Saksakeelne video ETZ 250 silindri puurimisest ja hoonimisest:
http://mopeten.tv/30-motoreninstandsetzung/
Isiklikult olen lasknud mitmeid kordi Liguril Karksi-Nuias silindreid puurida. Täpsus on olnud alati +/- poole sajandiku piires, hoonimisjälg nagu pildiraamatust. Aknaservad tuleb hiljem ise ära faasida, Ligur seda ei tee.
Kuigi nõuka ajal kasutati, pole lukustatavat hooni silindri jaoks tarvis. Nende kasutusala on pigem mõnesajandikuse ovaalsuse/koonilisuse eemaldamine, näiteks kepsusilmades.
Hoonimistehnika eelviimaseks sõnaks olid kobarhoonid (hoon näeb välja nagu WC-hari, millel iga harjase tipus pisike hoonimiskivi - akendega kahetaktiliste jaoks muidugi kõlbmatu), viimaseks laserhoonimine.
Hoonimise eesmärk on ajada silinder mõne sajandiku ulatuses mõõtu ja anda tööpinnale ühtlase õlikile püsimiseks vajalik karedus (sile pind soodustab mikrotilkade, st ebaühtlase õlikile teket).
Vene ajal sai häda sunnil vana 350 Jawa silindreid küll treipingis üle lastud. Nendel ulatub hülss alt pikalt välja ja saab hõlpsasti padrunisse kinnitada.
Üldiselt, kiire sõitmasaamine on kiire p...emineku eeldus. Minu puberteedieas päädis see Jawa mootori kolmekordse laialilammutamisega päevas. Tõsi, millagi sai pidevast käimajooksmisest, teeäärsetest remonditöödest, iganädalasest käekõrval jalgsimatkast ja ilase suuga vahtimisest, kuidas isa oma Jawaga kümneid tuhandeid kilomeetreid paljalt hooldustöid tehes läbi sõidab, kopp ette.