[linnuke]

1981 väljaantud Tehnikaleksikon sõna "supler" ei tunne,on nihik.
  PS.Ma olen kuulnud ka sellist sõna штангенцйруль.

штангенцйруль.Vot see on juba laensõna dibladelt(kui see pole ka ehk võõrsõna)

[Wiki432]

штангенцйруль.Vot see on juba laensõna dibladelt(kui see pole ka ehk võõrsõna)

Laensõna. Saksa keelest. Kuigi sakslased ise ütlevad nihiku kohta Schieblehre. Tõeline "stangenzirkel" näeb välja umbes taoline:
   
Mingi sarnasus nihikuga on, ehk tegelikult saaks isegi mõõta, kuigi sirkel on ringide-kaarte joonestamiseks ette nähtud.
Muideks, Google tõlge mul ei õnnestunud, sõna "Supler" ei ole tõlgitav ühtegi keelde, ega ühestki keelest eesti keelde. Seega siis tõeline Eesti Märk, nagu näiteks "taristu". Või siis on siiski saksakeelne "Schieblehre" mugandunud parajalt pehme keele ja töntsi kõrva tarbeks.

[viplala]

Sõna 'supler',  kasutavad ainult õiged tõupuhtad eestlased oma sõnavaras. Igasugu tiblad võivad kasutada muid nimetusi nokkadega tollipulga kohta.

[iceman]

ei tahaks uskuda , et Eesti Wabariigi ajal keegi  sõnale nihik kuidagi reageerida oskas , see paistab ikka ensv sõnaseppade toode . pole vist sügavamat vahet  sõna algupäral  , kui teda  üheseltmõistetavalt võimalik tarbida .

[Marko]

"Supler" oli masslevinud sõna juba kaheksakümnendatel. See, et tema päritolu on kahtlane, ei tee kõnekeelde juurdunud sõna vähemväärtuslikuks. Mul ei tule mõttessegi hakata kedagi põlastama või targutama seepärast, et ta kasutab nihiku asemel "supler"
Süüte reguleerimiseks reeglina tõesti piisab temast, vähemalt mina oma tagasihoidlike kogemuste juures pole indikaatorkella vajadust tundnud.

[linnuke]

Mott.Olgu se riistapuu mis nimega tahes(nihik ,supler stangeltsirkul  jne.)Me ju kõik teame  ,mis tööriist se on.Ainult Rahu (vist Hr.Karlssoni parool)

[_rein_]

"Supler" oli masslevinud sõna juba kaheksakümnendatel. See, et tema päritolu on kahtlane, ei tee kõnekeelde juurdunud sõna vähemväärtuslikuks. Mul ei tule mõttessegi hakata kedagi põlastama või targutama seepärast, et ta kasutab nihiku asemel "supler"
Süüte reguleerimiseks reeglina tõesti piisab temast, vähemalt mina oma tagasihoidlike kogemuste juures pole indikaatorkella vajadust tundnud.

Mina käisin käisin nn rauakoolis 70 alguses ja siis oli nihik.Supleri nimetus  on vast mingi jäänuk saksa ajast,võib olla et oli nihiku tootja.Need kes täpselt teaksid on arvatavasti surnud.
  ps.Kedagi ei ole tahetud sellega solvata,põlastada.

[h2rra]

"Supler" oli masslevinud sõna juba kaheksakümnendatel. See, et tema päritolu on kahtlane, ei tee kõnekeelde juurdunud sõna vähemväärtuslikuks. Mul ei tule mõttessegi hakata kedagi põlastama või targutama seepärast, et ta kasutab nihiku asemel "supler"
Süüte reguleerimiseks reeglina tõesti piisab temast, vähemalt mina oma tagasihoidlike kogemuste juures pole indikaatorkella vajadust tundnud.

Mina käisin käisin nn rauakoolis 70 alguses ja siis oli nihik.Supleri nimetus  on vast mingi jäänuk saksa ajast,võib olla et oli nihiku tootja.Need kes täpselt teaksid on arvatavasti surnud.
  ps.Kedagi ei ole tahetud sellega solvata,põlastada.

Kasutaja _rein_  räägib õigust. Ka mina olen selle kooli vilistlane 70-ndatest ja juba vanad meistrid rõhutasid seda, et tööriist vajab austust ja õiget nimetust, nagu kõik see rauatöö.   Samas iseõppinud ametnikud- lukksepad nimetavad nii nagu trafoputka taga kuuldud.  :

See ei ole solvav vihakõne.  

[vanaain]

Terve põlvkond või enamgi on üleskasvanud selliste mõistete saatel-vinkel,sneitser,versank,kumm,supler,reibul,joss,natt,kuvalda,tollipulk,vint ja mürgelkäi.Vaadake tänapäevaseid-relakas,paslode,jne.See kõik ok.Aga cirkle kei ja dudishpiip ei ole enam OK,vähemalt EV-s.

[honkomees]

Terve põlvkond või enamgi on üleskasvanud selliste mõistete saatel-vinkel,sneitser,versank,kumm,supler,reibul,joss,natt,kuvalda,tollipulk,vint ja mürgelkäi.Vaadake tänapäevaseid-relakas,paslode,jne.See kõik ok.Aga cirkle kei ja dudishpiip ei ole enam OK,vähemalt EV-s.

Eks vist ole üles kasvanud mingite mõistete saatel, aga mina oma kooliaal pole ka sõna supler kuulnud ja esimest korda üldse lugesin mõni aasta tagasi siit foorumist. Ülaltoodu loeteelust on mulle võõrad sõnad sneitser, reibul ja paslode, mille tähendust ei tea aga samas ülejäänud hästi tuntud, nagu ka sveitsimine või litsega roobentsiir.

[mlsluik]

Kasutaja _rein_  räägib õigust. Ka mina olen selle kooli vilistlane 70-ndatest ja juba vanad meistrid rõhutasid seda, et tööriist vajab austust ja õiget nimetust, nagu kõik see rauatöö.   Samas iseõppinud ametnikud- lukksepad nimetavad nii nagu trafoputka taga kuuldud.  :

See ei ole solvav vihakõne.  

Sul see trafoputka ikka väga südamelähedane, mainid igas teemas sellise helgiva nostalgiaga nagu lapsepõlve kodumaja meenutaks... 

Ja siin foorumis võib küll julgelt väita et enamus mehi on "iseõppind ametnikud" kelle käed toodavad rohkem kasu kui "õppind meeste" lõuapoolikud. 

Nimi on nimi, ka tööriista puhul. Igati teretulnud minumeelest et eri kandi mehed oma murret kaasa toovad, mahlakam kohe lugeda. 
Keeleteadlased on siin muidugi kõvad kuid samas keegi ei kirjuta siia magistritööd, et iga murrakut kohe parandama peab hakkama.   

Meite talus pidin isale ikka väiksena stanglit pidevalt ulatama kui täpsem töö käsil. Mis see nüüd tähendab et peaksin kooli minema rauatööd õppima või?  

    Tulevad üksteise järel mul siin tööle poisid kes lõpetanud tehnikaülikooli, kes kutsekooli... tööd tehes nad peaksid mind õpetama et mis ja kuidas. On aga vastupidi millegipärast.  
Tundub et mõni asi oli ikka vanasti siiski parem. Isalt, kes lõpetas 1974a Tihemetsa põllumajandus mehhaniseerimise eriala, olen õppinud enamuse mida on võimalik edasi anda. Ka seda et vinguda pole mõtet, muidu näed välja nagu eit...

[stretch]

Ja supler on alati otse ja kindlalt ühes asendis, eriti kui tahta näiteks kahepütise mootori mõlema silindri süüted võrdseks ajada? Kümnendikke uurid muidugi nooniuse pealt? Kõvad mehed panevad süüte paika üldse kuulmise järgi.
Kui aga ikkagi on soov kasutada indikaatorkella, eriti kui see juba olemas on, siis enam-vähem pädeva "adapteri" saab teha suvalisest vanast küünlast näiteks EPO liimi kaasabil.

Olgu või 12 pütine,süüte ajad paika ikka 1 püti pealt.ehk niimoodi.(egas Sul ometi igale potile eraldi jagajat pole)

Aga vat on masinaid, millel ei ole jagajat, vaid iga silindri jaoks eraldi kontaktid, ning isegi tehase juhend soovitab süüte seadmisel kasutada indikaatorkella. Inimene küsiski konkreetselt indikaatorkella lisavidina kohta, mitte seda, et kas saab kasutada nihikut, suplerit või mida iganes. Tänu Sinu kommentaarile aga on nüüd tekkinud siia kaks lehekülge täiesti asjassepuutumatut "arutelu".

[Marko]

Indikaatorkella kasutamisel süüte seadmiseks peab veel arvestama, et pahatihti küünla telg ei ühti silindri teljega. Seega treiali tehtud keermega hülsist erilist kasu ei ole, hakkab kiiluma/pooma ja näit ebatäpne näiteks mingi siinus korda või midagi sinnapoole. Sellise plekitüki, mis võimaldab pikendatud otsaga kella silindri telje sihis mootori külge kinnitada, peaks endast lugupidav mootorrattataastaja suutma valmistada poole kuni kolmveerand tunniga.

[linnuke]

Minu vastus oli, et nn.xxxx riistaga saab kah asja tehtud.Jahuma hakkasid need kodanikud,kellele see nimi ei meeldinud