[elvis]

Tere! Ei suutnud sarnast teemat leida, tekitan uue. Üks laagriteema kripeldab juba pikemat aega hingel, äkki mõni targem inimene oskab veidi vaimuvalgust jagada. Jutt käib tavalistest kuullaagritest(radiaallaagritest), täpsemalt "kinnise" ja kinnise laagri erinevusest ja otstarbest.
Kinnine laager:http://www.intermoto.ee/kuullaagrid/80029+LAAGER/80029+LAAGER+9%2A26%2A8.html#.U6RiS5R_sYw
See on siis plastkatetega kahelt poolt suletud ja määritud laager, mis oma eluaja töötabki selle määrdekogusega mis tema sees on.Tulihingelisemad mehhaanikud ütlevad, et on ühe katte maha nokkinud ja määret lisanud; või ära vahetanud ja katte tagasi pannud. Pikendamaks laagri eluiga siis.Ise pole proovinud.
Nüüd siis "kinnine" laager:http://www.intermoto.ee/kuullaagrid/80027+LAAGER/80027+LAAGER+7%2A22%2A7.html#.U6RiZ5R_sYw
See on siis kahelt poolt metallkatetega kaetud laager, millel katte ja sisemise laagrisaale vahel on vahe.Koukisin huvi pärast sellisel uuel ühe katte maha,määre oli sees.Justkui oleks kinnine,aga pole ka, sellest eelmainitud katte ja saale vahest pääsevad vesi ja tolm edukalt sisse laagrit rikkuma.Olen selliseid laagreid hakanud täheldama viimastel aastatel, varasemast ajast nagu ei mäleta.Viimati leidsin sellised väikese tõukeratta rataste seest(paari kuuga krigisevlogisevaks kulunud), enne seda aga saepingi kettavõllilt, jne. Mõlemad asukohad nõuaksid kindlasti täiesti kinnist laagrit, et vastu peaksid.Mis laagritega on tegemist?

[kolentin]

Metallkatetega laagrid on ka "kinnised", aga mitte nii kinnised. Paigaldatakse kohta, kus tolm ja niiskus ligi ei pääse ning üldjuhul on nad ka oluliselt odavamad, kui kummi/plastkattega laagrid. Muud vahet ei olegi.

[MeelisV]

iga laagri jaoks on oma koht ehk igasse kohta käib oma laager
vaadates laagrite kataloogis nimekirja ühe ja sama numbriga laagritest aga erinevate tähelaienditega saab aimu kui palju erinevaid neid tegelikult on.
alati on hea müüjaga suhelda eeldades, et müüja on ka oskaja/teadja.
ise võid ju valida laagri mille mõõdud klapivad ja arvad, et tähed ei
määra midagi aga ....

ma vahetan laagreid el.mootorites olenevalt kuust 4...20 tk ja nii juba aastaid aga ise määret pole kunagi lisanud ehk pole julgenud ja pole ka vajadust olnud.
mitmesaja laagri peale tuleb ehk 1 mis saab otsa kuidagi vara võrreldes teistega aga ei midagi hullu (enamasti SKF ja FAG )
väga tähtis on ka õiged töövõtted ja vahendid nii demontaazis kui ka montaazis

PS.korralik rulluisutaja peseb laagreid regulaarselt ja määrib uuesti ning ei sõida niiske ilmaga

[nootsii]

ja rulluisutajad määrivad mitte ei õlita laagreid ehk vaha/rasv

[muska71]

Huvitav,et 60ndate veepumba mootori orginaal laagrid kestavad tänaseni ehk nn vene saast.Kaasaegsel veepumbal juba korduvalt tehase kuivade laagrite tõttu laagrid kokku jooksnud lisaks mootori mähised maha põlenud ja seda kapitalisti nö kõrge kvaliteet.

[elvis]

Eks see odavuse efekt olegi, miks neid metallkatetega laagreid paigaldatakse kohtadesse kus peaks olema täiesti kinnine laager. Metallkatetega laager on ju võrdväärne avatud laagriga, ta on küll kaitstud suurema kruusa eest ent väliskeskkonnas on tema eluiga ikkagi väga lühike. Uurisin seda rulluisuteemat kah veidi, peale sõitu näpitakse rattad alt ära ja hakatakse laagreid pesema ning määrima.Tundub kuidagi tüütu, või mis?

[Gravity]

Igal asjal oma otstarve.

Metallkattega laagritel on väiksem veerevtakistus aga samas nad pole hooldevabad välitingimustes.

-------

Samas annab metallkattega laager ka määrde liikuda ning läbi selle saab ventileerida reduktoreid. Näiteks võsalõikurite reduktorid.

Pole olemas halba või head laagrid ning selle tihendus valikut vaid peab õige asja valima.

Metallkatetega laagrid ei sobi puidutöö pinkidesse kuna väga kiirelt puutolm satub laagri sisse ning kiiliub kinni. Odav brändid topivad neid ikkagi.

[maisalup]

Ma vaatasin, et minul on söödamikseril metallkatetega laagrid. Metallkate on pori sees vastupidavam, ja pori sissemineku eest aitab kaitsta pidev määrimine. Kuigi nad korra või kaks tahavad aastas ikkagi vahetust siis senna soovitati just selliseid. Mul muidugi hiina laagrid ka mitte mingid ülimalt kvaliteetsed. Timeksi omadel olevat metallkatte all ka kummitihend mis kaitseb sisse sattuda võiva niiskuse ja tolmu eest

[MeelisV]

ja rulluisutajad määrivad mitte ei õlita laagreid ehk vaha/rasv

kusjuures rulluiskudes on oma nahaga kõige parem tunnetada laagri ja laagri vahet ja hooldatud laagri ja hooldamata laagri vahet

vahe on tuntav ning ei ole vaid mingi ego laks, et mul on kallimad laagrid kui sul või, et üks on uisupede ja hooldab ja teine mitte.

[Gravity]

Ma vaatasin, et minul on söödamikseril metallkatetega laagrid. Metallkate on pori sees vastupidavam, ja pori sissemineku eest aitab kaitsta pidev määrimine. Kuigi nad korra või kaks tahavad aastas ikkagi vahetust siis senna soovitati just selliseid. Mul muidugi hiina laagrid ka mitte mingid ülimalt kvaliteetsed. Timeksi omadel olevat metallkatte all ka kummitihend mis kaitseb sisse sattuda võiva niiskuse ja tolmu eest

Ju siis sinu seadmel laagrite vahetus ongi osa hooldusest kuna ilma konstruktsioon ümber tegemata pole võimalik saada üheselt head lahendust.

Võib ka eraldi simmeringi panna kuid soga sööb jube kiiresti selle ära ning lisaks tihend abrasiivi koostöös ka kulutab võllile soone sisse.

Kõige optimaalsem ongi määrdega sodi välja uhada.

Mingi 5X kallim SKF ei kestaks sul ka kauem seal.

[diesel]

kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?

[viplala]

kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?

Minu teada ei tohiks neid olla olemas. Ehk mõned üksikud, mis omavahel sobivad remondiks, kuid mitte laiemas plaanis tootmises. Võimalik oleks ehk leida tollmõõdus laagreid, meetriste asemele, siis võibolla, leiaks mõne sajandiku suurema, kuid muidu peaksid laagrid olema omas standardis.

[MeelisV]

kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?

Minu teada ei tohiks neid olla olemas. Ehk mõned üksikud, mis omavahel sobivad remondiks, kuid mitte laiemas plaanis tootmises. Võimalik oleks ehk leida tollmõõdus laagreid, meetriste asemele, siis võibolla, leiaks mõne sajandiku suurema, kuid muidu peaksid laagrid olema omas standardis.

ma arvan sama
ehk pigem taastatakse võll või pesa jälle laagri mõõtu tagasi.
ise olen kergelt väiksemat võlli "järgi aidanud" kärnimisega ja liimiga.
mõned korrad on ka lastud võllile tekkinud soon täis keevitada
el.mootorite otsakaantele on tehtud suurem pesa ja puks sisse
väiksema "loksu" puhul jälle on liim aidanud.

[Gravity]

kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?

Minu teada ei tohiks neid olla olemas. Ehk mõned üksikud, mis omavahel sobivad remondiks, kuid mitte laiemas plaanis tootmises. Võimalik oleks ehk leida tollmõõdus laagreid, meetriste asemele, siis võibolla, leiaks mõne sajandiku suurema, kuid muidu peaksid laagrid olema omas standardis.

Ma pole ka kuulnud.

Ses suhtes,et kui on tähtis detail siis igasugune täpne töötlemine läheb kallimaks kui uue otsmine. Karastatud võlli treimine ja lihvimine.

Ja vähem tähtsa/odavama detaili puhul võid katsetada laagriliimiga võid teed puksi vahele. Võll võib veidi viskama jääda.

Kindlasti on olemas seadmeid kus näiteks on tehasest ette nähtud,et remondi korral saab järgmise mõõdu laagrit kasutada. Nii palju on tugevus varu jäetud.

[_rein_]

kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?

Siin on kasutatud huvitavat mõõtühikut aga kas keegi teab ka reaalset väärtust.Pidades ennast metallitöömeheks olen huvi pärast diameetrit mõõtnud;üldjuhul kaks korda jämedam kui juuksekarv.Pikkusega on tänapäeval nii et on liikvel tugevalt kärbitud variandid.
Head Jaanipäeva ja täpset mõõtmist!

[autojuht]

Vat see "huvitava nimetusega" mõõt ühik ongi muutuva väärtusega ja seetõttu ka kasutatakse mitte nii väga täpsete tööde juures
Millest see varieeruv väärtus tuleb, ei tea öelda kes tahb uurib ise järgi.
PS. Muide täna on sobilik aeg uurimis töö tegemiseks(valged ööd ja puha...) ja "huvitava nimega mõõtühikute kandjad" kogunevad ka teatud kohtadesse enamasti kokku
PPS. Ärge siis alkoholiga liialdage, muidu mõõtmine aiataha minna ja hommikul on mõõdud meelest läinud!
Head Jaanikat teilegi!

[maisalup]

Sai kunagi kirjandust loetud ja laagritel on täpsusklassid. Wikipedia aitab-
Veerelaagrite klassifikatsioon täpsuse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]
Veerelaagrid jaotatakse täpsuse järgi 5 täpsusklassi.

0 täpsusklass
6 täpsusklass
5 täpsusklass
4 täpsusklass
2 täpsusklass
Kõige täpsemad on 2. klassi laagrid. Täpsusklass märgitakse laagri tingtähise ette, nt 5-305. 0 täpsusklassi, kui enamkasutatavat ei märgita. 0 klassi laagreid kasutatakse enamikus üldkasutatavates mehhanismides, nt keskmise koormuse ja kiirusega reduktorites. Suurema pöörlemistäpsuse vajadusel valitakse samadesse sõlmedesse 6. täpsusklassi laagrid. Suure pöörlemiskiiruse ja täpsuse korral valitakse 5. või 4. täpsusklass (lihvpingi spindli, lennukimootori laagrid). 2. täpsusklassi laagreid kasutatakse güroskoopides, mõõteriistades ja teistes pretsessioonmehhanismides. Täpsusklassi valikul tuleb arvestada laagri maksumust. 2. klassi laager on kümme korda kallim kui 0 klassi laager. Asi on selles, et veerelaagreid valmistatakse spetsiaalsetes tehastes, kus on hästi organiseeritud masstootmine. Laagrite võrud ja veerekehad valmistatakse valikkoostamise meetodil, mis seisneb selles, et valmis|detailid sorteeritakse tegelike mõõtmete järgi gruppideks ja samanimeliste gruppide detailid ühendatakse omavahel. See võimaldab valmistada laagreid täpsusega IT2...IT5, mis on palju täpsemad kui nendega kokkukäivad võllid või laagripesad.

[diesel]

selge siis, usun lugupeetavaid ja unustan selle remontmõõdu jutu ää.
palju tänu kõigile selgitajatele.

[Talupoeg taluja]

Kadund sõber mainis,et oli saanud vanasti käia venemaal kuullaagritehases. Seal oli ümarrauast lõigatud parajad junnid ja lastud kuskilt kolusse.......kust siis mingite ketaste või trumlite vahelt olid need junnid läbi jooksnud ja järjest ümaramaks läinud. Neid kolusid oli hulgem olnud ja lõpuks siis olidki kuulid päris ümmargused.

[MeelisV]

https://www.youtube.com/watch?v=eGyoMuE4gDQ