[valdo]

Meesterahva jalgratas Wanderer, raaminumbriga 1261487, on valmistatud Saksamaal, Chemnitzi linnas 1938. aasta lõpul. Tegu on tüüpilise 1930ndate teise poole Wandereri meesterahvarattaga – trapetsistu ja lõhikmutriga vändakinnitused, 28” rattad, laiad porilauad (esiporilaua alaosa laiendustega) ning ümaravormilise viisnurkmustriga ketiratas.

Porilaua “traadid” on ajastu Wandereridele tüüpiliselt profiilplekist, esipidur on saksapäraselt kangidega ja rehvile pealtmõjuv, sadul on kõvakattelise nahaga ja tagant topeltvedrudega. Leistang on paindega allapoole, nn ühes tükis ehk jäiga ülamuhviga. Raamis on olemas saksalik tüüpiline leistangipidur. Pedaalid on üheosalise *******-mustriga, otsakapsel on laia sileda otsaga ja kaheksakandilise mutriga.

Raam on Wandererile omaselt kaunistatud kitsaste roheliste triipudega. Rattad-veljed on kroomitud, mis on siinse turu eripära (Saksa siseturu Wandererid oli tavaliselt värvitud porilaudade-velgedega). Mingeid jälgi porilauade ja velgede ehistriipudest pole, arvatavasti neid polnud. Tagahelkur on ajastu Wandereridele tüüpiliselt väljapoole ulatuvate paljude pisikeste "punnidega". Veljed on rantrehvi-tüüpi (jälle erisus Saksa siseturuga, mis kasutas 1930ndate lõpul juba ca 10 aastat traatääristega rehve uutel ratastel). Vabajooksuks on Torpedo.

Lisaks esiembleemile on W-tähte sisaldav märk ka tagaporilaual. Sama motiiviga oli ka esiporilauakaunistus. Esiembleemi all on siinse edasimüüja, Lier ja Rossbaumi väike silt.

Ratas on säilinud üsna heas korras – alles on valdav enamik kroomi ja värvkatet, kuigi mitmete kraapimis-ja roostekahjustustega. Alles on ka enamik värvikaunistusi. Tõenäoliselt õnnestub valdav enamik sellest restaureerimisel säilitada, tehes vaid pisiparandusi. Suurematest osadest on kadunud algne esiratas, tööriistakott (irdvaruosana mul juba olemas) ja kell. Säilinud ei ole ka algsed leistangikäepidemed, pumbahoidjad/pump ning purunenud on leistangi pöördpiduri võll. Ära murtud on ka esiporilaua kaunistus (nn W-märk). Muu on kõik õige. Tehaseembleemi ülaosa on saanud samuti kraapimiskahjustusi (loodetavasti on taastatav).

Pildid on tehtud olekus, nagu ma ta sain (rattad on raamile ajutiselt alla pistetud, esiratas ei asu kahvliaukudes. Raamikaunistused on piltidel kesise kvaliteediga - kui keegi tahab neist saada detailsemaid pilte (ksf! illi123, ma mõtlen Sinu Wandereri), siis alates lume sulamise järgsest maa tahenemisest on võimalik see raam taas päevavalgele võtta ja teha pilte/ülemõõtmisi nii palju kui kulub

Ja lõpuks küsimus kaasfoorumlastele - milline esirattarumm, kell ja pumbahoidjad/pump kuulusid 1930ndate lõpu meesterahva-Wandereri komplektsusse - need detailid tuleb tõetruudena talle külge ju tagasi panna!

[kopraonu]

Suurepärane eksponaat ksf valdo, minu jaoks on Wanderer ja Dürkopp kaks jalgratas mis on alati minu jaoks erilisel kohal. Oskad sa öelda, miks võidi see märk ära kangutada sealt porilaua küljest?

[valdo]

Suurepärane eksponaat ksf valdo...

Sedan'd jah, et... niisuguses säilivuses asja saab väga palju kergemini korda kui totaalroostes asja. Ja minu jaoks on algne värv/galvaanika ikka teise väärtusega, kui koopia ehk taastatu.

Oskad sa öelda, miks võidi see märk ära kangutada sealt porilaua küljest?

Variante on peamiselt kaks - isehakanud märgikratid (nn "märgikogujad") ja õnnetusjuhtumid (mingi suurema eseme järsum vastupuutumine). Mis puudutab Wandereri õhulisse tiibmärki, siis ta oli üsna rabedast materjalist ja alaosas (kõige murdumisaltimas kohas) väga peenike. Minu 1934. aasta naisterahva Wandereril on niisugune märk säilinud, kuigi juba ka alaosas lapituna. Eeldatavasti oli sellel 1938.a. meesterahvarattal märk samasugune.

Aga noh... kas teeme replika või hangime kas Saksamaalt või kelleltki siitsamast Eestist uue

[kass]

Mhh, omal ajal mass-toodetud ja üldlevinud jalgratas! Minu erakogus on selliseid....mitte ühtegi. Lisaks puuduvad ka igasugused mees-wandereri rapped...
L&R kaubamaja silt on vastikult hästi säilinud.
Ei saa päris hästi aru jutust - "...esiporilaua alaosa laiendustega" ?
Esirumm oli sellisel Wandereril juba oma, W (Waldo) - tähega, veidi jämedama võlliga justkui, ehk 9 mm? , eks mõõda mingite aukude järgi (porikakinnitused näit.) ,vb ka mitte.
Kell ka nagu hilistel Wandereridel W embleemiga. Pumpade kohalt ei arva midagi, need mind ei huvita (kuigi oleks hea teada, kas mõni tootja ise ka pumpi valmistas, pole nagu "margi pumpasid" juhtunud nägema.
Huvitav asjaolu (minu arvates) on lisaks Valdo loetletud Eestis müüdud rataste eripäradele Wandereri puhul, et meil on 30-ndate Wandererid suures osas roheliste triipudega, 30-ndate lõpu (37 - 38) saksa omaturu kataloogis on rohelist triipu mainitud vaid ühel mudelil, mingi arbeits-model (kirjapilt?), ühesõnaga mitte kõige uhkem mudel. Meil aga kroomitud veljed, porikad ja rohelised triibud.
Wandereri märke hakkame loodetavasti ise valmistama, lõikama laseriga nii et sahiseb...

[valdo]

Esirumm oli sellisel Wandereril juba oma, W [...] - tähega, veidi jämedama võlliga justkui, ehk 9 mm?

Tänan. Hoian nüüdsest silmad lahti, äkki kunagi leiab Mul sama aastakäigu naisterahva-Wanderer (raaminumbritel paar tuhat vahet) ka seda ju veel ootamas

Huvitav asjaolu (minu arvates) on lisaks Valdo loetletud Eestis müüdud rataste eripäradele Wandereri puhul, et meil on 30-ndate Wandererid suures osas roheliste triipudega, 30-ndate lõpu (37 - 38) saksa omaturu kataloogis on rohelist triipu mainitud vaid ühel mudelil, mingi arbeits-model (kirjapilt?), ühesõnaga mitte kõige uhkem mudel. Meil aga kroomitud veljed, porikad ja rohelised triibud.

Kardan, et siin kehtib seesama vana printsiip - siia turule tehti rattaid edasimüüjate spetsiaalsete tellimuste ja nn "siinsete vanade head tavade" järgi. Ehk siis mingil ajal kujunes välja, et Eestis(se) tehtud ratas peab olema musta värvi raamiga, mida kaunistavad peenbed triibud (mitte keerukamad mustrid, nagu oli tihti Saksamaal) ning porilauad/veljed peavad olema kindlasti galvaanikas (mitte värvitud, nagu Saksamaal). Ja veljed pole kaunistatud mitte servades asetsevate triipudega (ülitüüpiline Saksamaal), vaid keskel asuva laia triibuga, mille servades on teist värvi kitsam triip. Ning veljed peavad olema kindlasti rantäärisega rehvile (Saksamaal hüljati see tava uutel ratastel kusagil 1930ndate algul, meile tulid sellised kuni 1940-41ni).

Tõenäoliselt otsustati Wandereri tehases, et eelnimetet eriomadustega ratta komplekteerimisel meie turule on mõistlik aluseks võtta arbeitsmodell'i raamikaunistused (raam), sest ega ei tahetud pisipartiid ka väga unikaalseks ajada.

See kõik on minu senini oletus (tugineb vaid tuhandetele nähtud ratastele) - täpsemat teavet leiab ehk siinsete edasimüüjate kirjavahetusest tootjatehastega. Aga ma olen senini olnud laisk ja pole viitsinud seda arhiividest välja kaevata Igatahes kui ma käisin esimest korda Saksamaal laadal, siis oli veidi kummaline vaadata sealseid siseturu 1930ndaid jalgrattaid - nii palju oli välimuses erinevat. Aga nüüd olen harjunud

[rain]

Mul on selline Wanderer.Sadul ja käsipidur puuduvad.Rool , vändarattas ja porilaudade kinnitused erinevad Valdo omast.Küllap on teisigi erinevusi.On ka pakkiraam aga jäi millegipärast pildist välja.
http://nagi.ee/photos/reing/15676714/

[illi123]

Isegi minul on Wanderer.(mittekomplektne).

[Ostap Bender]

Mul jällegi üks Wandereri "W" esirummu kest. Sisu kahjuks puudu. Huvi korral saadaval.

[Tohumees]

Endal selline pühapäeva  Wanderer vaarisast jäänud:

[Tohumees]

[Tohumees]

[s2si]

Ilusas säilivuses, väärt asi