[korvimees]

Tasuks läbi lugeda auto kasutajajuhend - paljudel on sealkirjas, et rattapoltide/mutrite määrimine on keelatud. Ilmselt põhjusega.

Olen kõigil oma autodel (vanused aastakümnetes, mitte aastates) käinud peale ostmist poldid/mutrid keermelõikuriga üle. Kõigil on tulnud sodi keermest sedapalju, et peale ülekeeramist jooksevad tüki lõbusamalt ning momentvõtme klõps tuleb hoopis konkreetsemalt kätte. Samuti võimaldab rõõmsalt jooksev laast kahtluseta visata romuämbrisse venimahakanud poldid.

+1 

Peale nende protseduuride sooritamist pole näinud vajadust keermele määret lisada. Rattamutter käib näpuga kinni, sellele järgneb pingutus ja lugu lõppeb.

[muska71]

Mina(30 aastat eluülikooli praktika) kruvin rattapoldid küljest ja mitte kunagi ei pane neid pikali põrandale vaid mingisse anumasse või tõstuki käpale.Mul nt vanad pannid ja potid rändavad kõik garaazi ja neid sigahää sel otstarbel kasutada.Ja vasemääret ei lisa ka iga kord vaid vaatan polti ja kui kuiv tundub siis törts määret.Mul poiss seevastu rattapoldid küljest ja ka muud poldid kõik garaazi põrandale ja no ei ole see põrand puhas ja tolmuvaba ja pärast muidugi kohe otse paika...Ma küll üritan teda koolitad ja suunata,et pane poldid topsikusse ,aga mis sa vana känd kobised...Mina toimetan päeval garaazis,tema enda oma teeb õhtul hilja ja öösel...

Teemast küll mööda aga ikkagi.Rav käis hoolduses ühes butiigis keilas,tuvastati nende arust sisemise rooliotsa lõtk(kummikaitset ei eemaldatud)ja kohe tehti ka rooliotsa remondi pakkumine...Ülevaatuselt läks puhtalt läbi ja vist 2 aastat hiljem ehk mullu dets lasin poisil teha hoolduse kodus ja uudistasime ka seda rooliotsa.3 kuuse staaziga tehnik ütles kohe,et kummkate maha ja siis vaatame kus loksub,kate maas ja lõtk oli tegelikult roolilatis lati ja korpuse vahel...Kummkate maha ja tagasi ja voolikuklambriga kinni tagasi ehk vea tuvastamine käis 5 min...Eelmises hoolduses kogenud tüübid ei suutnud seda...Ja lati vahetusel pannakse nuudi hambumus arvutiga paika proovisõidul,muidu auto saadab pikalt su....

[honkomees]

... sa ju kirjutad iseendale vastu - määrid keeret, et keerme hõõrdejõudu vähendada, samal ajal ütled, et keerme hõõrdejõud on oluline, et polt lahti ei tuleks.

Katsu kõigepealt endas selgusele jõuda, millele sa vastu vaidled, siis on mõtet selgitustega edasi minna.

Ma endas täitsa selgusel. Rattapoltide puhul tekib roostest talve jooksul tuntav sisehõõrdejõu kasv ja selle vältimiseks on hää määrida, et nt teepeal ka saaks varuratta alla panna. Muidu võidki jääda autokomplektis oleva võtmekökatsiga ratta juurde võimlema.  St autotootja ratta lahtituleku riski (olematu normaalse paigalduse puhul) vältimiseks keelab rattapolte määrida aga kuidas meie kliimas ratast alt saada pole tema mure.
Mõnedes muudes koostudes on aga kasutusel nn isekontreeruvad mutrid (plastsisuga), mis suurendavad sisehõõrdejõudu ja sellega vähendavad lahtituleku riski. See on hoopis teine teema aga tõin näiteks, et ju siis ikka keerme suurenenud hõõrdumine väldib lahtitulekut.
See on minu isiklik "teooria", mingit teaduslikku põhja ega õpikut taha panna ei ole.

[Tarmsa]

"Autodata" pingutusmomentide tabeliski hoiatus, et rattapoltide(mutrite) keermeid ja koonuspindasid mitte määrida.

[Mahno]

Kui sa ei ole juhtunud öösel pimedas talvel olema olukorras, kus kehakaal ja joptvajumatt ei aita ja rattapolt kaasas oleva võtme paroodiaga lahti ei tule, siis võib määrimata jätta. Või siis meetrist toru pagassis vedada.

Meie talvetingimused ja keemia on midagi muud, kui see, mis kesk-euroopas. Ja just kesk-euroopat silmas pidades neid juhendeid koostatakse. Põhiturud on ju seal.

Need juhendid ei ütle ju ka, et "rattapoldi mitteavanemisel andke terav löök poldipea pihta 5kg haamriga", ometi me seda teeme.

[deus]

A mis Sorentol ette nähtud moment on? Ma otsingust vaatan et 100Nm tuuris, 160Nm tundub selle kõrval juba üsna korralik ülepingutus - kui poldile liiga suur pinge peale keerata, siis hakkab igasugu põnevaid asju juhtuma. Polt ise võib venida, samuti mõni keere deformeeruda jne. Eriti kui tegu pole uue autoga ja seal on rooste ja igasugu muud protsessid juba aastaid oma tänamatut tööd teinud.

Enamustel masinatel jääb ta sinna 100 ja 130 vahele. Ma olen pannud tuimalt alati 100 peale ja rohkem ei mõtle sellele, enamuses nad kõik sama tugevusega materjal ja keermesamm. Vanasti otsisin iga masina kohta ikka paberi välja aga enam ei ole viitsinud.

Teistele aga videoklipp keermeliimiga/õliga määritud vs mittemääritud poldi keeramine:



Kokkuvõtvalt: määrdega on kuni 2x vahe sees. Kõige kindlam on enne kuivalt trenni teha, siis märkida ära, kus polt/mutter olema peab ja siis määrdega keerata märgi peale, mitte sellele, mis võtme peale numbriks keeratud.
Siit tulenevalt 100'ga keerates ja saades selle asemel 130 või isegi 150 hea kraamiga rattapoldil, on ükskõik reaalsuses. 
Kaanepoltide puhul aga võiks selliste asjade peale mõelda.

PS! Ma ei vaheta kaks korda aastas velgi/rehve, M+S ja vahel on rattad all 3 - 5 aastat, vahel aasta, oleneb, mis jubinas kus kohas vahetust tahab.

[honkomees]

Enamustel masinatel jääb ta sinna 100 ja 130 vahele. Ma olen pannud tuimalt alati 100 peale ja rohkem ei mõtle sellele, enamuses nad kõik sama tugevusega materjal ja keermesamm. ...

Ma keeran tuimalt rattapolte mutrikeerajaga, mil 1 aste on kirjade järgi 120 õunameest, 2 aste vist 500-600 ja kolmas 1300 ning lahtikeeramisel max 1900 - kinni esimeses astmes ja lahtikeeramisel kunagi ei tule 1 astmes lahti, vahel aitab 2 astmes käristamine aga enamasti panen kohe 3 astme peale ja siis tulevad poldid lahti,.

[deus]

Enamustel masinatel jääb ta sinna 100 ja 130 vahele. Ma olen pannud tuimalt alati 100 peale ja rohkem ei mõtle sellele, enamuses nad kõik sama tugevusega materjal ja keermesamm. ...

Ma keeran tuimalt rattapolte mutrikeerajaga, mil 1 aste on kirjade järgi 120 õunameest, 2 aste vist 500-600 ja kolmas 1300 ning lahtikeeramisel max 1900 - kinni esimeses astmes ja lahtikeeramisel kunagi ei tule 1 astmes lahti, vahel aitab 2 astmes käristamine aga enamasti panen kohe 3 astme peale ja siis tulevad poldid lahti,.

Jätad sekundid lugemata ja rõhku ka ei maini, konsulteeri enda aparaadi kasutusjuhendiga enne.

[roosteuss]

Mina diletandina, autotehniku paberid puuduvad ,keeran rattaid kinni dünamomeetrilise võtmega ,las profid keeravad õhu või elektriga. Kuna VAG autodega rohkem kokkupuudet siis sõltuvalt kas sõiduauto või linnamaastur kõigub pingutusmoment 120-140 vahel. 2017 aasta S Mersu pingutusmoment oli 160. Roostese keerme vahele ikka panen kerevaga aga mitte koonustele .See mittemäärimine töötab uutel autodel ja ka lõunamaal. Vahe on ikka väga suur kas auto elab lõunamaal või siin. Näiteks VW Golf 5 mis meil on juba enamus mullaks muutunud,võibolla on rattapoldidki ära mädanenud aga Lõuna-Euroopas on nad nagu prillikivid veel.

[honkomees]

Enamustel masinatel jääb ta sinna 100 ja 130 vahele. Ma olen pannud tuimalt alati 100 peale ja rohkem ei mõtle sellele, enamuses nad kõik sama tugevusega materjal ja keermesamm. ...

Ma keeran tuimalt rattapolte mutrikeerajaga, mil 1 aste on kirjade järgi 120 õunameest, 2 aste vist 500-600 ja kolmas 1300 ning lahtikeeramisel max 1900 - kinni esimeses astmes ja lahtikeeramisel kunagi ei tule 1 astmes lahti, vahel aitab 2 astmes käristamine aga enamasti panen kohe 3 astme peale ja siis tulevad poldid lahti,.

Jätad sekundid lugemata ja rõhku ka ei maini, konsulteeri enda aparaadi kasutusjuhendiga enne.

DeWalti akumutrikeeraja - seega rõhku põle, kasutusjuhend midagi peale ohutuse ei räägi, sekundeid ei loe, täristan kuni polti enam edasi ei keera/padrun jääb paigale, see peaks ju olema max moment antud mutrikeeraja asendis?

[deus]

Jah, teeb seal omaete maagiat, annab rohkem ampreid peale, et kukkunud volte kompenseerida kuid siiski võib 100% kindlusega öelda, et need numbrid kehtivad ainult 90-100% laetuse juures, alla selle kukuvad nii voldid kui ka amprid ja sealt tulenevalt ka jõud. Füüsikast üle ei hüppa kahjuks.

[Telc]

Enamustel masinatel jääb ta sinna 100 ja 130 vahele. Ma olen pannud tuimalt alati 100 peale ja rohkem ei mõtle sellele, enamuses nad kõik sama tugevusega materjal ja keermesamm. ...

Ma keeran tuimalt rattapolte mutrikeerajaga, mil 1 aste on kirjade järgi 120 õunameest, 2 aste vist 500-600 ja kolmas 1300 ning lahtikeeramisel max 1900 - kinni esimeses astmes ja lahtikeeramisel kunagi ei tule 1 astmes lahti, vahel aitab 2 astmes käristamine aga enamasti panen kohe 3 astme peale ja siis tulevad poldid lahti,.

Käristil ja käristil on kindlasti vahe.
Lihtsalt nendin, et meie kõikide sorontidega on mul olnud üks juhus, kus unustasin momentvõtit pruukida ja läksin sõitu, rattad kärriga alla keeratud.
Pelgulinnast sain Hipodroomi risti, sealsed asfaldilained lükkasid velje tsentriava rummu pealt maha... Õnneks poldid olid veel küljes.

[Mahno]

Kui kärr on elektriline, siis sõltub nii mõndagi ka sellest, kas aku on täis või viimasel "pulgal". Viimases otsas lubatund njuutonmeetrid ei taha tulla, vähemalt Makita omal.

[Tarmsa]

Kui kärr on elektriline, siis sõltub nii mõndagi ka sellest, kas aku on täis või viimasel "pulgal". Viimases otsas lubatund njuutonmeetrid ei taha tulla, vähemalt Makita omal.

Sama kehtib Milwaukee kohta. Ei ole küll mõõtnud, aga lahti keeramisel on tunda.

[Naabrivana]

Leidsin ühest targast raamatust

[_rein_]

Ülal olevas tabelis on standart keere,ratta poldid on üldjuhul peenkeere.Kui õieti mäletan siis Baltikboldi kodulehel oli ka tabel peenkeermete kohta.

[margus61]

Leidsin ühest targast raamatust...

Ülalpool viidatud tabelit uurides - läbivalt paistavad määritud keerme momendid 20% väiksemad määrimata keerme momentidest.
Kas ma paadunud kõigemäärijana võiksin laiendada ka peenkeermele? Ja teha järelduse, et kui tõmban määritud rattapoldid kinni auto tootja soovitusest (eeldatavalt määrimata) 20% võrra väiksema momendiga, on saavutatud kinnituses vajalik ping ja sõites rattad ei võta muust autost oluliselt erineva trajektoori?

[v6sa]

... Ja teha järelduse, et kui tõmban määritud rattapoldid kinni auto tootja soovitusest (eeldatavalt määrimata) 20% võrra väiksema momendiga, on saavutatud kinnituses vajalik ping ja sõites rattad ei võta muust autost oluliselt erineva trajektoori?

Juhin tähelepanu, et tabel on antud tavapeaga poldile, millel tasapinnaline kontaktpind pea all. Autoratastel on koonus või sfäärpesa ja selle võrra haardepind pea all suurem. Suurem haardepind tähendab rohkem jõudu sama telgpinge saavutamiseks, sest hõõrduvat pinda on rohkem.

Kui palju on "rohkem" täpne väärtus Nm ma ei tea. Aga puusalt pakuks sedasama 20%