[YYYY]

Kas kellelgi on õnnestunud pendeldavat täishaakerongi stabiliseerida kiirendamisega? 

On küll aga see võte aitab ainult lühiajaliselt, parema tulemuse annab ainult haagise pidurdamine kui see võimalik on. Antud videos tundub haagisel olema mingi tehiline probleem.

Täitsa nõus. Kahtlen samuti kas kiirendamine midagi annab nii täis-või poolhaakele. Ise sai ligi kolm aastakest täispera peal töötatud. Need paar kõige kriitilisemat olukorda mis meenuvad sai küll vaid maha pidurdamisega lahendatud. Mõlemal põhjuseks libedus. Poolikuga sõites ei mäleta samuti, et kiirendamine kunagi oleks võinud olukorda paremini päästa. 

Videost jääb tõesti mulje, et see käru oli "kurjast vaimust vaevatud". Mingi jama pidi tal tehnilise poole pealt olema

[ZIL 131]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

[v6sa]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

Ei pea paika:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...iturma.jpg

Tavaline 1+1, väga pika ja tegelikult mitte eriti järsu nõlvusega. Aga kui ülevalt tulla juba piirajas üle tipu ja tee on kaetud peegliga ning tegelda roolis unistamisega, siis füüsika võtab paratamatult üle. Mida mõtles või ei mõelnud vastutulevat moodulrongi pendeldamas nägev bussijuht, me ei saagi teada. Ta hukkus silmapilkselt - napilt tonnine paberirull pole naljaasi.

EDIT: Järelkirjutaja värvikas kirjeldus metsikute üheksakümendate oludest ei haaku Rootsis toimunuga mitte ühegi nurga alt.

[hulgus]

Kas kellelgi on õnnestunud pendeldavat täishaakerongi stabiliseerida kiirendamisega? 

On küll aga see võte aitab ainult lühiajaliselt, parema tulemuse annab ainult haagise pidurdamine kui see võimalik on. Antud videos tundub haagisel olema mingi tehiline probleem.

Täitsa nõus. Kahtlen samuti kas kiirendamine midagi annab nii täis-või poolhaakele.


Videost jääb tõesti mulje, et see käru oli "kurjast vaimust vaevatud". Mingi jama pidi tal tehnilise poole pealt olema

Väikesed asjad viivad suure tulemuseni.
Kogemus 90-te algusest, kui oli vaja liigutada NL sõjaväe maha jäetud furgooniga täishaagist. 6m lühike, kõrge, paralleelvarda ja hoovastikuga esisilla roolimine, pidurid olid küll olemas (inertspidur ja mingi arusaamatu hüdro), aga gaz52-ga ei ühildunud kuidagi. Lisaks kahtlased rehvid, lõtkud roolimises ja teada tuntud täpsus GAZ haakeseadeldise konksu ja aasa vahel. Kõik see kompott kokku viis keskmise kiiruse 30km/h peale, iga keeramine oli !"#¤%&. Tartus Narva mnt laskumine oli sama x2. Pidurdada sai ainult eeldusel, et liigud absoluutselt otse ja see haagise tiisel...? see oli pisut kõver juba enne mind. Kui keegi tahab väita, et jama korral pidurdamine sellise komplektiga on tervislikum, kui õrn kiirendamine, siis ...

[wagoneer]

Ei ole kunagi suure auto rooli keeranud,aga pisemas mastaabis lollusega küll. Isiklikud kogemused siis kooslusega Transit+konn ja sellel 1.7T maastur. Konn siis munaka otsas ja konna peale plaat kuhu auto kinnitub keerab. Mäest alla minekul kui on kerge keeramine,siis järsem pidurdamine nõuab ülisuuri mune. Sest hetkega tunned kuidas bussi tagaosa nihutama hakatkase. (puhas füüsika)
Libedaga läks lappama ikka nii,et nägin mõlemast küljepeeglist konnal oleva auto korduvaid möödasõidukatseid ning ka bussi tagaosa oli juba liikvel. Pidurdamine ei viinud paremuse poole. Küll aitas käik alla ja gaas põhja(õnneks pole piirajat). Kui juba tundsin,et võnge läheb rahulikumaks,siis lasin vaikselt gaasi järgi,aga endiselt ei julgenud pidurdada. 
Nii,et mina usun kiirendamise teooriat. Samas kui pole teel pikkust piisavalt või puudub võimalus kiirendada,siis ei jääkski muud üle kui pidurdada. Läheb kääri ja ilmselt külili.
Igasugu koolitused ja raamatud on toredad. Aga kui selline asi reaalsuses liikluses juhtub,siis oi vidut kus käib peast mõtteid ja versioone läbi. Ole siis mees ja otsusta mis on parim just antud hetkel. 

PS! selle võib vabalt ka ajaloo prügikasti visata kuna ei ole antud teemaga eriti seotud.

[13piisab]

Eks vajadusel poolitan nn lappamis-teema siit ära. Veel mitte.

Suurtega ei ole ka ma sõitnud ja ses osas on mu lähenemine teoreetiline:

Kui joonistada mõttes kiirendusvektoreid, siis tundub külgsuunas siia-sinna "kiirendava" haagise kõige loogilisem stabiliseerimine just gaasi lisamisena. Vektorid summeeruvad ja kui otsesuunda mitte vähendada, ei pääse külgsuunalised nii palju mõjule.

Praktikas olen ka kord igati legaalselt paigutatud, aga tiislit kahe nn paksu silikaadi jõuga üles sikutava kerghaagise (taga üleulatuv prussikoorem) vaikselt gaasi lisades maha rahustanud. Hakkas järsul 30-100kmh kiirendamisel laperdama ja tegi mulle korralikult hirmu. Veduk oli 1,8t ja haakes massi kokku kõigest 500kg.

[ddig]

Ca pool elu tagasi sai esimest korda Rihunald Liiklusega haagisel RobertKassi veetud ning Tallinna ringteel harjumuspärase kiirusega liikudes tahtis viimane juhtimist üle võtta.
Jääradadel karastunud noore sõidumehe esimene mõte oli muidugi kah, et tuleb sirgeks tõmmata. Õige lahendus oli siiski kiiruse vähendamine.

Pendlis oleva (vedukist raskema) sõiduki inertsmoment on nii suur, et selle sirgeks tõmbamiseks oleks vaja sisuliselt lõpmatut kiirendust.

Kunagi esiveoliste autodega esimesi talvesõiduharjutusi tehes sai üsna kiiresti selgeks, et gaasi lisamisega on võimalik auto sirgeks tõmmata. Kui aga gaasi liiga palju anda ja/või rooli liiga hilja/aeglaselt tagasi keerata, siis läheb saba reeglina pendlisse ning siis on juba oluliselt rohkem jõudu ja kiirust/täpsust vaja, et auto sirgeks tõmmata ja mitte veel tugevamasse pendlisse viia.

[samodelkin]

Telekas juba näidati ka seda videot.
Minu arvates on käru piduritega midagi valesti. Aga ega ma uuema aja asju ei tunne – ma rohkem veneaegse tehnikaga sõber ja juhtumised on ka kõik sellest ajast.
Suure haagisega ja väikese käruga sõitmine on täiesti erinevad asjad. Ja mitte ainult massi poolest. Juba telgede paigutus ja rataste pööramine on teine maailm.
Haagis peaks hakkama pidurdama tükk maad enne veduri pidurite rakendumist? Kui pidurid korras on. Kui käru üldse ei pidurda, siis võib sellist pilti näha küll.
Ainult, et kui selline koorem lagunema hakkab, ei julgeks mina küll eriti usinasti pdurdada – selline koorem sõidab kajutist üle ja siis ei jää märga plekki ka järgi.

[ZIL 131]

Soome õnnetus oli kolme realisel lõigul. Reka kaldus vastassuuna teise ritta, haagis omakorda vastassuuna esimesse ritta. Bussijuht võibolla ei märganud, et haagis teeb rekast möödasõitu. Sellepärast jäi esimesse ritta.

Ei pea paika:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...iturma.jpg

Tavaline 1+1, väga pika ja tegelikult mitte eriti järsu nõlvusega. Aga kui ülevalt tulla juba piirajas üle tipu ja tee on kaetud peegliga ning tegelda roolis unistamisega, siis füüsika võtab paratamatult üle. Mida mõtles või ei mõelnud vastutulevat moodulrongi pendeldamas nägev bussijuht, me ei saagi teada. Ta hukkus silmapilkselt - napilt tonnine paberirull pole naljaasi.

EDIT: Järelkirjutaja värvikas kirjeldus metsikute üheksakümendate oludest ei haaku Rootsis toimunuga mitte ühegi nurga alt.

Vale.
Kas katkendlikud jooned on pidurdusjäljed?
https://www.mtvuutiset.fi/videot/video/prog20793913

[v6sa]

Vale.
Kas katkendlikud jooned on pidurdusjäljed?

Avariikohal on tee 1+1. Mäenõlval oli 2+1.

Seal on ristmik. Kokku saadi peale ristmikku
   

Avariikohale on püstitatud rist:



Pildi allkiri: Konginkankaan linja-auto-onnettomuuden muistoristi valtatien 4 varrella Äänekoskella (14.7.2023). Kuvaussuunta etelästä pohjoiseen, eli onnettomuuteen osallinen kuorma-auto oli onnettomuuspäivänä tulossa kuvan vasemmassa osassa mäellä näkyvästä kaarteesta ristiä kohti.
Konginkankaa bussiõnnetuse mälestusrist maantee 4 ääres Äänekoskel. Pildistuse suund on lõunast põhja ehk õnnetuses osalenud autorong oli õnnetuse päeval laskumas pildi vasakus osas nähtavast kurvist mäest risti suunas.

Teed on avarii ja pildi võtmise vahelisel ajal ümber ehitatud. Mälestuse järgi tekkis möödasõiduala sinna nõlvale 2008.

Möödasõiduala algab põhja pool ristmikku, seal läks krusa lappama. Avarii toimus vahetul lõuna pool ristmikku. Sellest ka uurijate etteheide bussijuhile, et paremal oli bussi ohutuks külilipanekuks kohta küll, aga ta valis laupkokkupõrke... Mõned reisijad nägid bussijuhti õnnetuse eel telefoniga rääkimas ja seejärel sellega tegelemas. Õnnetuse raportis seda ei mainita.

[ZIL 131]

Sa ikka vaatasid minu vihjatud muuvit?
Päike paistab Soomes talvel põhja poolt?
Helikopteri filmitu ju näitab, et pauk käis oluliselt põhjapool ristmiku. Mis on üldsuse arvamus, kui põrkavad kokku 15 tonnine ja 60 tonnine 80 km/h liikuvad massinnad, kumb liigub tagasi suunda kust tuli?
Mälestusrist asub väga kaugel tegelikust õnnetuskohast.