K: Hooldusniiduk MTZ-82 haakesse
#81

(18-03-2024, 23:13 PM)v6sa Kirjutas:  Kuhu see torujupp pannakse?
postitus #73 
Tsitaat:Rullik ja laagripukk on mul sama mis pildil. Keevitasin laagripuki külge umbes 45mm laiuse torujupi, et puki ja rulli vahe on vaevalt 3-4 mm.  Torujupi peale tõmbasin klambriga  klaasipesuvedeliku kanistrist lõigatud riba mis on tihedalt  vastu rullikut surutud.   Nüüd ei keri enam heina vahele. Võib lasta julgelt. Ja nüüd püsib ka laagril  määre sees. Varem keris heina vahele ja kuivatas laagri ära.
Vasta
#82

Niitmine enam teab mis kaugel pole ja sai kiiremas korras liigutama hakatud.
Tegin täitsa uued tallad koos laagri kinnitusega.
   

Klassikaliselt on hiina niidukitel selline laager seespool lahendus.
   

Võtsin snitti aga Perugini lahendusest ja tegin teisipidi. Laager väljaspool talla plaati. Ehk siis heina rulli ümber otsast mähkides ei saa see laagrile otseselt kallale minna. Tallaplaadi materjal jääb vahele. Kas see nüüd hea lahendus on, näitab elu.
               

Veel jäänud lahendada ka ühest tallast teise tallani kinnituslati probleem.
Targemad väidavad, et peab olema seotud, muidu need kaks laagri saale sees olevat võlli  kinnituskruvi saavad kõva valu. Ja hakkab võll loksuma saale sees, pluss lisaks niiduki tagaotsa ei hoia miski enam koos.
   

Vot ei teagi. Enamusel seni nähtutest on see latt nagu minema visatud. Kuna see latt täidab üldjuhul ka rulli pealt niitematerjali maha kraapimise ülesannet, siis nagu oleks hea. Räägivad aga, et sinna rulli ja latti vahele hakkab heinatutte korjama ja jama. Suvaline pilt netist, mis latist jutt.
   
Vasta
#83

Kui niidad vaid ja ainult rangelt otse rõhtsat maad, siis piisab laagri kruvidest. Aga kas niidad?

Puhtakskraapimise funktsioon reeglina väga oluline ei ole, selle pisikese sileda rulli külge kleepub üsna vähe. Kui just karjamaid ei niida. "Igasuguse jama" vaheletõmbamisega on rohkem häda tõesti.

Mina säärasele konstruktsioonile küll paneks. On tüki odavam, kui hakata tugevdusribisid voolima.
Vasta
#84

Ma ei tea, kas sest kasu kellegil tulevikus on. Aga panen oma niiduki tegemiste lõpp punkti ka siia kirja. Ksf kass ilmselt sellele hea pilguga ei vaata ja Türil enam Bel Est Belarusi poodi ka pole. Tühjus ainult. Aga minul Belarus on ja täitsa toimiv niiduk ka. 
Nii et, kui saab kasutatud peast hea tooriku, siis tasub jännata küll.
Tallad, tagumine luuk, rihma kate ja ühendus latt valmis.
         

Liivaprits ja värv selga.
               

Niiduki korpus sai ka enne kokku panemist keemiaga üle pestud. Siis kui talvel tõin ja peale pesu. Sai parem küll. Mingi mõte oli niiduki korpus ka ära liivapritsitada, aga esialgu ei hakanud nii hingega asja südamesse võtma. Sai niigi üsna hea.
         

Tagaluuk küljes. Kaks polti lahti, saab teradele ka lihtsalt ligi. Terade jooks sai koos puksidega ka uus.
                     

Taldade lahendus rulliga. Esialgesed proovimised näitavad, et heina ümber ei võta. Ilmad kuivad ka, võibolla ligumärjaga käitub teisiti.
         

Ühenduslatt rullist kuskil 50mm kaugusel.
   

Rihmakate. Päris kinnist ei julenud teha, äkki rihmad kuumenevad üle kinnises korpuses. Sai üles ja alla venitatud võrku pandud.
   

Kardaan sai vabajooksu siduriga. Peaks reduktoris ka vabajooksu sidur olema, aga mina selle toimivust ei suutnud tuvastada. Reduktorit ei hakanud pulkadeks ka kiskuma. On teine kuiv, lõtkuvaba ja hääletu.
   

Väikene reguleering kaane alt sai ka tehtud. Tühikäigul äkki kangi sisse tõmmates mootor jääb naksti seisma. Kuna teenust ei tee, siis enda tegemistega võiks ehk kesta.
   

Lõpptulemuseks toimiv asi. Eks see Vogel Noot 2,5m laiusega natuke liiast russile ole. Niiduk kaalub 900Kg ja järsuma mäe peal niidukit tõstes kipub nokka viskama. Praegune hein kõige hullem kasvult ka pole, kuigi on ka kapotini kohtasid. Aga saab hakkama. Augusti keskel ilmselt hakkavad probleemid ka. Aga enda masin ja ise teeb, nagu vaja. Seeg olen rahul tehtuga.
Loodan, et Ksf kass ei pahanda, et jälle Belarussist eietan ja vanu jalgrattaid ei taasta.
         
Vasta
#85

Hästi tehtud.

900 kg niiduk ootab 400+ kg esiballasti. Palju Sul on?
Vasta
#86

Mul pole ninas praegu miskit. Originaal roolivõim ja üks mitte midagi kaaluv torujupp, et metsas paremini võsas toimetada.
Andmete järgi kaalub  see 2,5 meetrine 890Kg. Too on küll kahe selle rattaga variant. Aga see ühenduslatt ongi too rataste tala ja rull kaalub ka omajagu. Pluss need 10mm materjalist tehtud tallad. Tagaluuk on ka 6mm materjalist, ma ei tea. kui ränk ta originaalis on.
Iseenesest nagu hull polegi, seal taamal vastu mäge minnes ja siis üles tõstes poole mäe peal viskab nina taevasse. Sirgel suurt aru saagi, ainult järsu siduri üleslaskmisega tunda. Aga tuleb vaadata raskus jah. Mõtlen, et kui nina kogu aeg kergeke, siis nühib need esisilla käändmike kraed ära. Ja siis ükskord, kui nina natuke rohkeb tõuseb, kukub külgülekanne otsast.
   
Vasta
#87

Kvernelandil on rihmade kate kinnine.
Pasad rihmad kestavad ca 1,5 tundi,väga head kolm,neli aastat.
Vasta
#88

Eks see oleneb ka mida niita aga kuidas võimsuse seisukohast asi toimetab ja mis pööretega kannatab lasta?
Vasta
#89

Ristikus.
Enne oli mtz 1025.3
Nüüd fastrac 135 hp
Niidukile tootja annab alates 120 hp
Pasade rihmade müüja leidis sada varianti miks rihmad katki läksid,muidugi noh minu süül.
Jõudsime nii kaugele et tuli ise paigaldas samad ise,pingutas ja passis selle aja põllu serval kui uuesti laiali läksid.
Pobises mokaotsast et pole vist väga head jah Smile
Vasta
#90

Oskab keegi kosta miskit Vogel Noodi vastulõike tera reguleeringust. Ilmselt teistel ka, seega margipõhine see asi nagunii pole.
   

Praegu on ta tera otstest mõõdetuna kuskil 35mm. Nii palju ilmselt olema ei pea?
   

Piklikud avad on nii teral ise, kui ka korpusel, seega saab seda päris suures ulatuses reguleerida. 
Praegu on avasid vaadates ta just kui kõige kaugemale teradest viidud. Teagi, kas niimoodi lihtsam suurt massi kergemini läbi lasta või hoopis vastupidi? Päris täpselt aru ka ei saa sest vastutera kasumlikkusest.
         
Vasta
#91

Võiks ehk paralleeli tuua hekseldite vastulõike plaatiest ja nende kaugusest, kus sellega määratakse heksli pikkus. Seega lihtsustatult võib öelda, mida lähemale viid seda rohkem jõudu tahab, kuid peenem kaup teradest möödub. Pulli pärast võid ju proovida. Mõni polt lahti keerata.
Vasta
#92

Jämedalt nii on, nagu akf! huvi5 ütles. Mõju kütusekulule ja võimsustarbele suureneb terade nürinedes kiiresti.

Vastulõikeplaat aeglustab ka materjali väljalendamist. Mida lähemal see teradele on, seda rohkem materjali sunnitakse terade vahelt läbi ja seda aeglasemalt see väljub masinast.

Teooria ütleb ka seda, et väiksem pilu jaotab ka materjali ühtlasemalt, aga praktikas ei ole olulist vahet.

Mina ei näpiks, kui praegune tulemus rahuldab. Kui praegu on liiga "jäme" ja kipub vaalu loopima, siis võiks ju vahet nii tolli peale vähendada. Kui hakkab liiga palju võimu tahtma (mis väljendub veel aeglasema käigu tarwitamises), saab ju tagasi lasta.
Vasta
#93

Niiduaeg jälle käes...
Kasutusel väike 1,6m poolakas, millel seni olnud küljes vasarad.
Kuna olemas ka jooks uusi Y-terasid, plaanisin need ära proovida.
Kui vasarate puhul on ülekate kenasti paigas, siis Y-terade puhul on veidi nuputamist.
Tundub, et kõige õigem on ikka terad kokku ja puksid välja poole?
On keegi selle teemaga tegelenud?
Kas tasub üldse vahetada?
Niidan korra aastas vana heinamaad, kus tükib ka peenikest võsa tulema.
Vasarad jätavad mingil põhjusel selle püsti.
Vasta
#94

(28-05-2026, 09:30 AM)envi Kirjutas:  ...
Niidan korra aastas vana heinamaad, kus tükib ka peenikest võsa tulema.
Vasarad jätavad mingil põhjusel selle püsti.

Liiga kiiresti liigud nii nüri vasara joonkiiruse kohtaSmile

Lõiketerad jätavadki arvutuslikult saehamba, kuna neil pole sarnast täielikku ülekatet. Reaalsuses teevad pöörlemisega kaasnev õhu liikumine, masina liikumine, katte alt läbipaindumine ja KST tulenevad muud jõud sedapalju korrektuuri taime asendis, et keskmisel põllul vahet ei märka.

Kui mutimullahunnikuid ja kive ei ole kombeks freesida, siis teraga saad vähema energiakuluga hekseldatud. Vasaratega on jälle inerts paremSmile

Keskel olevad terad võivad polti painutama/kulutama hakata. Tasub jälgida, eriti 1000 pöörde ajami kasutamisel.
Vasta
#95

(28-05-2026, 13:39 PM)v6sa Kirjutas:  
(28-05-2026, 09:30 AM)envi Kirjutas:  ...
Niidan korra aastas vana heinamaad, kus tükib ka peenikest võsa tulema.
Vasarad jätavad mingil põhjusel selle püsti.

Liiga kiiresti liigud nii nüri vasara joonkiiruse kohtaSmile

Lõiketerad jätavadki arvutuslikult saehamba, kuna neil pole sarnast täielikku ülekatet. Reaalsuses teevad pöörlemisega kaasnev õhu liikumine, masina liikumine, katte alt läbipaindumine ja KST tulenevad muud jõud sedapalju korrektuuri taime asendis, et keskmisel põllul vahet ei märka.

Kui mutimullahunnikuid ja kive ei ole kombeks freesida, siis teraga saad vähema energiakuluga hekseldatud. Vasaratega on jälle inerts paremSmile

Keskel olevad terad võivad polti painutama/kulutama hakata. Tasub jälgida, eriti 1000 pöörde ajami kasutamisel.

Ei hakanud Y teradega üldse katsetama...
Lõikasin tagant niiduki lahti, et viskaks massi välja. 
Kõik vasarad sai teritatud või vahetatud.
Tulemus jätkuvalt ei kannata kriitikat. Kuigi olen võlli kiirust suurendanud, on vasarate joonkiirus max 30m/s ja see tundub, ei ole piisav.
Aga pole halba ilma heata... "majas" veel TMD 150 (ketas suurte lendteradega), millel olen plaaninud tera tuunida... nüüd sai tehtud.
Mõlema niiduki puhul hakkab häda tegelikult sellest, et kõrge taimestiku puhul lükkab niiduki esiserv selle maha ja terad libisevad üle.
Plasma lõikas TMD-le uued terad, pigem terahoidjad. Veidi lühemad, mille otsa istutasin pika massiivse Y-tera, paindega alla poole.
Saab kindlasti veel paremaks, aga konkurentsitult kõige parem tulemus, boonuseks ca 2x suurem niitmise kiirus.
Vasta
#96

(08-06-2026, 18:36 PM)envi Kirjutas:  ...
Lõikasin tagant niiduki lahti, et viskaks massi välja. 
Kõik vasarad sai teritatud või vahetatud.
Tulemus jätkuvalt ei kannata kriitikat.  ...

Milline see kriitikat mittekannatav tulemus on? Pilti? Liiga tihti oodatakse jäätmaaniidukilt kaks korda suves niites muruniiduki tulemust.

Kui vasaratel on teravat serva, siis peaks kõnnikiirusel suutma allapainutatud materjali üles küll katkuda. Päris muruniiduki tulemust ei saa, aga 10 cm sisse võiks jääda vööni heina menetluse tulemuse erinevus. Aga füüsika vastu ei saa: materjali suudab iga niiduk ajaühikus läbi hekseldada täpselt nii palju, kui jaksab. Loevad esiserva kõrgus, hekselduskambri mõõdud ja kuju, vasarate arv ja asetus, töökõrgus. Mida suuremaks läheb peenestatava/allesjääva suhe, seda halvemini iga niiduk töötab. Väljaviskamata materjjal takistab uue lõikamist.

Väljutusava suurendamine tegi küll niidukvaliteedi paremaks, aga kõik väljalendav (sealhulgas kaikad, kivid ja pesukarude kolbad) lendavad ka kaugemale.

Püstvõlliga ülekasvanud muruniiduk teeb ühtlasema töö ainult madalamas rohus ja ei talu kive, kände ja mutimullahunnikud kuigi kaua. Vööni heinas teeb samasugust saehammast.

Isand Luik on oma Mad Max seerias seda kenasti näidanud, kui turske peab olema püstvõlliga jäätmaaniiduk kestmajäämiseks. Ja ikka läheb vahel katki.

Tänavuse kuiva suve eripära on kerge ja kuiv, seega kõva pinnaga taimik.
Vasta
#97

(Eile, 07:23 AM)v6sa Kirjutas:  
(08-06-2026, 18:36 PM)envi Kirjutas:  ...
Lõikasin tagant niiduki lahti, et viskaks massi välja. 
Kõik vasarad sai teritatud või vahetatud.
Tulemus jätkuvalt ei kannata kriitikat.  ...

Milline see kriitikat mittekannatav tulemus on? Pilti? Liiga tihti oodatakse jäätmaaniidukilt kaks korda suves niites muruniiduki tulemust.

Kui vasaratel on teravat serva, siis peaks kõnnikiirusel suutma allapainutatud materjali üles küll katkuda. Päris muruniiduki tulemust ei saa, aga 10 cm sisse võiks jääda vööni heina menetluse tulemuse erinevus. Aga füüsika vastu ei saa: materjali suudab iga niiduk ajaühikus läbi hekseldada täpselt nii palju, kui jaksab. Loevad esiserva kõrgus, hekselduskambri mõõdud ja kuju, vasarate arv ja asetus, töökõrgus. Mida suuremaks läheb peenestatava/allesjääva suhe, seda halvemini iga niiduk töötab. Väljaviskamata materjjal takistab uue lõikamist.

Väljutusava suurendamine tegi küll niidukvaliteedi paremaks, aga kõik väljalendav (sealhulgas kaikad, kivid ja pesukarude kolbad) lendavad ka kaugemale.

Püstvõlliga ülekasvanud muruniiduk teeb ühtlasema töö ainult madalamas rohus ja ei talu kive, kände ja mutimullahunnikud kuigi kaua. Vööni heinas teeb samasugust saehammast.

Isand Luik on oma Mad Max seerias seda kenasti näidanud, kui turske peab olema püstvõlliga jäätmaaniiduk kestmajäämiseks. Ja ikka läheb vahel katki.

Tänavuse kuiva suve eripära on kerge ja kuiv, seega kõva pinnaga taimik.

Väga palju kõrsi jääb niitmata, turritavad 30...40 cm pikad.
Tagant lahti lõikamise suur miinus oli see, et mass kogunes toru peale, millega ühendasin niiduki otsad. Pudenes maha suvalisel ajal ja tekkisid hunnikud.
Püstvõlliga niiduki osas vaidlen energiliselt vastu. 
TMD-l ( 1,5 m lai) on 50 cm ketas, millel kaks 12 mm paksu 50 cm pikka lendtera. Sisuliselt nagu kettniiduk, aga keti asemel tera.
Olen sellega mitu aastat metsasihte niitnud, kive ja kande saanud, aga seni ühes tükis püsinud.
Nagu juba kirjutasin, lasin lõigata lühema tera ja M16 poldiga sinna otsa veel üks lisa lendtera, ots paindega alla, et lõikaks läbi ka maha kooldunud taimed.
Põllul väga hea, krõbistas läbi ka aastased pajupõõsad... metsas tõenäoliselt võib hakata juhtuma.
Ja niidukiirus hoopis midagi muud.
Üritan mõned pildid teha... seni vaadake analoogse masina klippi
https://www.youtube.com/watch?v=QBilgRLSFuE
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne