Postitused: 135
Teemad: 35
Liitus: Oct 2005
Maine:
0
10-05-2006, 18:28 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-05-2006, 19:21 PM ja muutjaks oli
pppp.)
Sarnane teema juba oli, aga kui panna soojendustriipudega 2140 tagaklaas 412-le, siis kuidas need ribad ühendama peab vooluringi või kas see on üldse võimalik, või ei saa neid vana mosse küljest lahtigi?
Postitused: 772
Teemad: 567
Liitus: Dec 2002
Maine:
36
Auto elektrisüsteemi poolt vaadatuna on igasugune tagaklaasi soojendus üks tavaline tarviti, muud ei midagi. Ehk siis hoolimata sellest, et klaasi sees on soojendustraate palju-palju, läheb sealt "välja" kaks traati - üks auto keresse (mis kaasaja autodel toimib miinusklemmina), teine aga kusagile juhtmesüsteemi, mis jõuab välja mingisse lülitisse või releesse, mille kaudu ta sisselülitamisel ühendatakse aku plussklemmiga. Mõistlik oleks uurida seda ühendatust juba vana auto peal ja teha need kaks "otsa" kindlaks.
Kui nüüd rääkida selle klaasi paigaldamisest autole, millel ei ole soojendusega klaasi kunagi olnud, on tegemist selle auto elektrisüsteemi modifitseerimisega. Ehk siis pead paigaldama plussjuhtme autoaku plussklemmist (või sellega otse ühendatud paigast) kuni lülitini ja sealt edasi kuni klaasini. Kust Sa selle juhtme vead sõltub nii Sinu konkreetsest autost ja ka sellest, kuhu Sa otsustad lüliti paigaldada.
Ja üks asi veel. Säärase uue võimsa tarviti lisamine auto elektrisüsteemi eeldab ka uue kaitsme lisamist, soovitavalt kusagile uue juhtmeharu algusossa. Kui Sul kaitsmeplokis on mõni kasutamata pesa (mitmetel "kopikalistel" Žigulidel nt on), võid paigaldada ka sinna, kui sellist pesa pole, võid kaitsme paigaldada Sinu poolt vabalt valitud paika. Elektrisüsteem läheb sellest küll veidi segasemaks (kaitsmed pole ühes kohas koos), kuid säärast kaitsmete hajutamist on muide teinud vahel ka autotehased ise (nt Pobil on lisaks kaitsmeploki kolmele kaitsmele veel mõni kaitse teistes kohtades).
Ja lõpuks - tee takistuse mõõtmisega ning Ohmi jm seadusi rakendades kindlaks oma klaasisoojendi võimsus ning seda läbiva voolu tugevus. Voolutugevust pead arvestama nt lüliti valimisel, kuna väiksemale voolutugevusele arvestatud lüliti klemmid võivad lihtsalt ära põleda (ja halvemal juhul autogi süüdata). Või kui lüliti on juba välja valitud, kuid selle poolt lubatud voolutugevus on Sinu omast väiksem, siis tuleb kasutada Sul relee abi (ehk siis soojenduse enda vool juhtida lülitist hoopiski mööda).
Voolutugevuse teadmine aitab Sul valida ka kaitsme nimiväärtust - see võiks olla nt ligikaudu kaks korda tarvitatavast voolust suurem.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
