õhu toru pikkus on 200cm. (pikemaid torusi kahjuks ei saa kasutada!)
Ventilaator tuleb seina taha, hakkab ruumist õhku välja imema. Ventilaator liigutab 500 l/s õhku. (plaanisin küll suurema tootlikusega venti, kuid sain selle sootsalt, kellel mis kiiks on!) Ventilaatori kiirus tuleb reguleeritav.

Igasugused ideed, lahendused, KRIITIKA teretulnud. Minule see ventilatsiooni teema võõras!

[Kjen]

500l/s on väiksegaraaži (oletan et umbes 50m2) üldventilatsiooni kohta üüratult suur õhuhulk. Ühele inimesele loetakse piisavaks täpselt 10l/s. 
Samas ei taga ilmselt ka see 500l/s sellise kahe seinaäärse torujupiga lahenduse korral seda, et ühes nurgas midagi nitroga kruntides teises otsas puhas õhk on.

D200 toru on lootusetult väike sellise 500l/s jaoks. Vaja on D400 toru või neid D200 torusid 4tk. Ja augud seinas peaks olema ca 500x500mm.

Torude paiknemist ei oska kommenteerida. Ilmselt ühendavad torukesed seinas olevaid auke vajaliku tootmis või puhkealaga, sest loogika võiks olla selline, et välja tõmmatakse sealt, kus toimub saastamine ja sisse puhutakse sealt, kus inimesed on, aga ei "saasta". 
Kas seal kahe ruumiosa sisenurgas "tootmine" käibki?
Ja ahju ääres on puhkenurk?

Samas inimene väga pikalt ei taha, kui talle midagi konkreetselt peale puhub, seega kuhupoole sa neid resti labasid siis keerata kavatsesid muidu?
Väljatõmbe resti laba "kruttimisel" erilist pointi ei ole. Tegelikult kasutatakse keevitussuitsu eemaldamiseks "päris" tööstuses painduva vooliku otsas väikest lehtrit, mis suitsu kohe keevituskohalt ära tõmba. Ja et sooja säästa, siis lastakse see läbi filtri ja puhutakse ruumi tagasi. Konkreetselt ilmselt eelaarvest väga väljas lahendus.

Värvihaisu nii muidugi sellise lehtriga ei püüa, osaliselt seepärast ongi värvmiskambrid välja mõeldud, et saaste tekiks ja püsiks võimalikult lokaalses piirkonnas. Konkreetsel juhul vist polegi muud teha, kui väljatõmme värvimispaigale võimalikult ligidale sättida ning tõmmata välja nii lae alt, kui põranda kohalt - eri keemia on eri tihedusega, osa lendub, osa jääb põrandale "voolama".

Iris klapid on konkreetsel juhul ja kirjeldatud viisil paigaldatuna täiesti mittevajalikud. Nad ainult on ainult lisatakistuseks. Tunduvalt mõistlikum on hankida sulgeklapid ja panna need vahetult välisseina aukude ette, et sisse ei puhuks töövälisel ajal.



Kui väljas on -10C ja sees tahad hoida +10C, siis ahi peab selle õhuhulga ülekütmiseks jaksama välja anda 12kW sooja.

[hobiautod]

See  500l sekundis tòmbab halud ka ahjust välja kui ruum alaròhku jääb.

[juss]

Ruumi mahtu ca. 100m3. (põrandat ainut 42m2)
Iris klapi idee oli, et paigaldan nad torude siseotstesse, siis oleks võimalik mõjutada õhu liikumist rohkem seina äärtes.
Seina läbiviikudesse mõtlesin paigaldada tagasilöögi klapid mis takistakse õhu liikumist kui vent seisab.
Kindlasti enamus aega vent töötakse kõvasti alla poole oma võimsusest ja loomulikult vendi lülitab sisse ainult siis kui sellele tekib vajadus.
300 toru saaks veel panna aga üle selle küll mitte (ventikas ka 300-350 torule mõeldud). Külma õhu sissetuleku all on töölaud kus enamus pisinikedamist toimub. Ruumi suurema osa keskel toimub enamjaolt keevitamine ja värvimine suunaga ukse poole.
Väljatõmbe toru lühike kuna soovin värvimise ajaks toru keerata vertikaalseks.
Otseselt puhkeala pole, kuna ruum selle tarvis liialt väikene.
Kui aus olla siis veel ei teagi kuidas õhku väiksema osa peal suunata, ilmselt mööda lage ja ahju suunas, kuid ka ahju ja sissetuleva toru vaheline nurk on väga soe koht (seal on rauast suur kapp. Kapi pealt on ahju ventilatori õhu võtt)

Olen kursis keevissuitsu eemaldamisega, kuid kahjuks ruum liialt väikene ja madal, et selline süsteem ehitada.

Puhta õhu üles kütmine ka paras väljakutse aga loodan, et ahi saab oma tööga hakkama, pigem -10C. probleem, et ei saa tuld koguaeg alla hoida kuna tuba läheb liialt soojaks   Minul peab tuba olema niipalju soe, et saan plätude ja t-särgiga nokitseda

[Kjen]

Seina läbiviikudesse mõtlesin paigaldada tagasilöögi klapid mis takistakse õhu liikumist kui vent seisab.

Vaata, see klapp takistab õhu liikumist ühes suunas.
Ehk siis väljaviske august peab õhk suunaga välja liikuma. Sinna see klapp sobib.
Aga õhuhaarde august peab õhk sisse pääsema. Kui sa klapi seda loogikat pidi paigaldadki, siis ta sund-vendi olukorras töötab kenasi, aga otse resti suunas öise tuulekese korral laseb see klapp lahkelt ka tuulel sisse tulla.

https://www.etsnord.ee/wp-content/upload...015_ee.pdf

Mis selle ventilaatori tootja ja mudel on?

[juss]

Saan aru mida silmas pead tuule puhul. Kui mõtlema hakata siis sealt poolt pole tuult olnud, ilmselt jäävad puud ja teised hooned ette aga kindlasti jah peab ikka õigeid asju kasutama.
Ventilaatoriks: SYSTEMAIR KD 355 M1 Kasutatud tööloom, kerge laagri hääl on sees, ilmselt mustus tiivikul haiget teinud (tiivik oli paksu tolmuga koos), kuid mulle veel käib

[Marko]

Vahet pole kummas seinas või missuunaline ühesuunaklapp. Ühest või teisest suunast puhuv tuul tekitab kas üle- või alarõhu ja avab need klapid nii-kui-nii

[Kjen]

Saan aru mida silmas pead tuule puhul. Kui mõtlema hakata siis sealt poolt pole tuult olnud, ilmselt jäävad puud ja teised hooned ette aga kindlasti jah peab ikka õigeid asju kasutama.
Ventilaatoriks: SYSTEMAIR KD 355 M1 Kasutatud tööloom, kerge laagri hääl on sees, ilmselt mustus tiivikul haiget teinud (tiivik oli paksu tolmuga koos), kuid mulle veel käib

KD355 annab 500l/s välja küll ja saavutab rõhu 150Pa.

Aga huvi pärast vaatasin, et et 500l/s läbi pressida 3m pikkusest D200 torujupist ja 250x250 suurusest tavalisest  välisrestist - selleks on vaja üüratud 700Pa rõhku.

Ja kui selle välisresti asemele panna varemmainitud lipa-lopa tagasivooluklapp, siis oleks vaja 435Pa

Põhihulk rõhust kadus välisresti, see tuleb palju suurem valida, kui see D200 toru mõõt.

Reaalselt saavutad sa selle konkreetse ventilaatoriga planeeritud viisil õhuvahetuse alla 200l/s .

Ja kui oled lõplikult veendunud, et toru on D200 ja vaja on õhku ruumist läbi vedada 500l/s, siis vähemalt välisrestid peavad olema mõõdus 500x500.

[juss]

Käisin tähtsa näoga ja mõõdulindiga garaažis ringi. Maksimumina saan kasutada 300mm toru. Jämedam toru juba tuleb madalamale kui akende ülemine äär ja seinast läbiviigud hakkavad juba ohustama akna silluse tugevust kuna sissetuleva õhu läbiviigu kõrval on aken. (kahjuks ei saa seinast läbiviike teha teistesse kohtadesse kuna siis muutub asi veel keerulisemaks)
Natuke siis "uuest" plaanis:
Torude jämedus 300mm (315 vist?) Sissetuleva õhu toru 3m. pikk, väljuva õhu toru pikkus 2m. Torude siseotstesse paneksin pööratavad reguleerklapid ja mõlemale torule 3 resti mõõtudega ca. 400x150mm. Sissetuleva õhu restid reguleeritavad, välja mineva omad tavalised.
Välirestidega natukene jama kuna sissevõetava õhu toru otsa ei mahu kahjuks korralikku resti. Väljuval õhul piiranguid pole.

[metsakohin]

Torud võib ju läbi lae tuua-viia. Ka akendest madalamalt saab toruga läbi seina minna.

[juss]

Deoreetiliselt küll aga praktiliselt ruum liialt väikene, et õhk läbi seinte viia altpoolt aknaid ja muudab asja liialt keeruliseks. Samuti läbi lae ei saa kahjuks minna, kuigi see varjant meeldiks mulle endale ka.

[juss]

Nonii sai siis lõpuks ka ventilatsiooni paika.
Aga nagu ikka minu puhul siis asjad ei tööta nii nagu peavad   Nimelt on garaaz tehtud laudast ja kui ventikas töötab aeglasel kiirusel siis sissetuleva õhu tagaslöögi klapp ei avane vaid õhk tuleb sisse sealt kus ise tahab: suur uks, seintest (läbi vuugi, kui hoolikat pilte vaadata siis on näha heledaid triipe seinal, sealt kus külm õhk sisse tuleb sinna tolm ja mustus peale ei jää), kõrvalruumist jne. Ja kui vent põhja keerata siis tõmbas ka läbi ahju taga olevast soojamüürist korstna kaudu.
Kui ruum on soe siis sissetuleva õhu tagasilöögi klapp on kinni (soe õhk surub päris kõvasti), kuna ruum on nii hõre siis saab jahedat õhku kõvasti peale tulla. Õige oleks ilmselt seinad üle krohvida aga eks näis mis tulevik toob.

Paar pilti ka tulemusest:



Tegin ka kerged korrektuurid ahju taga olevale soojamüürile. Lasin teemant kettaga vuugivahed 2cm sügavuselt puhtaks ja täitsin need uuesti ahju seguga kasutsades vuugi täite kotte. Kerge teemant lihv ka kividele pealt ja lakk peale (plaanisin küll algul liivapritsiga kivid üle lasta aga millegi pärast otsustasin, et teemantketas tolmab vähem ).

Kahjuks see soemüür väga näha ei jää kuna ette tuleb veel ahi ja ahju peale 6 meetrit toru, et soe paremini kätte saada.