freesi kasutusjuhend
#1

sain enda valdusse nõukaaegse 1962 dnepropetrovskis tehtud puidufreesi f4. tummine tükk, peab kohe kiitma. aga üldse ei teeks paha ka mingit manuali lugeda. pikk õhtupoolik kuugliga pole eriti abiks olnud.
küsin igaks petteks siis siit, et ehk kellelgi leidub vastavat kirjandust või mõistab mõnd veebilinki juhatada.
Vasta
#2

Mis seal ikka, ega midagi väga rasket ei ole, hoia näpud terast eemal Smile Ülejäänud on nagu ikka, stepsel seina ja tuld.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#3

+1 Viplala on kõik vajaliku inhvurmahhuuni juba edastanud.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#4

ei noh, aitüma siis teile muidugi.
viplala jutt kahtlemata puhas kuld ja devildeville kinnitav märkus sama õige. Smile

aga tegelikult on masin märksa keerulisem kui näituseks kuvalda ja zubila. isegi prostast kreissaest on teine hulga peenem apastraat.
seega jätaks ikke mistahes juhendmaterjalide hankimise soovi ilusaste aktuaalseks.
Vasta
#5

Oleks äge kui saaks sellest müstilisest masinast mõne pildi.
Vasta
#6

(16-09-2014, 09:29 AM)diesel Kirjutas:  ei noh, aitüma siis teile muidugi.
viplala jutt kahtlemata puhas kuld ja devildeville kinnitav märkus sama õige. Smile

aga tegelikult on masin märksa keerulisem kui näituseks kuvalda ja zubila. isegi prostast kreissaest on teine hulga peenem apastraat.
seega jätaks ikke mistahes juhendmaterjalide hankimise soovi ilusaste aktuaalseks.

Pilt ei teeks üldse paha jah. Kas asi on vertikaalvõlliga? Ja pane ikka pilte ka teradest, kui Sa neid üldse said. Meil olid Laevatehases enamus freese nn"vahetatatate teradega" ehk sama paki sisse sai panna erinevaid profiile ja see on oskamatul käitamisel sigaohtlik, nagu arvata osakd. Muus osas aga kehtib siiski Viplala öeldu: kaitsed peal, suunajad paigas ja näpud hoia eemal!
Vasta
#7

See ja mõned nex'tid edasi?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#8

see just, väga hää.
asun süvenema.
pilta näevad huvilised näituseks kuugli pildiotsingust märksõnaga
фрезерный станок Ф 4
enda omast mingeid kaubanduslikke pilte põle viitsind teha.
vaja kuskile kapitaalselt paika panna ja toimimine ja määrimine korralikult selgeks teha ja siis võib katsetada.
terad on loomulikult koostatavad. taldrikutel on sooned ja hambad, teradel siis "hambaaugud". võlli mutter hoiab kinni. näituseks luna müüb sama sisteemi terasid laias valikus. neid saaks ka kasutada kui sobilikust torust vahepuksid treida. tänapäevased on 32mm auguga, vanad vene asjad 25mm.
vabalt võiks eri profiile ise ka sobilikust lehtmaterjalist välja "viilida".
vene foorumitest leidsin, et teravõlli laagrite määrimine on kriitiline ja nüanssidega tegevus. kui õlitamine puudulik, siis järgneb õige pea suuremastaabiline kurgumandlite opereerimine tagaukse kaudu. ehk siis seda tuleb vältida ja hoolitseda selle eest, et värtnaõli varud otsa ei lõppeks.
kust ma tänapäe sellist osta saaks? vanasti oli vist mg22a värtnaõli margiks.
Vasta
#9

(16-09-2014, 22:37 PM)diesel Kirjutas:  see just, väga hää.
asun süvenema.
pilta näevad huvilised näituseks kuugli pildiotsingust märksõnaga
фрезерный станок Ф 4
enda omast mingeid kaubanduslikke pilte põle viitsind teha.
vaja kuskile kapitaalselt paika panna ja toimimine ja määrimine korralikult selgeks teha ja siis võib katsetada.
terad on loomulikult koostatavad. taldrikutel on sooned ja hambad, teradel siis "hambaaugud". võlli mutter hoiab kinni. näituseks luna müüb sama sisteemi terasid laias valikus. neid saaks ka kasutada kui sobilikust torust vahepuksid treida. tänapäevased on 32mm auguga, vanad vene asjad 25mm.
vabalt võiks eri profiile ise ka sobilikust lehtmaterjalist välja "viilida".
vene foorumitest leidsin, et teravõlli laagrite määrimine on kriitiline ja nüanssidega tegevus. kui õlitamine puudulik, siis järgneb õige pea suuremastaabiline kurgumandlite opereerimine tagaukse kaudu. ehk siis seda tuleb vältida ja hoolitseda selle eest, et värtnaõli varud otsa ei lõppeks.
kust ma tänapäe sellist osta saaks? vanasti oli vist mg22a värtnaõli margiks.

Üldiselt on nii, et kui sa ise just puidutööga elatiseks ei tegele, siis sul neid x terasid vaja ei lähe eriti palju. Piisab täitsa mõnest sirgest ja mõnest ümarast. Akna omad lähevad juba teise maailma. Teisi sõnu, ära hakka enne raha raiskama, kui selleks otsest vajadust pole. Lase esimesel aplausil hingest lahkuda ja vaata siis edasi.

Sul on vaja ka äratõmmet, muidu saab su töö üks kuulipilduja rahe olema.

Laagrite määrimine on nagu ikka. Unusta ära, et neid peab mingi x määrdega sopsutama. Tänapäevased määrded on paremad, kui kõik vene omad kokku olid. Ja nende laagrite vahetus ei ole ka teab mis pita. Peaasi et rihmarattad kätte saab. Ülejäänu on lihtsalt mutrite keeramine. Kui laager läbi, hakkab ta undama nagu auto ratta omagi. Laiali lendamine võtab aega.

Frees, höövel saag, on ühed vastikud näppude hammustajad. Ja näpud lendavad kahel eluhetkel nendega. Esiteks siis, kui sa nendel tööle hakkad ja neid kardad. Teiseks siis, kui sa oled juba proff ja enam piisavalt ei karda. Vahepeal näpud ei lenda. Täpselt nagu koertega. Kui kardad, hammustavad, kui liiga julgeks lähed, hammustavad. Seega vaata kuhu sa oma näppe topid. Kasuta alati ettelükke klotsi. Jälgi kuhu poole su käe surve on minemas kui klots peaks minema lendama.

Aga kõik ülejäänu on juba puhas funn Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#10

kõik ju kena, aga esiteks on mul neid terasid õige mitu kastitäit ja seega mingit ostmisevajadust nagunii väga pole. mainisin tänapäevaste saadavust lihtsalt üldsusele info jagamise mõttes.
mis aga määrimisse puutub, siis kipun küll esialgu rohkem uskuma vene foorumites kirjas olevat pidevkasutajate juttu.
no ja laagrite vahetuse kohta oli ka hirmu ja õudust lugeda. lisaks tavapärasele pesa-laager-võll sisteemile on sääl veel igasugu laiali lendavat arusaamatut pudi. pean neid jutte veel hoolega lugema ja maakeelde tõlkima. minu idaslaavi keele oskus on kahjuks osaline, hästi mõistan ropendada ja lihtsama tavalise jutuga saan ka hakkama, a spetsiifilisem jutt kippus keeruline olema.
puruimur ja ohutustehnika on kahtlemata kõige tähtsamad komponendid, aga nendest asjadest ma saan oma vähese taibuga isegi aru.
Vasta
#11

(17-09-2014, 01:06 AM)viplala Kirjutas:  Frees, höövel saag, on ühed vastikud näppude hammustajad. Ja näpud lendavad kahel eluhetkel nendega. Esiteks siis, kui sa nendel tööle hakkad ja neid kardad. Teiseks siis, kui sa oled juba proff ja enam piisavalt ei karda. Vahepeal näpud ei lenda. Täpselt nagu koertega. Kui kardad, hammustavad, kui liiga julgeks lähed, hammustavad. Seega vaata kuhu sa oma näppe topid. Kasuta alati ettelükke klotsi. Jälgi kuhu poole su käe surve on minemas kui klots peaks minema lendama.

Aga kõik ülejäänu on juba puhas funn Smile

Aamen! Lisaks, et KIIRET pole nende riistadega mitte kunagi ja ka kõige suurem jalgadega seljas elav ja "tähtajast" iba ajav ülemus tuleb otsejoones peesse saata! NApsust-pohmakast parem ei räägi.

Ply @ vaatab oma parema käe "faki"näpu otsas armi...
Vasta
#12

Selline inf: on ühes kohas "üle" veel samasugune frees, küll kindlasti mittekomplektne ja ka pikk rihtplate! Omanik mõtles vanametalli viia, seega hinnatase on teada - malmi hind + kopkas peale. Rihtplate tahaks muidugi ülelihvimist saada aga 3-meetrist höövlit - kuskohast ja mis rajha eest uue sellise saab??? Uuuhhh... Kui on kellelgi huvi, ajan kontaktid välja.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne