07-08-2009, 12:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-08-2009, 12:53 PM ja muutjaks oli valdo.)
Valmistatud Saksamaal, Chemnitzi linnas asunud Wandereri tehases 1934.a. (aastaarv Torpedo-tüüpi vabajooksu detailidel). Raaminumber 406313.
Tegemist on tüüpilise Saksa 1930ndate aastate keskpaiga naisterahvarattaga - kaks kõverat raamitoru kahe ühendustorukesega, 28" rantäärisega veljed, kangidega esipidur, ajastule tüüpilise profiiliga ketikaitse, "viisnurk"-ketiratas, murtiga võllile kinnituvad vändad, tagant topeltvedrudega väike kõva kattega sadul (firmalt Wittkop) jt.
Samas on rattal teiste sama ajastu Saksa ratastega võrreldes mitmed konstruktiivsed iseärasused:
1. Ketikaitsme tagaosa on sedavõrd pikk, et ulatub tahapoole tagakahvli haru, tagaratta hammasratta kohale.
2. Ketikaitsme esikinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavalise, raami "pitsitava" konstruktsiooni asemel on seal kaks metall-liistu, mis kinnituvad raamile selles olevate spsteiaalselt keermestatud avadesse (keskjooksu all ja ülemise toru kolmikmuhvil).
3. Ketikaitse tagakinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavapärase kahe kruviga lainja klambri asemel on seal ühe kruviga raami pitsitav nn piluga klamber, mis meenutab Torpedo vabajooksul pidurisaba kinnitusklambrit.
4. Esipidurihoovastikul ei asu vedru mitte leistangil, vaid alumise õõnestoru sees (seda varianti kasutati peamiselt 1910-20ndatel aastatel, hiljem muutus selline konstruktsioon üliharuldaseks).
5. Esipidurihoovastiku leistangile kinnitamise klamber ei ole mitte plekist stantsitud, vaid on spetsiaalselt valatud ruumiline detail.
6. Rooli pöördtõudete leevendi konstruktsioon on eripärane - lisaks paremalt väljaulatuvele nupule on raami vasakul küljel näha kruvisälk, millega on kinnitud raami külge pidurduslindi teine ots (tavapäraselt läheb kruvi vabalt lindis olevast august läbi).
7. Porilaua kinnitustraadid ei kinnitu porilaudadele mitte kruvidega, vaid neetidega (kõik säilinud algsel kujul).
8. Tagaporilaua kinnitustraadi otsad ei ole kinnitatud mitte tagaratta telje mutrite alla, vaid tagakahvli kinnituspoltide alla (tagakahvel on äravõetava konstruktsiooniga).
Ratas on säilinud keskpärases seisus. Algne värv (sh värvikaunitused) näib olevat täielikult kadunud, seda näib olevat enam kui üks kord ise mustaga üle värvitud (ja porilauaservi ka punasega, mis kumavad viimase alt), hetkel roostesegune. Galvaanika on osalt peal (esikahvli pea, vändad), osalt aga roostesegune ja kadunud. Seni on jäänud teadmata, kas ka porilauad olid galvaanika all, tundub siiski, et porilauad olid värvitud.
Algne esiratas on kadunud, all on nõukaaegne. Tagahelkur on vahetatud nõukaaegse 1950-60ndate aastate helkuri vastu. Pedaalidel on vahetatud kummid, peal on 1960ndate nõukaaegsed tüüpkummid. Leistangikäepidemed puudu. Sadula esivedru on murdunud, esivedru ülaosa mõned kinnitusdetailid koos nahapingutuskruviga on kadunud. Sadulanahk on murenenud ja lapitud, kuigi ilma läbivate rebenditeta. Algsel ketil mõned lülid murdunud ja mõned deformeerunud (fotodel ei ole ketti üldse peal). Puudu on ka tüüpilised pisidetailid - pump, kleidivõrgud ja tööriistakott. Kõik ülejäänu detailid on seevastu aga olemas ja algsed, sh esipidurihoovastik, kell, pumbaklambrid ja ketikaitse.
Alles on ka esiporilaua kaunistus - tiibadega W-märk. Tagaporilaual ei näi kinnitatavat kaunistust aga olevat üldse olnud (hiljem, 1930ndate teisel poolel sellised Wandereridel igatahes olid) - mingeid kinnitusjärgi porilaual näha ei ole.
Pildid (peale nõukaaegse pakiraami ja muu vale lisaseadme eemaldamist):
Tegemist on tüüpilise Saksa 1930ndate aastate keskpaiga naisterahvarattaga - kaks kõverat raamitoru kahe ühendustorukesega, 28" rantäärisega veljed, kangidega esipidur, ajastule tüüpilise profiiliga ketikaitse, "viisnurk"-ketiratas, murtiga võllile kinnituvad vändad, tagant topeltvedrudega väike kõva kattega sadul (firmalt Wittkop) jt.
Samas on rattal teiste sama ajastu Saksa ratastega võrreldes mitmed konstruktiivsed iseärasused:
1. Ketikaitsme tagaosa on sedavõrd pikk, et ulatub tahapoole tagakahvli haru, tagaratta hammasratta kohale.
2. Ketikaitsme esikinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavalise, raami "pitsitava" konstruktsiooni asemel on seal kaks metall-liistu, mis kinnituvad raamile selles olevate spsteiaalselt keermestatud avadesse (keskjooksu all ja ülemise toru kolmikmuhvil).
3. Ketikaitse tagakinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavapärase kahe kruviga lainja klambri asemel on seal ühe kruviga raami pitsitav nn piluga klamber, mis meenutab Torpedo vabajooksul pidurisaba kinnitusklambrit.
4. Esipidurihoovastikul ei asu vedru mitte leistangil, vaid alumise õõnestoru sees (seda varianti kasutati peamiselt 1910-20ndatel aastatel, hiljem muutus selline konstruktsioon üliharuldaseks).
5. Esipidurihoovastiku leistangile kinnitamise klamber ei ole mitte plekist stantsitud, vaid on spetsiaalselt valatud ruumiline detail.
6. Rooli pöördtõudete leevendi konstruktsioon on eripärane - lisaks paremalt väljaulatuvele nupule on raami vasakul küljel näha kruvisälk, millega on kinnitud raami külge pidurduslindi teine ots (tavapäraselt läheb kruvi vabalt lindis olevast august läbi).
7. Porilaua kinnitustraadid ei kinnitu porilaudadele mitte kruvidega, vaid neetidega (kõik säilinud algsel kujul).
8. Tagaporilaua kinnitustraadi otsad ei ole kinnitatud mitte tagaratta telje mutrite alla, vaid tagakahvli kinnituspoltide alla (tagakahvel on äravõetava konstruktsiooniga).
Ratas on säilinud keskpärases seisus. Algne värv (sh värvikaunitused) näib olevat täielikult kadunud, seda näib olevat enam kui üks kord ise mustaga üle värvitud (ja porilauaservi ka punasega, mis kumavad viimase alt), hetkel roostesegune. Galvaanika on osalt peal (esikahvli pea, vändad), osalt aga roostesegune ja kadunud. Seni on jäänud teadmata, kas ka porilauad olid galvaanika all, tundub siiski, et porilauad olid värvitud.
Algne esiratas on kadunud, all on nõukaaegne. Tagahelkur on vahetatud nõukaaegse 1950-60ndate aastate helkuri vastu. Pedaalidel on vahetatud kummid, peal on 1960ndate nõukaaegsed tüüpkummid. Leistangikäepidemed puudu. Sadula esivedru on murdunud, esivedru ülaosa mõned kinnitusdetailid koos nahapingutuskruviga on kadunud. Sadulanahk on murenenud ja lapitud, kuigi ilma läbivate rebenditeta. Algsel ketil mõned lülid murdunud ja mõned deformeerunud (fotodel ei ole ketti üldse peal). Puudu on ka tüüpilised pisidetailid - pump, kleidivõrgud ja tööriistakott. Kõik ülejäänu detailid on seevastu aga olemas ja algsed, sh esipidurihoovastik, kell, pumbaklambrid ja ketikaitse.
Alles on ka esiporilaua kaunistus - tiibadega W-märk. Tagaporilaual ei näi kinnitatavat kaunistust aga olevat üldse olnud (hiljem, 1930ndate teisel poolel sellised Wandereridel igatahes olid) - mingeid kinnitusjärgi porilaual näha ei ole.
Pildid (peale nõukaaegse pakiraami ja muu vale lisaseadme eemaldamist):
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel