Fiat 502
#1

Kogun mälestuskilde ühest meie vanatehnikaharrastajatele hästi tuntud autost. Lühidalt on tegemist 1924. või 1925. aastal valmistatud lahtise kerega autoga Fiat 502. Neid toodeti 1923 kuni 1926 ühtekokku ca 20 000 autot. Tegemist oli modifikatsiooniga mudelist Fiat 501, mida toodeti 1919 kuni 1926 ca 70 000 autot. 1460 cm3 mootor suutis autot edasi viia kuni 80 km/h, keretüüpe oli erinevaid.
 
Eesti Antiikautode Galerii andmetel oli Eestis 1929. aastal ühtekokku 40 Fiat sõiduautot olles arvukuselt neljas sõiduauto mark. Sel ajal müüs neid Eestis Hans Winnal.
 
Selle teema peategelase kohta on vanimad andmed 22. oktoobrist 1930, kui Harjumaal Vasalemmas tegutsev takso- ja veoautoettevõtja Voldemar Teinmann selle registreeris Harju Maavalitsuse autode registris. Varasemalt oli sellel olnud Tallinna registreerimismärk A-696, uueks registreerimismärgiks Harjumaal sai H-144. Viimased andmed pärinevad 1941. aasta autode rekvireerimise toimikust, kus see 1925. aastal valmistatud Fiat on sõidukõlbmatute autode nimekirjas.
 
Järgmiseks on teada, et 1975. aastal ilmus see lahtivõetud auto klubi Unic liikmete vaatevälja. Leitud on kinkeleping ning uuritud Autoinspektsiooni arhiivi andmeid, kust tuleb vastuolulist informatsiooni - võimalik, et auto identiteet oli vahepeal ühe teise autoga seotud. Unicu klubi materjalidest nähtub, et 1978. aastal on see taastamisel olevate vanasõidukite nimekirjas (taastajana nimetatud Valeri Kirss), 1979. aastal autasustas klubi Unic Valeri Kirssi selle auto taastamistööde eest diplomiga. Teadaolevalt tegi keretöid Otto Summer Tartus.
 
Esimest korda on seda autot vaatehnikaüritusel pildistatud 1982. aasta Tallinn-Palermo sõidul.

   

25.07.1982 sai auto ka klubi numbrimärgi A-024. Sama aasta augustikuisel AAK klubi kokkutulekul Riias oli autol juba see numbrimärk küljes. 

   

1984. aasta piltidelt näeb autot juba riikliku registreerimismärgiga B0540EA - see väljastati RAI arhiivi andmetel 30.05.1984. 

   
 
1986. aastal osales auto sajandisõidul, millest on palju pilte auto lükkamisest ja remontimisest. Aga lõpuni ta sõitis. 

   
 
Auto on osalenud ka paljudes filmides.
 
Alates 1996. aastast on auto seisnud käigukasti rikke tõttu ning on siiani Virtsus Kirsi talumuuseumis. Auto edasine saatus on veel ebaselge, kuid loodetavasti pere seda autot siiski säilitab või äärmisel juhul müüb mõnele Eesti harrastajale, et see osa meie liikuvuse ajaloost koos looga säiliks.
 
               

Uurin vaikselt ajalugu edasi, kuid mälestused ja fotod sellest autost ning eriti tema ajaloost enne 1982. aastat on teretulnud.
Vasta
#2

Mõni lisapilt: http://eag.vanatehnika.ee/m11.html

https://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=52429
[Pilt: 110685010.jpg]

https://www.drive2.ru/b/520227880442003549/
[Pilt: 9UAAAgIcHOA-1920.jpg]

https://platesmania.com/catalog/fiat/505
[Pilt: 12237681.jpg]
Vasta
#3

Ilmus välja selline pilt. Abi oleks kui keegi oskaks identifitseerida aega, kohta ja inimesi. On vihjeid Tartu suunas ning dateerimisel oleks abi ka sellest, kui teaks millise veoauto või bussi raam on esiplaanil. 

   
Vasta
#4

Mingi Fiati jäänused tõmbasime kunagi Põhja-Eestist nõgestest välja. Kas ta on 501 või 502, seda ma ei tea. Kinnistu omanik teadis mingit lugu kaa rääkida, aga mitte ei mäleta enam seda lugu. Äkki oli Moe piiritusetehasega seotud auto...

[Pilt: img-4-1754887725644.jpg]

[Pilt: img-3-1754887718157.jpg]

[Pilt: img-2-1754887694279.jpg]

[Pilt: img-1-1754887685993.jpg]
Vasta
#5

Zili uksel olevat embleemi ei õnnestu suuremaks/loetavamaks teha?
Vasta
#6

(10-08-2025, 22:10 PM)indreksirk Kirjutas:  Ilmus välja selline pilt. Abi oleks kui keegi oskaks identifitseerida aega, kohta ja inimesi. On vihjeid Tartu suunas ning dateerimisel oleks abi ka sellest, kui teaks millise veoauto või bussi raam on esiplaanil. 

See pilt tehtud Tõrma karuslooma kasvatuse garaaži ees. Esiplaanil hr. V.V. Morris Commercial.

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#7

(11-08-2025, 09:36 AM)unicman Kirjutas:  
(10-08-2025, 22:10 PM)indreksirk Kirjutas:  Ilmus välja selline pilt. Abi oleks kui keegi oskaks identifitseerida aega, kohta ja inimesi. On vihjeid Tartu suunas ning dateerimisel oleks abi ka sellest, kui teaks millise veoauto või bussi raam on esiplaanil. 

See pilt tehtud Tõrma karuslooma kasvatuse garaaži ees. Esiplaanil hr. V.V. Morris Commercial.
Pilt äratas palju vajalikke mälestusi ning aitas ka valgeid laike ajaloos täita. 

Tegemist on tõepoolest ETKVL Tõrma karusnahakasvatuse töökoja hooviga. Unicu Idapiirkonna liikmed taastasid seal oma vanasõidukeid. Vello Vilu mälestuste kohaselt toodi Valeri Kirsi Fiat sinna 80ndatel auto pärast auto Koerus värvimist, et see taas kokku panna. Esiplaanil on Vello enda taastatav Morris ning seina ääres seisab Vello veoauto Krupp raam. Need mõlemad vanasõidukid jõudsid Vello kätte 1982. aastal, kuid sel ajal ei saanud pildil olev sündmus aset leida. Mälestused ning seosed on põnev teema - kuna Vello jaoks seostus see sündmus Fiatiga alkoholi keeluseaduse ning tema enda 35 sünnipäevaga (kus viina joodi kohvitassidest), siis on tegemist 1986. aastaga. Seda kinnitab ka järgnev piltide analüüs - Fiatit on neil aastatel korduvalt värvitud. 

Ja nüüd kaasnevav pildirida selle kinnituseks - neil Tõrma piltidel on selgelt aru saada, et poritiivad on musta värvi. 

Kui esimest korda seda autot Unic Tallinn-Palermo sõidul 24.07.1982 rahvale näidati, siis olid sellel mustad poritiivad. 

   

Lõunanaabrite juures Riias 27.08.1982 olid aga poritiivad juba kerega sama värvi. 

   

Must-valge foto võib olla petlik, kuid järgnevatel 14.07.1984 Tartu-Võru ralli

   

ja 12.07.1985 Tallinnas toimunud kokkutuleku ja sellele järgnenud neli päeva kestnud Kalevi Spordihallis toimunud näituse piltidelt saame selgelt aru poritiibade värvist. 

   

   

11.07.1986 toimunud Rakvere - Narva-Jõesuu sõidu piltidel on juba aru saada, et poritiivad on jälle mustad. 

   

15.08.1986 kuni 23.08.1986 toimunud nn sajandisõidu või 1000 kilomeetri sõidu fotodel on ka poritiivade värvierinevus õige nurga alt tajutav. 

   

Seega olemasoleva teabe põhjal on pildi tegemise aeg 1986. aasta suvi enne 11. juulit.
Vasta
#8

Jüri Vaikjärve arhiivist:
   
Vasta
#9

Auto tagaistmel vist Otto, Summer ja kõrval mootorratta seljas äkki Agu, Koop ?
Vasta
#10

Auto peremees elas Vasalemmas, seal oli ka auto kodu 45 aastat - 1930 kuni 1975. Perekonna pildialbumitest tuli välja mitmeid ajaloolisi fotosid.

1930 ehk auto ostmise järgselt kodugaraazis

   

1931 Varbola linnuse juures

   

1960 aasta paiku oli auto veel ühes tükis

   

1970. aasta paiku oli mingil põhjusel vaja Fiati rehvi parandada

   

1978. aastal välja antud Unicu aastaraamatus on fototõestus sellest, et Eesti Wabariigis 1939. aastal väljastatud registreerimismärk H-144 oli siis veel säilinud.

   
Vasta
#11

(18-09-2025, 14:08 PM)indreksirk Kirjutas:  1970. aasta paiku oli mingil põhjusel vaja Fiati rehvi parandada

   
1981. aastal oli veel restaureerimisel olev auto näitusel ning selle juures oleval teabelehel olid värsked mälestused auto senisest eluteest. Kui täna neid mehi ega naisi enam ei ole olemas või on mälu 50+ aastat tagasi toimunud sündmuste kohta muutunud häguseks, siis tol ajal pidid asjad olema hästi meeles. Sellelt teabelehelt leiame info, et veel 1974. aastal olevat Fiati veermik ja mootor olnud kasutusel hoopis teise auto all. Kahjuks polnud märgitud auto marki, kuid loodame sellegi peagi välja selgitada. Teinmani perekonna ajaloolises mälus on kinnistunud, et see võis olla Citroen. Õnneks ei pea vaid mälule toetuma. Samas kohas, kus ülalviidatud pildil on näha rehvi parandamist, oli ka pilt, kus taustal see auto on näha. Isegi see vahetatav rehv on näha ehk seos kahe pildi vahel on lisaks perekonna mälestustele tuvastatav ka rehvimustri abil. 

   
Vasta
#12

On selgunud uut infot - Fiat arhiividest on väljastatud andmed selle auto sünni kohta. Autot on kogu aeg identifitseeritud läbi mootori numbri. Selle põhjuseks on asjaolu, et juba esimestel aastatel paigaldati autole kaitseraud, mille kinnitus kattis raaminumbri. Ühtlasi on mootori ehitus selline, et sellele löödud number jätab mulje raamitalale löödud numbrist. Tegeliku raaminumbri abil laekus allolev info:

Telaio: 2253562
Modello: Fiat 502
Carrozzeria: Torpedo
Produzione: 18 febbraio 1926
Assegnazione: Mat. Ferr. 6 ottobre 1925
Fine assegnazione: 16 novembre 1925
Destinazione: Hans Winnal (rivenditore / dealer)

Nüüd on analüüsimist, mis need kolm kuupäeva tähendavad. Igatahes raaminumber on 1925. aastast, kuid see 18.02.1926 võib olla nii auto lõplik valmimise kuupäev kui ka näiteks Eesti edasimüüjale Hans Winnalile saatmise kuupäev. Tore oli saada ametlik kinnitus, et auto ongi uuena tehasest saadetud just Eestisse.
Vasta
#13

Juturobot arvab:
6. oktoobril 1925 määrati see konkreetne šassii tootmisse – auto tootmine algas. 
16. novembriks 1925 oli šassii valmis ja võis liikuda järgmisse faasi – näiteks kere peale ehitamiseks või värvimisse.
18.  veebruaril 1926 oli sõiduk valmis üleandmiseks edasimüüjale või kliendile.
Vasta
#14

Enno-Tõnu Kuusi fotod ERM-i kogust:

[Pilt: originaal?id=400a602b-a52d-45da-9752-d0156ce722dd]
https://www.muis.ee/museaalview/4843133

[Pilt: originaal?id=23591637-e982-4102-a78d-0ac01929a5a1]
https://www.muis.ee/museaalview/4843134

[Pilt: originaal?id=54f6e840-59cb-46a7-a276-58339a0f716a]
https://www.muis.ee/museaalview/4843132

[Pilt: originaal?id=c61aa873-369f-40c0-a614-9f9b5830956a]
https://www.muis.ee/museaalview/4843135
Vasta
#15

Need pildid on tehtud 1984 suvel. Äärmisel juhul 1985. aasta suvel. 30.05.1984 sai auto pildil oleva registreerimismärgi ning 1986. aasta kevadeks olid auto üle värvitud, sh poritiivad mustaks värvitud.
Vasta
#16

Kindlalt on teada, et 1991. aastal see Fiat sõitis veel omal jõul. Võib-olla ka 1993. aastal, kuid pärast seda on auto seisnud. Nüüd auto enda 100. juubeli ja klubi Unic 50. juubeli puhul on taas eluvaim sees ning 15.08.2026 Vanasõidukite Juubelisõidu raames oli võimalik auto omal jõul ka Rakvere näitusel ja Tobia lõpupeol liikumas näha. Püüame seda ehedat Eesti ajalooga autot edaspidi rohkem eksponeerida ka liikuvas olekus. 

Hetke lähenemine on selline, et säilitada maksimaalselt seda taastamise käekirja, mis oli 1980ndatel selliste autode taastamisel. Maailmaajaloo mastaabis ei ole tegemist mingi erilise haruldusega, kuid meie enda jaoks on see ehe ajalugu läbi sajandi koos sellega kaasnevate ajalooliste sündmuste, inimeste saatuste ja erinevate ajajärkude võimalustega. See on lugu, mida ei ole vaja välja mõelda, vaid mis tegelikult ongi olemas.

   

   
Vasta
#17

Nagu ma aru sain, sundis selle masina seisma probleem käigukastiga. Ehk Sa jagad, mis töid Fiati juures tehti, et ta taas liikuma saaks?

Parimat
A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#18

Fiati elule äratamine oli pikk, vaevaline ja kulukas projekt. Valeri Kirsi enda hinnang oma sõidukite tehnilisele seisukorrale oli leebelt öeldes põhjendamatult optimistlik. Omaaegne restaureerimiskvaliteet, varuosade saadavus ning aastakümneid seismist mitte just ideaalsetes tingimustes tähendasid seda, et veermik ning mootor vajasid sisuliselt kapitaalremonti. Korduvalt kerkis küsimus, kuidas see auto üldse omal jõul liikuda sai. Enamus tükke oli justkui olemas, aga oma algset funktsiooni nad täita ei suutnud. 
- pidurisüsteem tuli täielikult uuendada - osaliselt ka hoovastiku uuesti ülesehitamiseni, esimesi pidureid ei olnud sellel autol aastakümneid üldse ühendatudki
- käigukast oli nii kulunud ning reguleeringud paigast, et osa laagreid ja juppe vedelesid lihtsalt käigukasti põhjas
- mootor oli kõige suurem väljakutse - sobimatud kolvid, rikutud kepsud, mittetöötav starter ja generaator, lekkiv veepump ja radiaator, ratsitud karburaator. Igatahes mootori kordasaamiseks sai ostetud komplektne mootor koos käigukastiga Inglismaalt. Loomulikult polnud see ka otse kasutatav. Kolvid ja kepsud saime Soomest ning kuna kolvid on veidi erinevad kaasaaegsetest, siis sai mootoriblokk hülsitud vanade kolbide järgi. Klapid on kaasaaegsed, veoauto MAN mootorilt sobivaks tehtud. Vändaliini sai olemasoleva materjaliga kokku. Eesmärk oli säilitada võimalikult palju auto identiteeti, mistõtu sai mootor kokku pandud selle blokiga, mis on autol olnud vähemalt 1934. aastast. Fiati arhiivist saadud andmete põhjal on see küll autoga samal aastal valminud mootor, kuid tehasest seda selle auto peale ei paigaldatud. Kuna aga mootor on autoga koos olnud enam kui 90 aastat (säilinud on 1934. aasta jõuvankri registreerimistunnistus, kus sama mootorinumber), siis ta sinna ka jääb. Lõpuks sai maailma pealt kokku korjatud viis erinevas seisukorras karburaatorit, neid remonditud ja komplekteeritud. 

Kui oleks ette teadnud, siis poleks seda teed ette võtnud. Lõpptulemina ei ole ju tegemist mingi erilise haruldusega ning välimuselt ei küüni ta ligilähedalegi meie tänasele arusaamale vanasõidukite restaureerimisest ja säilitamisest. 

See oli pigem tegevus, mis oli vajalik selleks, et väärtustada meie tehnikapärandit ja ajalugu. Selle autoga põimuvad lood meie liikuvuse ajaloost, meie rahva saatusest, meie vanatehnikaliikumise loost. Need lood on säilitamist väärt ja neid on kõige mõjusam rääkida auto kõrval, tuksuva mootori heli kõrvus. Mitte ainult selle auto kõrval, iga sõitev vana sõiduk räägib lisaks oma loole ka meie liikuvuse lugu. Ühtlasi on tegemist vanima Eestisse uuena toodud autoga, mis veel sõitvana alles. 

Mina tänan Valeri Kirsi peret, et nad võimaldasid ja usaldasid mind sellega tegelema. Ja tänan Aivo Kossalit, kes tegelikult ja reaalselt selle auto sõitma pani. 

Pärast sõidukorda seadmist oli 12.08.2026 auto esimene ülesanne viia pool sajandit tema peremeheks olnud Valeri Kirsi urn viimasesse rahupaika Metsakalmistul. 

   

   

   
Vasta
#19

Ajaloohuviliste jaoks on täiendatud pildirida Fiatist vanasõidukite registris - https://register.evkl.ee/ords/f?p=888:30...UK_ID:2525

Piltide juures on ka daatumid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne