Päris äge retrofilm Konela / vene autode müük Soomes
#1

Olustik on hästi välja toodud, nagu ei leidnud, et oleks varem postitatud:
Soviet Cars and Auto Service by Konela, Finland.
Vasta
#2

Juhtusin ise ka seda hiljuti nägema ning tundub, et need Soome saadetud masinad olid ikka parema kvaliteediga. Ise ikka mäletan õliseid masinaid ja tunde kestvaid remonte Big Grin
Vasta
#3

Filmi alguses ju käiakse auto korralikult üle...
Vasta
#4

(05-09-2024, 10:44 AM)Prii Kirjutas:  Juhtusin ise ka seda hiljuti nägema ning tundub, et need Soome saadetud masinad olid ikka parema kvaliteediga. Ise ikka mäletan õliseid masinaid ja tunde kestvaid remonte Big Grin

Eksid kusjuures.

Siin on kombeks ikka öelda, et mosse on kõige levinum "metsäauto" soomes.

Ja põhinedes faktidele see nii on ka.
Neid vedeleb soome metsades lademetes.
Vasta
#5

(11-09-2024, 16:54 PM)Heigok Kirjutas:  
(05-09-2024, 10:44 AM)Prii Kirjutas:  Juhtusin ise ka seda hiljuti nägema ning tundub, et need Soome saadetud masinad olid ikka parema kvaliteediga. Ise ikka mäletan õliseid masinaid ja tunde kestvaid remonte Big Grin

Eksid kusjuures.

Siin on kombeks ikka öelda, et mosse on kõige levinum "metsäauto" soomes.

Ja põhinedes faktidele see nii on ka.
Neid vedeleb soome metsades lademetes.

Ega siis ekspordi parem kvaliteet ei välistanud nende metsaalla sattumist peale ekspluotatsiooni lõppu.
Vasta
#6

(13-09-2024, 12:27 PM)xa88 Kirjutas:  Ega siis ekspordi parem kvaliteet ei välistanud nende metsaalla sattumist peale ekspluotatsiooni lõppu.

Kas ekspordiks valiti vooluliinilt välja kobedamad isendid, võeti tavakonveieritelt masstoodang ja ''käidi üle'' (mõned kriitilised sõlmed mida lääne vajadused eeldasid asendati lääne osadega?) või oli ekspordiks lausa eraldi konveierid töös?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#7

Mul oli soomest (uuena) tagasi saadetud 408, muus osas ei oska mingit erinevust siseturu autodega tuua, kuid värvitud oli korralikult, mitteroostes plekile, kõva krunt ja värv - mahavõtmine oli tõsine töö, terasharja kettaid läks omajagu ja lahti ei tulnud. Hilisem siseturu 412 oli aasta pärast rebane ja värvi võis küünega maha lükata.
Vasta
#8

(13-09-2024, 13:06 PM)Walter Kirjutas:  
(13-09-2024, 12:27 PM)xa88 Kirjutas:  Ega siis ekspordi parem kvaliteet ei välistanud nende metsaalla sattumist peale ekspluotatsiooni lõppu.

Kas ekspordiks valiti vooluliinilt välja kobedamad isendid, võeti tavakonveieritelt masstoodang ja ''käidi üle'' (mõned kriitilised sõlmed mida lääne vajadused eeldasid asendati lääne osadega?) või oli ekspordiks lausa eraldi konveierid töös?

Venelane ei teinud midagi. Konela asendas ise lääne osadega (piduri peasilindrid, vaakumvõimendi jms) ning tegi põhjaliku müügiettevalmistuse ning korrosioonitõrje.
Vasta
#9

Mossede kohta on väidetud, et eksporti läksid veatud isendid. Igal päeval väidetavalt neid ei tulnudki. Selline jutt ühelt 70.-tel tehases töötanud praktikandilt.

Täpselt nii toimus igatahes Belarusside noppimine ekspordiks. Väljaveoks läks ikka see isend, millel tehase kvaliteedikontroll ei tuvastanud vigu. Kui läks õnneks, jäi mõni säärane ka kodumaisesse tarbimisseSmile
Vasta
#10

(13-09-2024, 13:30 PM)wax Kirjutas:  
(13-09-2024, 13:06 PM)Walter Kirjutas:  
(13-09-2024, 12:27 PM)xa88 Kirjutas:  Ega siis ekspordi parem kvaliteet ei välistanud nende metsaalla sattumist peale ekspluotatsiooni lõppu.

Kas ekspordiks valiti vooluliinilt välja kobedamad isendid, võeti tavakonveieritelt masstoodang ja ''käidi üle'' (mõned kriitilised sõlmed mida lääne vajadused eeldasid asendati lääne osadega?) või oli ekspordiks lausa eraldi konveierid töös?

Venelane ei teinud midagi. Konela asendas ise lääne osadega (piduri peasilindrid, vaakumvõimendi jms) ning tegi põhjaliku müügiettevalmistuse ning korrosioonitõrje.

Tegelikult oli ikka nii, et tehased tegid koostööd autosid eksportiva ettevõttega "Avtoexport" ja oli vägagi kindlalt paigas millisesse riiki ja mis komplektsuses sõiduk läks. Ja ikka liinidel komplekteeriti, mitte ei võetud kobedam "vahelt välja" ja hakati tuunima.
Mul on  Moskva Moskvitside tehase AZLK ja Avtoekspordiga kooskõlastatud Moskvitsi markide jaotuskava aastal 1973 ja nähtavasti pikendatuna ka aastal 1974 . See on fotokoopia sellest dokumendist ja koosneb kuuest pildist. Panen need siia üles ja nummerdan ära. 1-3 üles ritta ja 4-6 nende alla. Kui see pusle on koos, siis tabeli ülemises reas horisontaalselt on välja toodud kõik riigid, kuhu eksporditi. Vasakul tulbas ülalt alla on detailide nimistu, mis hõlmab näiteks veerenni liiste, ratta ilukilbi aluseid võrusi, summuti otsikuid, stange puhvreid aga ka tehnilisi lahendusi: välismaised tripleks esiklaasid, pidurikatted, GIRLING piduripumbad jne., samuti mis keelne andmesilt autole paigaldati, mis keelne spidoplokk paigaldati, mis keelne kirjandus kaasnes jne. Samuti on tulbas allpool nimistu, millega nimelt ei komplekteeritud, näiteks raadio, ilma seisutuledeta C-piilaril jne.. Pange tähele ka tabeli alaosa märkust, kus on toodud vasaku veeru järjekorra numbrid ja märge selle kohta, et need kehtivad vaid nende Moskvitside kohta, millele paigaldatud 412 mootor. Kui vasaku rea nimistu mingi nüanss  horisonttaalis  ja riik vertikaalis  kokkusaaval ühenduskohal kattuvad ja kui selles kastikeses on rist, siis seda detaili kasutatake sinna riiki eksporditavatel sõidukitel.
Kahtlemata ka välisriikide edasimüüjad tuunisid neid omakorda. See on õige et näiteks "Konela" Soomes tegi põhjaliku korrosioonitöötluse. Soome autodel on rohkesti puuritud selleks tarbeks lisaavasid, mis hiljem plastkorkidega suleti. Riputati lisana kirju  "ElitE", "1500 M"jne.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       

Vasta
#11

Eelmise postitusega seoses tahan tutvustada veel üht AZLK tehase dokumenti. See hõlmab autokerede värvimise plaani 1970. aasta II poolaastal.
Siit nähtub, et ühte tooni kasutati ja värviti terve töönädal, siis värv vahetus. Sellest tabelist saab samuti selgust, et ka värvitud kerele  komplekteeritava salongi materjalide värvus polnud suvaline laost võetav vaid ikka plaanikohane ja kere värvusega sobivas toonis. Panen paar illustreerivat fotot ka tehase tootmisliinist, mis samuti 1970.-st aastast. Tuleb tõdeda et see värvikirevusega tõesti ei hiilga.
         
Sellel pildil on üks auto punases kastikeses. Haakub eelmise postitusega. See on siin üksikuna eristuv eksportversioon, kuna terav silm näeb, et uste alaservad on kaunistatud "lisakroomiga"-laiade roostevaba terasest valmistatud sooneliste liistudega. Nende liistude kood kataloogis  algab 408Э-**********, komplekti kuulub 6 tk, neli ustele ja lühikesed kaks esitiibadele. Paigaldati neid harva eksportversioonidele kuni 1971. aastani, mil kogu toodag juba sai kitsa liistu küljekarbile.

Oman ka juhtumisi üht säilunud 1970. a. II poolaasta AZLK  sõidukit M-408, mille koostamisel on kasutatud valdavalt daatumiga IX-70 detaile. Tabeli vaatlemisel selgus, et selle Moskvitsi kere värvimine sobitub nädalale, mis tabelisse kantuna septembri esimese nädala alla kujul 31/VIII 5. Ehk siis 31. augustist 5. septembrini värviti valkjat tooni keresid. Nendele oli ette nähtud paigaldada punast värvi polstriga sisu. See tabel oma teabega loob mu mossele nagu lisaväärtuse.  Et tabeliga võrrelda, siis Moskvits 408 on siin: https://register.evkl.ee/apex/f?p=888:30...DUK_ID:218


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne