Head autosõbrad, teie vastus on mulle oluline!
#1

Tere,

Olen Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tudeng ja palun Teie abi oma lõputöö raames küsitluse läbiviimisel.

Küsimustik on suunatud Eestis elavatele inimestele ning selle abil püüan välja selgitada inimeste suhtumist võlakirjafondidesse. Võlakirjafondide all pean silmas nii võlakirja-, likviidsus- kui ka rahaturufonde.

Tegemist on anonüümse küsitlusega ning vastuseid ei saa seostada vastaja isikuga. Kui Te ei tea võlakirjadest midagi või ei tegele investeerimisega, oleksin ikkagi tänulik, kui vastaksite minu poolt esitatud küsimustele. Teie vastuseid kasutan hiljem statistilise analüüsi koostamisel.

Küsimustikule vastamine võtab aega 4-10 minutit ja selleni jõuate, kui vajutate allolevale lingile:


http://www.eformular.com/tiina.jurgens/eraisikud.html


Kuna küsitlus on suunatud Eestis elavatele inimestele, oleksin äärmiselt tänulik, kui saadaksite selle edasi ka oma sõpradele ja sugulastele.
Küsimustikule on võimalik vastata kuni 26. oktoobrini 2007.


Küsimuste korral võite ühendust võtta e-posti teel: tiinajurgens@gmail.com.


Tänan koostöö eest!

Tervitades,
Tiina Jürgens
Vasta
#2

Ma pole küll veel täisealine, kuid tean piisavalt investeerimisest. Vastasin küsimustele, osadel vastasin, et millesse mu ema investeerinud on. Saadan edasi ka sõpradele(vanematele). Edu teile lõputööga!
Vasta
#3

tiina.jurgens Kirjutas:Küsimustik on suunatud Eestis elavatele inimestele ning selle abil püüan välja selgitada inimeste suhtumist võlakirjafondidesse. Võlakirjafondide all pean silmas nii võlakirja-, likviidsus- kui ka rahaturufonde.

Mina investeerin vanatehnikasse. Näiteks olen 23 aasta pikkuse tegevuse tulemusena suutnud kokku korjata üsna arvestatava kollektsiooni (üle 160) siinmail 1900-1990 liikunud jalgratastest; samuti mingi osa selle kollektsiooni paremikust kuidagipidi ära restaureerida. Minge Palmse mõisa aita vaatama...

Rahast ei armasta ma väga rääkida (see tuleb ja läheb), kuid kuna raha teema siin üsna otseselt üles tõsteti, siis kordaksin üle, et sellessinases maailmas maksab iga liigutus. Nii mingi sõiduriista (jäänuste) hankimine, äratoomine, restaureerimine, värvimine, detailide kroomimine...

Tahaks muidugi rohkem ja kiiremini, aga... reaalne elu reaalsete ressursside-finantsidega paneb piirid ette. Loomulikult ei jända ma selle tegevuse kõrvalt miskite võlakirjadega, sest sinna maetud raha tähendab automaatselt restaureerimisprotsessi venimist-aeglustumist...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta
#4

Tubli,hr.Valdo! Teie tegevus on kindlasti tähelepanuväärne ja paljud ei eitagi seda.Kuid kas seda peab kogu aeg rõhutama ja meelde tuletama.Kas foorumis on Alzhaimer?
Vasta
#5

Enda saavutatut võib vast küll rõhutada, teinekord tulebki, kui keegi teine seda ei tee. Selle saavutamise tee kirjeldus võib aga natuke persoonat muutma hakata. Sõnad juhivad tegusid - napp, vähene, kallis. Korrata seda kui omalaadset mantrat võib kahjustada Mina. Pöördumatult.
Finantsinstrumentidesse täna targalt maetud raha võib kümne aasta pärast anda võimaluse osta kokku mentaalselt kokku kukkunud või laostunud kollektsionääri saavutatu. Ja tulemus on sama - kollektsioon ma mõtlen. Omand on ainult vahetunud. Ja võib-olla ongi hea, et mõned ikkagi panustavad rahaturule, sest liiga palju väärtuslikke kollektsioone on kas laiali tassitud või ajahamba poolt puretud, sest jaks sai otsa.
Kirstus oled ikkagi üksi. Ja taastamisele panustatud ülihõivatusest näpistatud ülinapp aeg ja pisuke rahake on ka võlakiri. Ebamaisema ees.
Siitmaailma pankurid võivad kaabakad olla, aga nad on katsutavad.
Isiklik arvamus, et see teemaalgatus oli küll vabal teemal, aga mitte mingil juhul siinses kontekstis huvitav. Poleks pidanud seda üldse laskma siia jäädagi.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#6

Olen endamisi selle "vanatehnikasse investeerimise" teema üle kaua mõelnud... ja jõudnud selgusele, et investeerimiseks või pensionifondiks saab asja nimetada ikkagi vaid siis, kui tegu ongi taotlusliku kogumisega eesmärgil, et ajaga selle kogu väärtus tõuseb ja siis sobival momendil see maha müüa.
Enamus selle foorumi kasutajatest (kaasa arvatud mina) elavad aga ikkagi põhimõtte järgi, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem ja/või kõige haruldasemaid asju, ning ei tuleks selle pealegi, et kui iga näiteks 65, siis oma kogu maha müüa ja normaalseks pensionäriks hakata.
See, kas mul garaazis seisva masinapargi väärtus kunagises turusituatsioonis on 100 või 100 000000, ei muuda mittekuidagi elatustaset ja otsest käibe- ja elatusvahendite olukorda positiivsemaks. Ennem vastupidi - selle kõigega kaasnevad pidevad pidevad püsikulud asjade hoiustamiseks, turvamiseks jne.

Võin panna käe südamele ja vanatehnika kontekstis öelda:
Mina ei investeeri, ma kulutan (seda ka tihti veidi üle oma võimete ja muude elutähtsate asjade arvelt)!
Pidage mind siis ikka meeles ja ärge mulle kunagi tulevikus, mind teie uhke villa prügikastist taarat otsimast leides, koeri kallale ässitage.
Vasta
#7

Ja sealt see lõpuks tuli!

Lugupidamisega!

:I M Back
Vasta
#8

oldmoped Kirjutas:Olen endamisi selle "vanatehnikasse investeerimise" teema üle kaua mõelnud... ja jõudnud selgusele, et investeerimiseks ... saab asja nimetada ikkagi vaid siis, kui tegu ongi taotlusliku kogumisega eesmärgil, et ajaga selle kogu väärtus tõuseb ja siis sobival momendil see maha müüa.

Ju ma siis väljendasin ennast valesti, vabandan. Ma ei usu, et minu jaoks tuleb aeg, mil raha saab minu silmis olema palju suurem väärtus kui tehnikaajaloo pärandid. Seepärast ei kavatse ma enda kogu müüa.

Loodetavasti on mul ka tulevikus hing sees ja käed-jalad otsas, et suudan end vähemalt tööga elatada (kui enam millegipärast ei suuda tööga teenitut vanatehnikasse paigutada)...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta
#9

rollfix Kirjutas:Teie tegevus on kindlasti tähelepanuväärne ja paljud ei eitagi seda.Kuid kas seda peab kogu aeg rõhutama ja meelde tuletama.

Minu vastuse põhjus on siinse keskkonna jaoks võõra raha(turu) teema sedavõrd otsene sissesõitmine seni (õnneks) suhteliselt normaalsesse foorumisse. Kuna küsimus esitati otseselt investeerimise kohta, siis ma vastasin.

Ma ei saanud lihtsalt jätta vastamata... usun, et ma ei ole ainus, kelle väärtushinnagud sellised on. Ei soovinud tegelikult millegagi rõhutada oma kollektsiooni....

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9,  oleme avatud K,N,R,L,P 11-18
Vasta
#10

valdo Kirjutas:Minu vastuse põhjus on siinse keskkonna jaoks võõra raha(turu) teema sedavõrd otsene sissesõitmine seni (õnneks) suhteliselt normaalsesse foorumisse. Kuna küsimus esitati otseselt investeerimise kohta, siis ma vastasin.

Samas, kas see teema ikkagi on nii vale ja võõras?
Arvestades sellega, kui kuluka hobiga me kõik tegeleme ja tahaks veelrohkem tegeleda, oleks võibolla näiteks sellesama hobi jätkusuutlikuse tõstmiseks ja arendamisvõimaluste loomiseks vaja targalt investeerida?
Siis on lootust ka, et ehk saabub kunagi aeg, kus saabki rahulikult oma hobiga tegeleda ilma, et peaks seda kõhu kõrvalt näpistama.
Praegu on millegipärast valdavalt moodne vaadata viltu "rikkuritele" ja on loodud imago, et üks õige vanatehnikaga tegeleja peabki olema friik, kes peale päevatööd õhtuti hämaras puukuuris roostes rauatükke ritta laob ja järgmist palgapäeva ootab, et saaks 30 konservi, 10 pätsi saia ning 50dm2 kroomimisteenust ja uue lätis valmistatud juhtmekomplekti osta.
Vasta
#11

valdo Kirjutas:[Minu vastuse põhjus on siinse keskkonna jaoks võõra raha(turu) teema sedavõrd otsene sissesõitmine seni (õnneks) suhteliselt normaalsesse foorumisse. Kuna küsimus esitati otseselt investeerimise kohta, siis ma vastasin.
Ma ei saanud lihtsalt jätta vastamata... usun, et ma ei ole ainus, kelle väärtushinnagud sellised on.

See sissesõitja ju nooruke tudeng...Küsis siiski ju ilusti, oleks võinud kas ankeedi täita või vastamata jätta. Kiusatusest avalikult vastata võib ka aru saada - et justkui vastaks tehnikahuviliste nimel või nii. Probleem selles, et seltskond pole homogeenne, seega adekvaatseima vastuse seltskonna nimel annab seltskond ise, läbi oma x-tuhande arvamuse. Nende keskmine seisab tõele lähemal.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne