Kuressarest varastatud jalgratas
#1

Kuressaarest Tolli tn 5 keldrist on augusti algul kaduma läinud eestiagne jalgratas, mille täpset marki ei teagi. Tegemist on pika raamiga jalgrattaga, millel on ülal kaks paralleelset raamitoru, ise kutsun seda ratast "kaheraamiliseks". Ratas on metallikpunane, taastatud mingil määral 1990.aa lõpus, õigemini sinna on ringi tõstetud tavalise meesteka rattad ja keskjooks koos ketirattaga ja põhjalikum taastamine on jäetud tulevikku.

Jalgratas kuulus Saaremaal algselt minu vana-vanaisale, kes oli kellade, õmblusmasinate ja jalgrataste parandaja oma külas. Ta oli Audla auruveski mehhaanik-katlakütja ja sõitis 1930.aa lõpus merd, võimalik et selle jalgratta tõi ka kusagilt meresõidult. Igal juhul saksa okupatsiooni ajal korjati jalgrattad ja raadiod kokku. Kui okupatsioon hakkas läbi saama, siis läks ta Muhust oma jalgrattaid ära tooma (nimelt Ida-Saaremaa jalgrattad olid kuhjatud Muhu maalinna alla hunnikusse, tankiga olevat paar korda ka risti-põiki ratastest üle sõidetud, raam on pisut kõver ja üks sügav mõlk tagakahvli paremal küljel võib olla muljumise kahjustus). Igal juhul leidis ta oma jalgrattad üles ja tõi koju tagasi. Hiljem sõitis selle kaheraamilisega minu vanaisa, kes oli juustumeister ja kogukas mees; nii et üldiselt kahe raamitoruga ratas oli talle sõiduks sobilik. Vanaisast jäi ratas garaažiseinale seisma ja taastasime selle vennaga 1990.aa lõpus lihtsalt sõidukorda. Sellest rattast on taastamata kujul alles veel ketiratas ja tagumine jooks, mis viitavad kirjade järgi briti päritolule. Taastamisel panime rattale Husqvarna märgi ette, märk pärineb vana-vanaisa teiselt jalgrattalt, mille ta ka Muhust tagasi tõi.

Kaheraamiline on tegelikult sõites raskesti juhitav, kuna sadulapulga ja tagaratta vahe on liiga suur. Samuti künnab ratas maad, st raamitorud on esiratta suunas kaldu ja esirattale langeb kogu sõitja raskus. Eriti pika raami tõttu tudiseb kahvel sõites, juht istub pigem kõrgel ja selle rattaga sõitmine on igavesti vahva jant. Ketiratta ülekanne on ka pigem raske, ketiratas küll väike, aga kett ülipikk. Originaalid on selle ratta juures raam, sarved ja kahvel ning pakiraam. Kuna vana-vanaisa oli jalgrattaparandaja, siis võibolla on see segu erinevatest jalgratastest, igal juhul ratta emotsionaalne väärtus on ülisuur.

Kui see ratas peaks kusagil välja ilmuma, siis pakun leiutasuks 100.- EUR. Teatada võib minule või politseile, kus ka avaldus üleval.

Mihkel
5238528


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#2

See võib olla hiidlaste töö!
Ma mõtlen jalgratas, mitte selle kadumine. Viitasin siin mõni aeg tagasi lgp. ksf! Manicu lehel olevale teabele hiidlase Hausbergi kohta
ALFRED HAUSBERG (36)
Alfred Hausberg, mehaaniline rauatööstus (36)
Hiiumaa, Ulja ag. 26, Harju k. (36)

1936: "Valmistan doppelt raamiga jalgrattaid Rootsi torudest. Inglisosadest", veel valmistas raudvoodeid.

Kahju muidugi, et ratas kaduma läks, pagan teab, kellel seda vaja oli - kas vanade ja omapäraste asjade huvilisel või kuhugi sõitmiseks või lihtsalt mõni pätt sigatses igavusest. Lihtviisil müümiseks või sõitmiseks on antud ratas küll väga ebasobivalt silmatorkav eksemplar.
Kahju ka sellest, et pole täpsemat infot selle jalgratta kohta ja ei saa ka (vähemalt praegu) enam seda ratast detailsemalt uurida.
On ka minul üks analoogne raam, pole küll Saaremaalt varastatud vaid hoopis Pärnumaalt vististi. Oleks olnud tore nende ühis- ja erijooni võrrelda. Kadunud ratas paistab tõesti eriti pika raamiga olevat, minu oma on ka pikk, aga mitte nii pikk.
Kas on meeles - oli raamikaelal enne Husqvarna sildi kinnitamist vanu sildikinnituse auke, kas raaminumber jäi kusagil silma, kas tagumine ülemine kahvel oli alt otsast poltidega kinnitatud või jäigalt alumise kahvli külge keevitatud? Kas viitsiksid originaalsest ketirattast ja tagaratta rummust pilti teha või kirjutada, mis seal rummul kirjas oli?
Saaremaalt neid jalgrattaid ikka rekvireeriti himuga, 41-l aastal venelased ja kui ei eksi, siis sakslased kuulutasid jalgrataste rekvireerimise välja päris lõpus, vist 44 augustis? Isegi remondi töökodadest olevat katkised jalgrattad tulnud ära anda. Aga ju ei jõutud neid jalgrattaid eriti kokku korjata, igatahes on neid ennesõja jalgrattaid meie päevini küllaltki hulga säilinud.

Eks hoiame silmad-kõrvad lahti ja loodame, et lihtsalt vanarauda viimiseks ratast pihta ei pandud.
Vasta
#3

Selle ratta tagakahvli ülemine osa käib jah küljest ära, on poltidega külge pandud.

Raami numbrit ma ei mäleta et oleks olnud sadulatoru küljel, aga võin ka eksida, sest taastasime selle ratta ligi 15 aastat tagasi. Kunagi kui värvi maha võtsime, panin tähele, et rattal oli mitmes kohas (ka keset torujookse kohati) vasega jootmise jälgi, siis arvasin, et vana-vanaisa on mõlke ja muljumisjälgi vasega tasa jootnud, aga see võibolla ka juba vabriku/tootja teema. Algselt oli rattaraam musta värvi.

Esisildi augud sobisid täpselt Husqvarna sildiga, mis vanaisal oli kusagil kruvitopsis, isegi needi suurus sobis. Alles hiljem saime teada, et Husqvarna silt pärineb praegugi veel vanaonu omanduses oleva Husqvarna jalgratta küljest. Aga mis märk sellel rattal enne ees oli, seda ei tea, vanavanaisa suri 1976, vanaisa 1991, seega polnud kellelt küsida.

Üks erisus veel see, et originaalvända pedaalikeerme auk on suurem kui harilikult jalgratastel ja suht hõreda vindiga. Vanaisal olid juba kasutuses muidugi puidust pedaalid, sest selle pedaalivõlli külge vist vene pedaalid ei istunud.

Ma katsun ketirattast ja tagajooksust fotod teha.

Sadulat polnud rattal enne taastamist säilinud, aga tal oli vinklikujuline sadula kinnitustoru veel küljes, st sadulat sai raami suhtes ette ja tahapoole timmida.

Seda foorumi juttu ülearutoruliste rataste kohta ma vaatasin, aga päris täpselt samasugust ratast pole ma siiani suutnud veel leida.
Vasta
#4

Veel andmeid kaheraamilise originaaljuppide kohta:

Tagajooksu kirjad:
Badle Coaster [või EAD(I)E (C')OASTER] - graveering ebaühtlane
Patents no 98.7982089.98

Esijooksu kirjad:
Brampton 1622
British made

Ketirattale sisselöödud numbrid tagaküljel:
8 ja 7

Ratta küljes oli alguses ka karbiidilambi hoidja, aga seda ei leidnud fotografeerimiseks praegu kuurist üles.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       
   
Vasta
#5

Tänan piltide eest!
Eadie Coaster on jah meil levinud eesti turu jaoks toodetud inglise jalgratastel, ka esirumm muidugi ka inglise asi ja ketirataski sobib brittidele. 100% kindlust antud jalgratta inglise päritolus mul siiski pole, kuigi rattad sellele selgelt viitavad.
Saksa okupatsioonivalitsus andis tõesti 03.08.1944 korralduse jalgrattad rekvireerida, Tehumardi madinani jäi veel 2 kuud...
Vasta
#6

Jäid ette 2 vana pilti Lehmkuhl & Patric firma 1928 aasta reklaamist, J.N.D "Inglise" Jndian jalgrattad, võimalik, et ikkagi kodumaine toodang, lisaks kahtlane inglise keelne jutt reklaamis ja "British make" (esindas´või lihtsalt müüs edasi ka inglise Royal - Enfieldi jalgrattaid). Sarnase või suisa sama embleemi patenteeris või registreeris enda nimele ka Alexander Hilgendorff 18.02.1928

http://i60.tinypic.com/149nok6.jpg
http://i61.tinypic.com/4gkqj9.jpg

Teema rattaga ilmselt antud JND ratastel midagi pistmist ei olnud, lihtsalt näiteks neist 2-torulistest raamidest.
Vasta
#7

Ma olen leidnud netiavarustest ka mingi uduse foto 1941-1945 firma Rudge jalgratta kohta, mis ka kahetoruline ja poolpika raamiga, aga rohkem andmeid kahetoruliste kohta ei ole ise otsides saanud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#8

Inglased omal ajal tegid selliseid topelt-toruga raame usinalt, Indias ilmselt on need tänagi veel tootmises. Ka NLiidus olid sellised mudelid tootmises Minski ja Pensa tehases, tugevndatud raamiga jalgrattad maapiirkondades ekspluateerimiseks.
Vasta
#9

(01-09-2014, 14:32 PM)kass Kirjutas:  Ka NLiidus olid sellised mudelid tootmises Minski ja Pensa tehases, tugevndatud raamiga jalgrattad maapiirkondades ekspluateerimiseks.

Loen ja mõistan: raskes joobes liikumiseks.

Diagnoos: ahvivaimustus. Sümptomid: põhjendamatu optimism.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne