[kriminaalid]

Järgmine projekt on minul Vjatka VP150, 57 aasta oma. Võib öelda lausa, et isegi esimese päeva toodang. Raami number on mul 00209.
Sain ta tegelikult mitu aastat tagasi. Kuna ma olen kolm Vjatkat teinud, siis arvasin, et rohkem neid ei tee. Aga sellist juveeli ei saa mitte tegemata jätta. Peale raami oli õnneks kaasas ka lenks, mis on mõnavõrra teistsugune, kui juba 58+ aastatel. Lisaks täiesti terve lüliti, mis on tohutu defitsiit.



Mootori ma tegin juba ca poolteist aastat tagasi. Uus kolb, silinder puuritud, kõik vajalikud vidinad tsingitud. Sisse läks tuttuus väntvõll koos mutritega, sidur ja kontaktid. Peal on tutikas karpa ja sumbuti.







Vasak paun oli kõvasti pureda saanud. Lihtsam oleks olnud võtta korras paun, aga sellel on luuk teistsugune ja lasin ikkagi korda teha.



Siis läks kere tegemisse. Arvatust oli ikkagi rohkem tööd. Põhja vahetus, võeti kõik nina eest, raam tehti sirgeks ja siis kokku tagasi. Aga nüüd said kõik tunnelid ka puhastatud raami seest.





Vahepeal sain ka aku 3mt7. Ma võtsin sisu välja ja panin sisse väikese akukese. Peale tegin täpse osb plaadi, kus vidinad on peal. Nüüd tuleb ainult pigi peale valada ja ongi olemas. Korpus on mul tänaseks juba poleeritud, näeb väga sile välja.

[kriminaalid]

Siis tegin võõpamise täppistööd. Sihverplaadi ma sain tuttuue, aga helendavad täpid olid puudu.



Tsinkimisse olen viinud erinevaid jubinaid juba 10 laari kindlasti. Pilt ühest korrast, missugused on puhastatud detailid ja tsingist väljunud detailid.



Aastate jooksul olen kokku kogunud ka terve tööriista komplekti koos pumbaga. Instrumendid on kõik puhastatud klaaskuuliga ja uuesti mustatud. Pump, mis on haamri märgiga ja tavapärane aptetška said uue värvkatte.


Mõned asjad olen värvimisest ka kätte saanud ja saanud kokku panna. Mul on rehvid samuti originaalid, millega see Vjatka kunagi tehasest välja veeres.






Ja üks minu unistustest oli, et Vjatka saaks enda kõrvale ka väikese pedaalidega rolleri - kroshka. Lõpuks on ta mul olemas ning nad tulevad täpselt sama värvi. Kõik kleepsud, lingid ja tuled on mul saadud Venemaalt. Lisaks kõik poldid ja muud detailid on tsinkimises käinud.



Rohkem pilte antud projektist on nähtaval siin.

[h2rra]

Tere. Olen huvitatud tehasest tulnud rehvide mustri joonisest. Kui võimalik, siis pilti siia, või privasse. Parimat.  h2rra

[kriminaalid]

Mingit tehnilist joonist mul pole, aga kataloogis on näha, et esimestel on vana mustriga rehvid. Vana muster tähendab siis rehvi markeeringuga B11. 60-ndate alguses (umbes 62-63) tulid uued vahvlimustriga rehvid, mida me näeme tänasel päeval enamustel Vjatkadel ja Tuuladel all, mis on markeeringuga B16a. Mina sain oma rehvid Venemaalt, sealgi on neid väheks jäänud.

[h2rra]

Tänan vastuse eest ja ega mingit tehnilist joonist vast ei olegi, kuid pidasin silmas fotot rehvist mustri poole pealt, et kuidas need rombid ja ruudud seal asetsevad kuna tegu tehasest tulnud toodanguga. 
Parimat  h2rra.

[kriminaalid]

Pole tükk aega kirjutanud, suvel eriti aega polnud, et projekt lõpuni viia. Tänaseks võib projekti enam-vähem lõppenuks lugeda, aga alustame otsast.
Vjatka jupid saabusid värvimisest.


Trossid ja juhtmed veetud ning esihark koos lenksuga paigas.


Järgmisena mootor juba külge koos tagumise amordi ja rattaga.


Suur ja väikevend mõlemad valmimisjärgus.


Siis sain sadula kätte. Alguses oli rõõmu palju selles, aga...


Jalaliistude paigaldus.


Lõpetasin aku projekti. Sulatasin pigi priimusega ja valasin pealt täis. Jäi päris hea tulemus. Tegu on originaal 3mt7 akukestaga.


Siin on juba enamus asju omal õigel kohal.


Rohkem pilte, kui ta juba peaaegu valmis on.

[kriminaalid]

Mulle saadeti väikese meenena selline numbrimärk, millega ta võis kunagi 57-ndal Eestimaa pinnale veereda.


Tallinna tulek.


Siin said minu Vespa ja Vjatka kokku. Kahekesti on nad ägedad. Vjatka tundub nii suur.


Ja kui kellegil tekkis tunne, et sadul on kuidagi kohmakas ja ei sobi, siis mul oli vastikustunne kohe, kui ma sadula sadulsepa käest kätte sain. Ma lasin uue teha, nii nagu originaal kuju on. Needid tegin ise ja lasin nad koos seibidega kroomida, nii nagu originaal sadula pealt vaatasin. Nüüd sai väga hea, olen väga rahul.




Nii ilusana ta tõenäoliselt tehasest ei väljunud, aga minu silmis taastades midagi kehvasti või 100% tõsidusega, siis raha kulub mõlemil juhul. Ja teed midagi kehvasti, siis terve elu vaatad ja mõtled, et kurat oleks võinud asja paremini teha. Selle projekti puhul on kulunud päris hoolega auru ja raha, kuid ma ei põe. Ta on haruldus, 57 aasta Vjatkat enam naljalt ei leia, neid tehti sel aastal ainult 1668 tükki ja umbes tuhatkond saadeti sellest meile. Päris väga varajasi oli sellest umbes paar-kolmsada tükki ja üks on just nendest minu oma!
Olen püüdnud iga poldi ja mutrikese hoida originaali. Mul on aastate jooksul ca 20 Vjatkat käest läbi käinud, mootoreid ja keresid lammutanud, üht-teist on ikka üle jäänud ja nüüd saingi enda oma täis originaali kokku. Kõik asjad on koosatatud täpipealt nii nagu kataloog näitab.
Selle Vjatkaga olen ma paar tiirukest ikka sõitnud ka, kuid sõitmiseks ta mõeldud mul pole. Ta läheb riiuli peale ja koos Kroshkaga seisavad. Roller sai liiga hea, et teda tarbida. Olen alati öelnud, et ehitamise protsess on ägedam kui sõitmine.

Rohkem pilte jätkuvalt saab vaadata siit.

Nüüd ei ole muud, kui oodata musta numbri komisjoni ja projektile joon alla tõmmata.

[kriminaalid]

Musta numbri komisjon käis, aparaat hinnatud. Tulemuseks 99.75% seekord. Minu jaoks on Vjatka teema nüüd läbi.

Siin on ta mul juba kodus ja riiuli peal.