T-40AM infot
#41

Järsku on etteandepumba vedru katki? Tõukur ei ole seega surutud vastu kõrgsurvepumba nukkvõlli ja ei pumpa või ei pumpa piisavalt ette, samas käsipump jääb siis toimima.

Variant kaks on, et keera pumba tagumisel küljel olevatest kahest kroonmutrist alumise lahti (alumine kütusetoru, ära võtta pole vaja, lihtsalt natuke lahti) ja pumpa käsipumbaga, kui sealt kohe solinal kütust tulema hakkab siis on sealt klapivedru puruks.




Nii sai etteandepump laiali võetud. Vedru kõik olemas ja terve. Kolb liigub kenasti. All kaks polti samuti vedrud ja plastikust jullad olemas. Seal kuule peal ei pea käima? või on lihtsalt selle jullal peal mingi kumberus ?
Käsipumbast ei saa ikka aru. Kas ta nüüd pumpab või mitte. Panin külge ka vana pumba küljest käsipumba aga erinevust nagu pole. Mõlemad on sellised kerged nagi käik niisama tühja.

Tagant sai see alumine mutter lahti keeratud ja käsipumbaga mängides ei toimunud midagi.
Lõpuks enam tööle jälle starteriga ei saanud. Sai nööriga tõmmatud tükkaega enne kui lubama hakkas. Lõpuks kui tööle sai oli ikka sama probleem. Sõidab ja siis tõmbab hinge kinni. Välja nagu ei sure aga pöördesse ka ei lähe. Kui lõpuks jälle nagu lubab.
Enne kuurialla ajamist jäi korra kohapeal popsuma et ukse kuuril lahti teha. Aga enne kui sanga taha jõudsin suri välja ja enam jälle tööle ei läinud.
On äkki veel midagi mida üle vaadata?
Vasta
#42

(29-10-2023, 15:41 PM)kert12 Kirjutas:  Nii sai etteandepump laiali võetud. Vedru kõik olemas ja terve. Kolb liigub kenasti. All kaks polti samuti vedrud ja plastikust jullad olemas. Seal kuule peal ei pea käima? või on lihtsalt selle jullal peal mingi kumberus ?
Käsipumbast ei saa ikka aru. Kas ta nüüd pumpab või mitte. Panin külge ka vana pumba küljest käsipumba aga erinevust nagu pole. Mõlemad on sellised kerged nagi käik niisama tühja.

Tagant sai see alumine mutter lahti keeratud ja käsipumbaga mängides ei toimunud midagi.
Lõpuks enam tööle jälle starteriga ei saanud. Sai nööriga tõmmatud tükkaega enne kui lubama hakkas. Lõpuks kui tööle sai oli ikka sama probleem. Sõidab ja siis tõmbab hinge kinni. Välja nagu ei sure aga pöördesse ka ei lähe. Kui lõpuks jälle nagu lubab.
Enne kuurialla ajamist jäi korra kohapeal popsuma et ukse kuuril lahti teha. Aga enne kui sanga taha jõudsin suri välja ja enam jälle tööle ei läinud.
On äkki veel midagi mida üle vaadata?
Korralikult jupihaaval diagnoosida ei ole soovi?
Näiteks etteandepumba klapid pädevalt ära kontrollida pistes kõigepealt sissetulevale stutsile läbipaistva vooliku otsa.
Nüüd käsipumbaga pumbata siis iga tõmbega peab kütus voolikut pidi üles tulema ja alla tagasi ei tohiks millimeetritki minna kui pump sisse lükata.
Nüüd samamoodi väljuvale stutsile läbipaistev voolik otsa ja käsipumpa surudes seal tase tõuseb aha välja tõmmates ei tohi langeda.
Võib ka sõrmega ava sulgeda ja imiaval peab olema tunda et näpp imetakse avasse ja vaakum jääb püsima kui pump sisse lükata.
Väljuvas avas siis vastupidi et surve jääb sisse ka siis kui käsipump välja tõmmata.

Üldiselt neid vene plastikust klappe pidama saada on...keeruline ja uus osa ei lahenda probleemi vaid süvendab.
Tark on natuke loominguliselt läheneda ja kohe alumiinist uued klapid teha mis ei kasva ega kahane erinevate kütusepartiidega.
[attachment=99837]
[attachment=99838]
Vasta
#43

(01-11-2023, 00:11 AM)I.A Kirjutas:  
(01-10-2023, 19:50 PM)kert125 Kirjutas:  Nii asi nüüd siis vahepeal niipalju muutunud et sai pandud teine stenditud kõrgsurve pump peale. Süüde paika pandud kuna algul ei lubanud üldse midagi.
Mingi aeg töötas kenast. Nüüd suve lõpu poole on probleem tekkinud et jõud kaob ära. Pöördesse ei lähe samas välja ka nagu ei sure. Kui meelitada gaasiga siis pika peale võtab mingiks ajaks korra jälle tuurid üles. Aga kui sõitma hakata (nt sahkama või muud ) siis natukese aja pärast poogib jälle kinni. Etteande pumbast midagi pumbates läheks nagu paremini jälle pöördesse (või on see lihtsalt juhus).
 Kuna sahkamine oli pooleli proovisin kuidagi ära lõpetada põllu ikkagi. Aga enne lõppu üldse ära ja enam tööle ei saanud. Käsipump oli ka kerge nagu ei lööks üles. Samas kui filtri pealt polt lahti sai pandud siis pumbadest sealt lõi välja küll vastavalt pumpamisele.
 Lõpuks sai nöör külge pandud ja tõmbama. Algul ei lubanud kohe üldse. Mingi aja peale sai lõpuks tööle.
 Filtrid sai alles vahetatud. Ei tahaks uskuda et need juba otsas oleks.



Kakub kusagilt õhku sisse. Kogu muusika.
Kuidas pöörispumbal peast õhku välja saada, selleks on omad nipid.. praegu ei ole aega kirjeldada.
Vasta
#44

Mismoodi oleks kõige parem kütusepaaki seest puhastada.
Sai nüüd soojade ilmadega proovitud uuesti masinat käivitada. Sai pandud kanistrist otse voolikuga. Tundus niipalju kui pööret andsin ja tiksus kenasti. Paagist oli ikkagi mingit sodi sees ja sellest olid siis probleemid et jõud kadus täis gaasiga.
Sai võetud paak maha. Alt väljalaske punn ja kraan sai eemaldatud. Punn ära võttes oleks nagu pime olnud ees. Tegelt oli paska/settet täis juba. Kraani küljes oli ka mingi sõel, aga see oli otsas omadega ja murdus ära kohe suht.
Sai bensuga paaki loksutatud jne... läbi pestud, aga kahtlen kas seal kõike nii välja saab. Pole ühtegi suuremat auku ka nagu sõiduautodel peal luugid, et näeks täpsemalt kuidas reaalne olukord seest on.
Millega rahvas on oma vanu paake seest puhastanud veel või on mingid vahendid veel millega seest pesta.
Kas on väga halb mõte mingi roostesurma sisse kallata ja keerutada, et tekitaks mingi kaitsva kihi sisse? Või on see pigem halb mõte.

Mõte on ka peale paaki kraani juurde vooliku vahele kohe ka mingi filter toppida, nagu vanasti zigulidel oli näiteks kuna enam seal sõela pole. Või on neid sõelasid eraldi kuskilt saada?
Vasta
#45

(11-03-2024, 22:02 PM)kert125 Kirjutas:  Mismoodi oleks kõige parem kütusepaaki seest puhastada.
Sai nüüd soojade ilmadega proovitud uuesti masinat käivitada. Sai pandud kanistrist otse voolikuga. Tundus niipalju kui pööret andsin ja tiksus kenasti. Paagist oli ikkagi mingit sodi sees ja sellest olid siis probleemid et jõud kadus täis gaasiga.
Sai võetud paak maha. Alt väljalaske punn ja kraan sai eemaldatud. Punn ära võttes oleks nagu pime olnud ees. Tegelt oli paska/settet täis juba. Kraani küljes oli ka mingi sõel, aga see oli otsas omadega ja murdus ära kohe suht.
Sai bensuga paaki loksutatud jne... läbi pestud, aga kahtlen kas seal kõike nii välja saab. Pole ühtegi suuremat auku ka nagu sõiduautodel peal luugid, et näeks täpsemalt kuidas reaalne olukord seest on.
Millega rahvas on oma vanu paake seest puhastanud veel või on mingid vahendid veel millega seest pesta.
Kas on väga halb mõte mingi roostesurma sisse kallata ja keerutada, et tekitaks mingi kaitsva kihi sisse? Või on see pigem halb mõte.

Mõte on ka peale paaki kraani juurde vooliku vahele kohe ka mingi filter toppida, nagu vanasti zigulidel oli näiteks kuna enam seal sõela pole. Või on neid sõelasid eraldi kuskilt saada?
Poolenisti lahtise rooste-sette vastu on killustik veega töötav lahendus.
Loksutamiseks kui käsitsi ei jõua siis segumasina külge pitskruvidega.
Filtriks julgem PS878 elementi soovitada.
On piisavalt suur, põhjas on vesi näha ja muu jama, mille saab välja raputada.
Vasta
#46

Ainult loksutades ja korduvalt sisse-välja uhades saadki puhtaks. Ega siin kergemat nippi ole.

Segumasina külge kinnitad ikka koormarihmadega? Ma ei kujuta ette, kuidas seda latakat pitskruviga sinna pigistada.

Kui ükskord lahtine sodi käes, siis on aega erinevate keemiatega katsetada.

Eelkirjutaja viidatud filter on ka hea jämedaks sõelaks. On kenasti näha, mis lohvis liigub. Kusjuures sisuliselt ei ole vahet, kus see sõel täpselt torus vahel on. Ummistub ilmselt kraanist/kütusevõtuavast. Pane sinna, kust kõige mugavam on näha ja vahetada.

Järelkirjutajale komentaariks ütlen, et musta plasti sisse ehitatud filtrist ei näe ju midagi. Aga 2715 viitab vee ja muu jama nägemiseleSmile
Vasta
#47

(11-03-2024, 22:45 PM)2715 Kirjutas:  ...
Filtriks julgem PS878 elementi soovitada.
On piisavalt suur, põhjas on vesi näha ja muu jama, mille saab välja raputada.
oot, kas PS878 või PS878/1 ?
https://picdn.trodo.com/media/m2_catalog..._878.jpg?1
või https://filtron.eu/en/filter-catalogue/f...g,PS-878-1
Vasta
#48

(11-03-2024, 23:12 PM)honkomees Kirjutas:  
(11-03-2024, 22:45 PM)2715 Kirjutas:  ...
Filtriks julgem PS878 elementi soovitada.
On piisavalt suur, põhjas on vesi näha ja muu jama, mille saab välja raputada.
oot, kas PS878 või PS878/1 ?
https://picdn.trodo.com/media/m2_catalog..._878.jpg?1
või https://filtron.eu/en/filter-catalogue/f...g,PS-878-1
Ikka see esimene, läbipaistev variant.
Vasta
#49

Sai kah mõni aasta tagasi paak maha ja puhtaks pestu survekaga ja lootin,et pikaks ajaks elu lill,aga hui...Laupa oli miinuses ja soov nats transatada,aga käima läheb ja kohe kooleb ehk küttenälg.Filter lahti ja cav 296 põhjas klaaskuppel jääd täis...Sellega rõõmud ei piirdunud,paagist ei tulnu kah grammigi kütet ja voolik küljest ja umbes teine ja suruõhk lükkas puhtaks.Lõpuks ei saanud enam filtrit hermeetiliseks ja kakkus õhuvahele,mootor küll töötas,aga kaasi andes hetkega pöördesse ei läinud ja igast august sülitas pump õhumulle...edaspidi tuleks ilmselt talveks paak kütet täis valada,kust mujalt see vesi tuli kui konens,tuleks ka ilmselt paak maha võtta uuesti kild sisse ja segumasinat näidata sest mul ka ilmselt mingi vetikas elutseb.
Vasta
#50

Ega jah paagid võivad ikka igast jama täis olla. Nähes, kuidas mõni mullase ämbriga naftat vaadist valab siis ei imesta, kui paagis mõni kg muda ja sodi on.
Vasta
#51

Kas need kummivoolikute vahele pistetavad plastfiltrid ei tekita probleeme õhu sisse imemisega? Talvel külmaga kõik jäik ja hakkab õhku vaikselt limpsima ja siis häda, et sureb välja või pole jõudu.
Ma läheks kindla peale ja paneks ikka stutseritega või banjo polt voolikuliitmikega filtri.
Vasta
#52

(12-03-2024, 23:22 PM)meli666 Kirjutas:  Kas need kummivoolikute vahele pistetavad plastfiltrid ei tekita probleeme õhu sisse imemisega? Talvel külmaga kõik jäik ja hakkab õhku vaikselt limpsima ja siis häda, et sureb välja või pole jõudu.
Ma läheks kindla peale ja paneks ikka stutseritega või banjo polt voolikuliitmikega filtri.
Ei ole kunagi sellist probleemi olnud.
Vasta
#53

(12-03-2024, 23:22 PM)meli666 Kirjutas:  Kas need kummivoolikute vahele pistetavad plastfiltrid ei tekita probleeme õhu sisse imemisega? ...

Kummivoolikuga mitte. Eeldusel, et voolik pole liiga suur - peab mõnusa pinguga peale minema. Plastvoolikuga võib küll, aga miks peaks säärast filtrit sinna siis üldse toppima?

Alati võib ju meelerahustuseks klambri lisaks peale panna.

See häda on küll, et voolikud kipuvad otsast lõhenema ja mõne aasta järel tuleb otsast pasunat meenutav lohv jälle viisakaks trimmida noaga.
Vasta
#54

Võibolla on siis erinevate Hydroscandide kaup erinev. Aga ok, aastaga väga ei juhtu, aga kahe aastaga praguneb see kummivoolik pealt ära isegi suht väikse painde juures. Jah, see sisemine kiht veel küll kestab, aga suht ennustamatu ikkagi, et millal sureb.
Naljakas, et ei suudeta enam korralikku kummivoolikut toota. Samas mõni veneaegne on aastakümneid ilma mõradeta suutnud säilida.
Viimati sai Baltflexist või Hanzaflexist Gates toodangut. Sel vooliku pind pealt selline siledam, plastisem, tundub kauem kestvat.
Aga jah, vanasti oligi vist maailm ikkagi parem. 25 aastat vana Timberjacki harvesteril on paljud voolikud kestnud sünnist saati, Tootja Sweden, Trelleborg. Nüüd ostad hüper paljude kihtidega vooliku ja paari aastaga ilma kuskile vastu hõõrumata otsas. Ja ma ei ole ainuke, kes seda lähedalt on näinud.
Vasta
#55

Voolikute pragunemine?Minul masin seisab katuse all ja päike peale ei paista ja ei pragune ka kuskil midagi küttevoolikute poolelt...Tõstuk seevastu seisab õues ja tolle hüdrovoolikud pragunevad jah seega päike pragundab voolikuid.
Ka minul plastfilter vahel ja ei ole probleeme õhu kakkumisega.
Vasta
#56

Mina pole küll ühelegi kummist imivoolikule klambrit kasutanud ja seejuures ei leki õhku ka süsteemi.
Miks ei kasuta on praktiline põhjus, kus aegajalt on vaja sedasama filtrit tühjaks raputada.
Tangin traktorit kanistritest ja ikka satub korgi vahelt paaki heinaseemneke, ülevalt langeb vihmapiisk või kanistri peale on sattunud saepuru või misiganes puru.
Ma üldse ei stressa sellest sest paagis pole sõela mis saab ummistuda ja on üks tüütumaid asju puhastada.
Selle välimise filtri aga saab kohe otsast tõmmata, tühjaks raputada ja tagasi panna.
Kummivoolikute kvaliteedi langusega olen küll päri et pragunevad kuid selle nelja aastaga pole mul peale pihusti tagasivoolude ükski voolikuots ära pragunenud.
Küll aga on seda juhtunud väga tihti bensiinil liikuva jõuvankriga kus isegi klamber ei aita.
Kui ta ikka seisab enamuse aastast on vaja voolikud vahetada.
Vasta
#57

(12-03-2024, 23:49 PM)meli666 Kirjutas:  Võibolla on siis erinevate Hydroscandide kaup erinev. Aga ok, aastaga väga ei juhtu, aga kahe aastaga praguneb see kummivoolik pealt ära isegi suht väikse painde juures. Jah, see sisemine kiht veel küll kestab, aga suht ennustamatu ikkagi, et millal sureb.
Naljakas, et ei suudeta enam korralikku kummivoolikut toota. Samas mõni veneaegne on aastakümneid ilma mõradeta suutnud säilida.
Viimati sai Baltflexist või Hanzaflexist Gates toodangut. Sel vooliku pind pealt selline siledam, plastisem, tundub kauem kestvat.
Aga jah, vanasti oligi vist maailm ikkagi parem. 25 aastat vana Timberjacki harvesteril on paljud voolikud kestnud sünnist saati, Tootja Sweden, Trelleborg. Nüüd ostad hüper paljude kihtidega vooliku ja paari aastaga ilma kuskile vastu hõõrumata otsas. Ja ma ei ole ainuke, kes seda lähedalt on näinud.
Kas keegi on ka alist ostetud voolikuid proovinud?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne