Rattalaagri pingutamine. Kiire ! aidake
#1

Tervist.

Vahetasin enda MB W124 esiratta laagri ära. Kõik läks hästi ning tegin väikse proovisõidu ka ning käejärgi küll ülemäärast kuumenemist ei märganud kuid hinge jäi kriipima et keerasin tugevalt kinni ning lasin ainult veerand tiiru tagasi. Üleüldse kuskil ma ei suuda leida korralikku õpetust pingutamise kohta. Ühed räägivad nm võtme kasutamist kuid see mul puudub ning ka teave,et mitme nm pean üldse seda laagrit pingutama.

Kiire netis tuhnimine jättis mulje,et pigem las olla "lõdvemalt" pingutatult kuna ülekeeramisega lähevad laagrid kiiresti pe***.
Tegu on siis topelt koonus-rull laagritega.Rummu otstes asuvad.

Kui see info peaks midagi aitama...
Vasta
#2

Pealekeeratavaid laagreid olen mina tavaliselt niimoodi pingutanud, et keeran kinni(mitte loomajõuga) ja siis kergelt tagasi. Niimoodi et ratas ilusti jookseks ja ei loksuks. Määre ei tee ka pahaBig Grin
Aga ma ei ole kursis antud automargi laagriga...Kui pole pingutatav, siis vääna julmalt kinni ikka.
Vasta
#3

pmtslt keerad lõtku välja ära ja siis pisut veel peale. käega pead tunnetama ära, et kinni pooma ei hakka. mingi aja pärast pingutad uuesti lõtku välja. Ise tegin samamoodi ja olen julgelt 40 000 sõitnud ilma probleemideta...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#4

Tänud. Eks siis teen endal uuesti ja paremini üle.

Mulle tuli meelde,et viimane kord tegin laagreid 2,3 aastat tagasi ning siis oli "Ziguli" remondiõpik kõrval. Siiamaani kestavad.
Vasta
#5

See koonuslaagrite pingutamine esirattal on kõigil markidel enam-vähem ühesugune...
Igaks juhuks kiikasin ka Ford Mustangi (millel praegu sama asi aktuaalne) Repair Manuali (aastast 1969)

See ütleb:
1. Keerad momentvõtmega kinni jõuga 35Nm. (noh, jämedalt üks kolmandik rattapoldi jõust, ehk maakeeli "võtmel seljas ei ela" aga suht kõvasti...)
2. Keerad pool pööret e. 180 kraadi tagasi lahti.
3. Uuesti 15Nm-ga kinni (e. näpu jõuga. ("finger tight" vist nii tõlgitakse))
4. Splint läbi ja kokku. Saigi hea...

Seega, toimisid õigesti.
Järgmise hoolduse ajal loksutad üle ja keerad natsa peale, kui tarvis.
Vasta
#6

Põhimõtteliselt ei tee paha ka enne jõuga pingutamist ratast-rummu mõlemas suunas pisut keerutada, et laagri rullid endale selle kõige meelepärasema asendi valiksid.Smile
Vasta
#7

Jah nii ma tegingi,et keerasin täiesti lahti siis natukene kõvemini kinni korraks ja näppude vahel keerasin pingutus stopperit(ei ole päris mutriga tegu) ja samal ajal ajasin piduriketast käega ringi. On ju laagrid täpselt töödeldud ning kahtlen nende suures pingutuse vajaduses.Asetasin ratta tagasi ning kallutades,pöörates küll mitte mingit lõtku polnud.

Eks ole näha kaua kestab Big Grin Ise vahetades nagunii pidi veits siuke õnnemäng olema.

------

Mind hakkas hoopis teine tähtsam asi huvitama. Nimelt ketta viskumine.
Lihtsalt suvaliselt ketas vana(roostetanud) rummu külge pannes viskas umbes 1millimeeter. Täitsa silmaga näha. Eks siis sättisin poldiauke ja ketast kuni viskumine peaaegu ära kadus. Paljud ise nii teinud on?
Foorumites kas piduriremondi puhul pole seda märgitud.

Väike soditükk rummul põhjustab rehvipinnal juba päris korraliku külgviskumise lisaks ketas kulub laineliseks ja klotsid ebaühtlaselt. Roolisolijale väljendub see vibratsioonina ja roolitõmblemisega.
Vasta
#8

Ise alati kettal ja rummul omavahelises puutes olevad pinnad igasugusest jamast(vana määre, mustus, rooste jne) võimalikult puhtaks teha püüdnud.
Samuti ka velje toetuspinna. Tulemus kindlalt parem. Sellist asendi otsimist ei ole harrastanud, küll aga püüdnud ketta viskumist kontrollida. Siiamaani ikka asja paika saanud puhastamisega.
Ikkagi teed ju endale. Kui asi poolikult teha, võib(ja seda suure tõenäosusega) see hiljem kätte maksta.
Vasta
#9

Eks ma tegin ka puhtaks kuid aastad roostetamist on oma jälje jätnud.

Ise tõmbasin piduriketta kõvasti kuid ilusti lühikeste nn "plekkvelje" poltidega rummu külge kinni ja vajutasin piduripedaalile,et klotsid oleksid tööasendis. Siis ajasin ketast ringi ja vajadusel muutsin asendit,et võimalikult väike viskumine oleks. Lõpuks kinnitasin ratta ja proovisin uuesti. Keerles ühtlaselt ning kergelt.

Tavaliselt kasutatakse ketta fikseerimiseks 1 tihvti kuid see tõmbab kiiva ja ketta asend võib muutuda kui velg kinni keeratakse.

Siiski pole ma taolist kettaviskumise kontrollimist Eesti foorumites! Mõnda üksikut juhtumit olen välismaa foorumitest lugenud,et kus lisaks mitmekordsetele ketaste/klotside/sillajuppide/laagrite/rehvide vahetusele saadi vibratsioonist lahti tänu ketta korralikust paika sättimisest.

Kui kõik jupid on uued küll nad siis istuvad aga süsteemis kus on uus+vana läheb tarvis nikerdamist Big Grin
Vasta
#10

(24-04-2009, 23:04 PM)Gravity Kirjutas:  Eks ma tegin ka puhtaks kuid aastad roostetamist on oma jälje jätnud.

Ise tõmbasin piduriketta kõvasti kuid ilusti lühikeste nn "plekkvelje" poltidega rummu külge kinni ja vajutasin piduripedaalile,et klotsid oleksid tööasendis. Siis ajasin ketast ringi ja vajadusel muutsin asendit,et võimalikult väike viskumine oleks. Lõpuks kinnitasin ratta ja proovisin uuesti. Keerles ühtlaselt ning kergelt.

Tavaliselt kasutatakse ketta fikseerimiseks 1 tihvti kuid see tõmbab kiiva ja ketta asend võib muutuda kui velg kinni keeratakse.

Siiski pole ma taolist kettaviskumise kontrollimist Eesti foorumites!

Kui kõik jupid on uued küll nad siis istuvad aga süsteemis kus on uus+vana läheb tarvis nikerdamist Big Grin

Arvan ikkagi, et tehtud sai sel juhul suht hea asi...
Sellist õpetust pole ise ka tõesti kohanud eesti netiavarustes. Enda autodel olen siiani pääsenud vana rummu puhastamisega enne sinna uue ketta paigaldamist... Suurest pedantsusest viimasel ajal indikaatorkellaga seda kontrolli teinud. Tavaliselt uue kettaga kaasas ka paber, kus kirjas maksimaalne lubatav viskumine. Ei ole veel ette tulnud ca 10 paari uute ketaste paigaldamise juures, et poleks normi mahtunud. Võibolla ka et osade seisund nii hea veel olnud, et lihtsalt puhastamisega pääsenud. Samas ei jõua hästi kohale, kuidas saab suht täpselt tehtud uue ketta asendi muutmine midagi mõjutada.Rolleyes Vanale kettale võib tõesti ka sobida see asend enam, kus ta olema harjunud.
Samas ei ole selline ketta asendiga mängimine võimalik ju juhul, kui ketta kinnituseks kasutatakse lisaks rattapoltidele kas siis ühte tihvti/polti või ka kahte, kui need just sümmeetriliselt ei paikne?
Vasta
#11

MB w124 on 2x kinnitustihvti,mis määravad ära ketta asendi ja 1x stopperpolt.Tihvtid saab välja toksida.

Igatahes mina lihtsalt puhastamisega paika ei saanud ja sellest järgmise asjanda oleksin juba pidanud otspinna siledaks treima. Veidi jah arusaamatu kuid liigutamine aitas,mitte palju aga aitas.

Konkreetselt minu piduriketta manuaalis oli max lubatud viskumine 0,15mm.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne