[margusk70]

Sain alljärgneva maili:

Jätkuks meie tel.vestlusele. ETV hakkab tegema 12-osalist ajaloolist seriaali (1917-1940). Plaanime esimest võtet juba aprilli alguses, kuhu oleks vaja ühte sõitvat veo- või sõiduautot. Auto väljalaskeaasta peaks olema kuni 1918, aga samas pigistame nö silma kinni kui see jääb ka 1920. Meil tekib ajalisi nihkeid nagunii ja ei ole võimalik kõiki asju täpselt sellest ajast saada st. tekib paari aastaseid kõikumisi kindlasti. Meile muidugi sobiks, kui autod oleks Tln lähedalt, kuna esimesed võtted on Tln vanalinnas. Põhivõtted hakkavad mais, kestavad terve suve, mõned võtted lähevad ka sügisesse. Sari ise tuleb eetrisse sügisel. Suvel sooviksime kindlasti kasutada veel autosid (vahemikus 1918-40). Mõned autod peaksid sõitma, aga mõned on lihtsalt seisvalt tänaval. Kahjuks nende kasutamist ei oska hetkel ette prognoosida. Eraldi võiks uurida palju on nö vabadussõjaaegseid autosid 1918-1920. Lühikene ülevaade meie soovist ja loodame mingit vastust juba selle nädala sees saada.

Lugupidamisega
Kädi Rammula
sarja tegevprodutsent
mob: 56981522
e-mail: kadi@bec.ee

Kui kellelgi on vastava ajastu sõiduk, ning on ka soov osaleda sellega filmivõtetel või ka teab kedagi soovitada, siis palun ühendustvõtta minuga või otse Kädiga.

Margus
mob:5038007

[valdo]

Mina võin jalgratastega aidata, kui sellealast soovi on. Ajavahemiku 1918-40 õiged ja pisidetailideni täpsed jalgrattad (sh tollased numbrimärgid jms) saaks kokku küll ja ikka mitmeid ja mitmeid.

Muide, tollal oligi tänavatel jalgrattaid (ja ka mootorrattaid) märgatavalt rohkem tänavatel näha kui autosid...

[eberhard]

Ei tohi unustada, et väga palju transporditööd tehti tollal ka nn kärumeeste poolt. Vabaõhumuuseumis ja võibolla ka mõnes talus on sellised transpordikärud kindlasti säilinud.

[valdo]

Ei tohi unustada, et väga palju transporditööd tehti tollal ka nn kärumeeste poolt. Vabaõhumuuseumis ja võibolla ka mõnes talus on sellised transpordikärud kindlasti säilinud.

Mul on sellise "sild" olemas (kui nii võib nimetada), metallratastega. Puitkonstruktsioon, st käru ise, hävinud.

[dad]

Olemas puitratastega käsikäru.

Dad.

[splint]

Käsikärudeg tehdi transporti ka 50 tel aastata tel sest miututtav inimene ütes mulle et ta tellis kärumehe kes viiks ehitusmaterid tema kodu aadressil talle
koju te

[splint]

muideks leiab iga uuniklane mingi käru millega saab midagi transportida

[Väravamehaanik]

Vanasti oli Tallinnfilmis rekvisiitoriks tädi Pille, kellel olid pikad nimekirjad Eestis leiduvast suuremast ja väiksemast tehnikast. Ta teadis ka täpselt, kuidas on mingi tehnika omanik meelestatud ja kas ta on nõus faðisti riideid selga toppima ja paar tiiru tegema või hoiab oma tehnikat kodus kuuri all ja ei lase kedagi ligi. Vanasti maksti kõik tehnika kasutamisega seotud kulud kinni ja päevaraha ka veel.

Tänapäeval on rekvisiitoreid rohkem kui Eestis alalisi elanikke. Tehnika kasutamise eest tasutakse kulusid väga harva ja üldiselt rajatakse projekt vanatehnika omanike edevusele. Mina olin ka kunagi edev, seega on kogu minu tehnika jäädvustatud iga nurga alt kinolinale. Nüüdseks olen endale aru andnud, et lähen ainult tuttavate lavastajate filmidesse ja seal ei ole enam kuigi oluline, kes kulusid kannab, sest endal on ka huvitav kaasa lüüa. Minu jaoks on oluline ja huvitav osaleda kogu tehnika planeerimise protsessis ja pingutada selle nimel, et igas kaadris oleks õige aasta tehnika õiges kontseptsioonis, või kui on tegu kunstilise lähenemisega, siis vastavalt sellele. Ometigi olen sattunud viimasel hetkel UAZ bussi rooli kiirabiauto juhiks, kui kodus on olemas autentne ZIM-kiirabi, mille filmikorda seadmiseks oleks kulunud ehk ainult üks päev. See on ju osapoolte vaheline selge diletantlus ja planeerimatus.

Seega võiks kutsuda kokku kinematograafia huvilistest koosneva vanatehnikahuviliste nõukogu, kellega oleks rekvisiitoritel lihtsam suhelda. Need teaksid ka täpsemalt, kelle poole edasi pöörduda ja kellel mingi tehnika ja mis konditsioonis on. Muidu võibki jääda mulje, et nädalaga on leitud Eesti vanatehnikahuviliste ringkonnast ainult üks käru telg ja seegi vajab remonti. Samas on vähe usutav, et sellise kuulutuse peale läheb "vintage" tehnika omanikust suurärimees filmitütarlastele ise helistama, kui ei ole ka täpselt teada, kas võtted satuvad puhkuse nädalale või mitte.
Meie kolleegid Ameerikas prognoosivad rekvisiite kolm aastat ette. meil aga toimub "kulka" rahade jagamine poole aastase intervalliga, seega ei saa Eestis vanatehnika poolest häid filme teha, küll aga aitaks teabe teadlikum suunamine seisu oluliselt parandada.

Lugupidamisega
endine kinematograafiatöötaja