[meli666]

Üks uuemapoolse tehnikaga seotud küsimus. Rataslaadur Kramer 280.
Probleem selles, et masinaga toimetades kipub minema liikumine koerakõnnakusse. Keerad emmale kummale poole rooliratta põhja ja aeglaselt veel annab edasi keerata jõuga. Siis näha, et üks silla pööramine põhjas, aga teine veel keerab. Kui see ka põhjas, siis liikumine jälle õige mõneks ajaks.
Selline roolikeeramiste valik nagu upitajatel, antud isendil puudub. Et külgliikumine, ainult esi- ja mõlema silla pööramine.
Mille viga võiks kahtlustada? Esialgu nagu käänmike juures mingeid positsioneerimisandureid ka ei paistnud, esi- ja tagasillal lihtsalt pööramiseks hüdrosilindrid. Tunduks, nagu roolisilindrid ei saaks võrdsetes mahtudes öli peale. Silindri kolvi õli leke ühel poolt teise ilmselt vähetõenäoline. Pigem mingi orbitroli teema?

[maisalup]

Rataslaaduritel on magnetandurid mis mõõdavad rooli 0 asendit. Ja kalibreerida sai ka mingitel vanematel masinatel. Kui ei liikunud enam otse tuli algul ühele poole välja keerata ja siis teisele poole põhja. 
Viga võib olla ka roolisilindris. Ühel sillal vb tihendid ära...

[Necro]

Krameri kohta ei oska kosta, aga JCB-del on samamoodi, nagu ksf maisalup juba välja tõi, et magnetandurid ja muu säärane. Silindri otsas on ketas, mis liigub andurist mööda ja selleläbi saab masin signaali, et mis asendis rattad on. Tavalistel ratastraktoritel on potentsiomeetrid paigaldatud käändmike peale(Deere, kubota, fendt jne). Kollasel elukal on ka vahest muidugi see teema, et tekib õhutamise vajadus. Kui lükkad ühelt reziimilt teisele ja teed enda toimetusi liialt kiiresti, siis võivad ka rattad jääda nii kuis vanajumal juhatab. Selle vastu aitab see, kui kõik pööramisreziimid läbi käia ja iga reziimi puhul rattad täiesti lõppu keerata ja süsteem ära õhutada. 
Samas, kui Sa seal andureid ei näinud ja ta keerabki mõlemat silda korraga, siis  pakuks ka hüdraulikaga seoses midagi. Sisemine leke ehk annab niipalju õli mööda kuskilt. 
Tal on iga silla kohta üks, kahe varrega silinder? Või mõlema käändmiku jaoks eraldi?
Väliselt lekkeid ei paista? Kui vana masinaga on tegu?

[2715]

Vanemal JCB traktoril on ka ilma mingite anduriteta see süsteem ja seal on kummalgi sillal kahest otsast väljuva kolvivarrega silinder, mille ühed ruumid on voolikuga kokku ühendatud ning dosaatorist läheb üks voolik esisillale ja teine taha.
Rataste otseks sättimiseks on jalamati all kraan, mis ühendab dosaatori ühe silindri taha.
Sättimine käib nõnda, et tuleb rool sinnapoole lõppu keerata kus tagarattad on lõpuni, siis avada vahekraan, keerata ka esirattad lõpuni, kraan kinni ja tehtud.
Antud juhtumil aga võiks lekkida selle silindri mansett mis teisest maha jääb.
Samas kui tal ikka kindlasti kuskil vahekraani pole rataste sättimiseks siis võiks tal olla ühel silindril kaitseklapp kust rooli jõuga lõppu keerates läheb õli ühest silindrist mööda et rool otseks saada ja see võib ka lekkida.

[IIIFFFAR]

Kui joosep vilta….    
Soorita paigalseistes vasakpööre nii välja ku vähegi saab, lõpuni ja hüdraulika kahisedes "pisut üle ka"... ja siis rapsuga paremale tagasi.  
 (see on, muide välismaakeeles isegi manuaalis kirja pandud)
 Kui koormaga peenes paigas painutada, siis tikuvad raiped vildakaks minema jah…

Ed.. (ja toda saama mitugi korda päevas teha…)
Edd. ja kui iga ommik ei viitsi, siis vähemalt kord nädalas KONTROLLI ÕLI!!! (nood uued Deutzi motad on õppind oli sööma)

[meli666]

Vaatasin täpsemalt, ei ole sel mingeid magnetandureid. Mõlemal sillal tavaline kahele poole kolvivarrega hüdrosilinder.
Jalamati all mingeit vahekraani silma ei hakanud. Lekkeid ka ei paista, tuhkkuiv kõik. Kui, siis mingi sisemine leke.
Rattad saab õigesti tõesti nii jooksma, et ühele poole rool lõppu. Siis üks ratas piirajas, jõuga rooli edasi keerates tasakesi jõuab ka teine ratas piirajasse. Ja siis kõik toimib hästi.
Masin pisike ja tagaotsa õhku viskamist ka ikka tuleb ette. Ehk sinna probleem maetud. Lihtsalt harjumatu, et tuleb seda kokkujooksmisvõtet tihti kasutada.
Vana laadur oli keskliigendiga ja ei pidanud selles osas võimlema.

[Tift]

Lihtsalt harjumatu, et tuleb seda kokkujooksmisvõtet tihti kasutada.

Tegelen ka Krameriga ja see komme on neil küll, ja mitte ainult neil, vaid vahel ka Manitou riistadel tuleb ette. Põhjus ongi selles, et pehmel pinnal läheb tsentreering paigast ära, vahel ka siis, kui moll (kopp) on kraami silmini täis ja tagaots peaaegu õhus siputab : . See on muide sagedaseim põhjus. Asja lahendust selgitasid lugupeetavad eespool .) .

[IIIFFFAR]

Lihtsalt harjumatu, et tuleb seda kokkujooksmisvõtet tihti kasutada.

Tegelen ka Krameriga ja see komme on neil küll, ja mitte ainult neil, vaid vahel ka Manitou riistadel tuleb ette. Põhjus ongi selles, et pehmel pinnal läheb tsentreering paigast ära, vahel ka siis, kui moll (kopp) on kraami silmini täis ja tagaots peaaegu õhus siputab : . See on muide sagedaseim põhjus. Asja lahendust selgitasid lugupeetavad eespool .) .

Sitttt ligu jahh…  Ei pruugigi tingimata pehme pinnas olla, piisab vaid tollest "sobivast" koormast, mida vaid sabaliputamisega üritad poolesenditäpsusega kohale saada….   ( Loojale kiituseks on senimaani vastajuhtunutel esisild piisavalt jäme olnd…)

[v6sa]

...
Masin pisike ja tagaotsa õhku viskamist ka ikka tuleb ette. Ehk sinna probleem maetud.
...

Siinkohal olgu öeldud, et rataslaadurite vastukaal on põhjusega täpselt nii väike, kui see on. Ehk kui tagarattad õhku tõusevad, pole väga põhjust enam kurta - sellise kasutuse jaoks neid ei tehta.

Ka teleskoopidel on sama teema: vastik ja paha stabiilsuskontroll hakkab alati karjuma enne, kui rattad kerkima, eksole.

[IIIFFFAR]

Siinkohal olgu öeldud, et rataslaadurite vastukaal on põhjusega täpselt nii väike, kui see on. Ehk kui tagarattad õhku tõusevad, pole väga põhjust enam kurta - sellise kasutuse jaoks neid ei tehta.

Ka teleskoopidel on sama teema: vastik ja paha stabiilsuskontroll hakkab alati karjuma enne, kui rattad kerkima, eksole.

 Aga füüsika ongi ju hoopis tõhusam piiraja ku elektroonika… seda ei saa ära petta…

[meli666]

Ühesõnaga vastused olemas probleemi põhjusele ja selle lahendamisele. Tänan vastanuid.
Antud Kramer ei oma mingeid tulukesi ega piiksutajaid ülekoormuse vastu võitlemiseks. Kui alus liialt raske, siis tagaotsa saab ilusti taevasse tõsta. 
Füüsika vastu võitlemiseks on parim kiiresti iseliikuv vasturaskus, aga headus võib kiiresti kätte maksta.

[muska71]

Ühesõnaga vastused olemas probleemi põhjusele ja selle lahendamisele. Tänan vastanuid.
Antud Kramer ei oma mingeid tulukesi ega piiksutajaid ülekoormuse vastu võitlemiseks. Kui alus liialt raske, siis tagaotsa saab ilusti taevasse tõsta. 
Füüsika vastu võitlemiseks on parim kiiresti iseliikuv vasturaskus, aga headus võib kiiresti kätte maksta.

ai see oli valus,vast jäi ellu.tõstukijuhil ka veidi mõistust vaja,koorem eriti raske tuleb sõita ikka koorem maadligi mitte lakke tõsta ja oleks õnnetus olemata.lisaks sõidetakse vaikselt.