[Daff]

Toekanat vineeri tõesti ei kannata panna kuna siis läheb ümberehituseks juna.

Aasades pole küsimus. Küsimus on vineeri sisse puuritud avades.

Kas niizkus ei hakka sealt vineeri lõhkuma?
Pääseb ju vesi müüd kenasti immutamata osale juurde.

[hulgus]

Toekanat vineeri tõesti ei kannata panna kuna siis läheb ümberehituseks juna.

Aasades pole küsimus. Küsimus on vineeri sisse puuritud avades.

Kas niizkus ei hakka sealt vineeri lõhkuma?
Pääseb ju vesi müüd kenasti immutamata osale juurde.

paar postitust varem soovitasin katusemastiksit. Külmalt ei jõua pritsist välja suruda, mõned minutid kuumas vees ja läheb igasse prakku. 7,..x2,5m kasti põhi 30mm (kasutatud) vineerist kestab aastast 2016 märkusteta

[v6sa]

Arvestades respotikide kandevõimet mis algab 1000kg-st, ...

Siinlohal on paslik küsida, mistõugu haagisest me ikkagi räägime. Kerghaagisel, mille eluskaal tohib olla kuni 750 (825) kg on iga kilo arvel Seega juba algse 12mm vineeri asendamine 15 kaotab mõniteist kilo, veel paksem hammustab veel rohkem. Oluline, kui sattuda kaalule täislastis.

Kerghaagise puhul ma väga ei muretseks: koonuspeale piisav süvend ette, süvendi põhja enne polti määret või värvi (kumba võtta on) ja korralikult kokku. Peaks kestma päris kenasti. "Veekindla vineeri" veekindluse annab niikuinii pigem liimaine, kui spooni kattev värv.

Koormaasade puhul loeb rohkem see, KUHU kinnitus ulatub. Pelga põhjavineeri küljes palju ei hoia (mõnesaja kilo jagu). M6 polt kipub 500 kandis järele andma, lõikele töötamisel varemgi. Seega isegi otse raamitalast läbikeeratud polt ei suuda üksinda kogu käru raskust kanda. Ning nagu ülalpool õigesti märgiti: Kõwast köitmiseks need eriti usaldusväärsed ei ole. Ikka posti või raamitala taha haagitud konks annab meelerahu.

Suure O2 haagise korral jutt natuke muutub

[Daff]

Arvestades respotikide kandevõimet mis algab 1000kg-st, ...

Siinlohal on paslik küsida, mistõugu haagisest me ikkagi räägime. Kerghaagisel, mille eluskaal tohib olla kuni 750 (825) kg on iga kilo arvel Seega juba algse 12mm vineeri asendamine 15 kaotab mõniteist kilo, veel paksem hammustab veel rohkem. Oluline, kui sattuda kaalule täislastis.

Kerghaagise puhul ma väga ei muretseks: koonuspeale piisav süvend ette, süvendi põhja enne polti määret või värvi (kumba võtta on) ja korralikult kokku. Peaks kestma päris kenasti. "Veekindla vineeri" veekindluse annab niikuinii pigem liimaine, kui spooni kattev värv.

Koormaasade puhul loeb rohkem see, KUHU kinnitus ulatub. Pelga põhjavineeri küljes palju ei hoia (mõnesaja kilo jagu). M6 polt kipub 500 kandis järele andma, lõikele töötamisel varemgi. Seega isegi otse raamitalast läbikeeratud polt ei suuda üksinda kogu käru raskust kanda. Ning nagu ülalpool õigesti märgiti: Kõwast köitmiseks need eriti usaldusväärsed ei ole. Ikka posti või raamitala taha haagitud konks annab meelerahu.

Suure O2 haagise korral jutt natuke muutub

Tegu siis 95a Respoga. Ja mitte tehases kokku pandud aga selle kuulsa garaaži seeria versiooniga.
124,5 x 210 on põhja mõõdud.
750kg täismass. Torsioon vedruga.
Põhi oli algusest 15mm vineer. 12mm jäävad luugid õhku.
Kuna ma ei vea midagi ilma kinnitamata siis vineeri sisse tahtsin teha konkse, et väikseid ja madalaid asju kinni tõmmata.
Muidu vea neid rihmu luugi vahelt, et näiteks põka esiratast põhja külge liikumatuks sundida.

Suuremad asjad lähevad nagu nii üle ääre raami külge kinni.
Kinnitused tuleks nurkadesse nii, et plaat oleks kahest küljest kinni raami küljes. 
"Põksi" ratta jaoks oleks seal tugevust maa ja ilm.
Ei meeldi mulle see võrk peal kui asi võrgu all ikkagi  oma elu elab. Kuigi J. O. K. K.
Põhimure oligi selles, et mida arvab sellest august vineer. Kas punnitama ei hakka.

[margus61]

Allpoolne lahendus kinnitusaasadele ei sobiks? Tiki umbes samast ajast, poldid lähevad läbi püstpostide.

   

[v6sa]

Tegu siis 95a Respoga. ...
124,5 x 210 on põhja mõõdud.
750kg täismass. Torsioon vedruga.
Põhi oli algusest 15mm vineer. 12mm jäävad luugid õhku.
...
Põhimure oligi selles, et mida arvab sellest august vineer. Kas punnitama ei hakka.

Kae, milliseid asju veel liigub Ilmselgelt ebakvaliteetne toode

Kui alusplaat järgi ei anna, siis ei punnita 30 mm vineer enam kuhugi kerghaagisele kohase rihmatõmbe peale. "viietonnise" rihmaga tõmbad muidugi puruks...

Portel olevad aasade poldid töötavad osaliselt lõikele. Millest kerghaagisel ei tohiks M6 poltide korral suurt häda olla. Teine mure on õhukese asja kinnitamisega - aasast madalamaga pead trikitama. Aga läbi posti pandud korralik keevisaas on kõva tükk.

Kui punnitamise all mõeldi vineeri niiskusega mängimisest auku mitteäramahtuvast koormaaasast tingitud materjali kummitõusmist, siis selle vastu aitab millimeetri võrra avaram süvend.

[Daff]

Nonnniii, vineerisaaga võib lugeda lõppenuks. Põhi all ja kinni kruvitud.

Kui keegi kunagi plaanib veel panna vineeri kusagile kinni koonuspea poltidega siis pole vaja pead vaevata poldipeale süvendi ettetegamisega. 8mm poldi pea  tõmbab  kenasti vineeri sisse. Kui pea on vineeriga tasa siis on tunda, et ega rohkem enam eriti ei kannata pingutada. Kohe annab keere  järgi.
Peaks olema piisav.

Ja tooside tegemisega kinnitusaasade jaoks ei viitsinud ka jännata. Panin aasad posti kohalt läbi seina nagu Margus oma pildil näitas. Minu Respol on postid ainult kasti nurkades sellepärast läksid aasad ka praktiliselt vastu taga- ja esiportet.  Sisemine mõõt küll kannatab selle all aga nagunii on kasti põhi väga huvitava mõõduga (124,5) nii, et väga paljusid "standartmõõdus" asju tuleb vedada pool serviti. Näiteks OSB. 

Südamerahustuseks panin poldiaugud täis katuse mastiksit millega sai kunagi tõrvapappi liimitud. Kas tast abi on ei tea aga vähemalt hea väita, et olen teinud kõik endast oleneva.

[13piisab]

Kuidas reguleerida O2 haagise pidurid? Mul on sellise sikutamise kogemust vähe ja piduri rakendumise kogemust veel vähem. Ilma lõtkudeta reguleering hakkab ilmselt liigset aktiivsust üles näitama ning sõitu segama? Või mitte?
Konkreetne isend on 2t täismassiga. 2 piduritega Knotti silda, Knott KF20Z veopea. Reguleerimine (sh klotsi kaugus trumlist) paistab olevat puhtalt trosside pingsusega.

[tõnn]

Ise teinud ei ole kuid targutada mulle meeldib.
Keera trossist mõlema ratta pidurid peale ja mõned tiirud tagasi.

[v6sa]

Segamise ulatus sõltub koorma paigutusest ja veduki üleolekust. Võrdsete vastaste korral on hea, kui haagis hakkab kohe pidurdama, aga see kulutab pidureid hästi. Piisavalt palju raskema veduki korral võib jätta haagisepiduritele vähem. Lõtku normaalse pidurisüsteemi korral ei tunne: veopea hakkab tagasi libisemisel järjest enam piduritele toetuma ja seda pole rooli taga tunda. "Loks" tekib siis, kui pidurid võtavad kaugelt ja mitte eriti hästi - siis jookseb pea tugeval pidurdusel lõpuni ja tekib löök.

Ohutum on, kui haagisepidurid lukku minna ei suudaks.

Oled kindel, et Sinu haagise trumlitel ei ole klotsitugi muudetava pikkusega:


Vanematel ei ole, uuematel on. Kui on tagurdamiseks automaatvabastusega pidurid, siis kindlasti on.

Trossid peavad muidugi ka olema piisavalt pingul. Ülalmainitud "kinni ja paar pööret lahti tagasi" on alguseks hea ja pärast sätid tahtmise korral võrdseks täpsemalt.

[olli]

Respol (ei tea kelle sildadega) on rummu siseküljel 17mm polt kust saab klotse lähemale keerata. Ka ilma ratast alt võtmata.

[13piisab]

Aitäh - klotsitoed on tõesti reguleeritavad. Minu viga.
"Keera trossist peale ja paar tiiru tagasi" juhisega ma praktikas aga midagi peale ei mõistnud hakata - jalgrattapiduril töötab kindlasti, kahe jaguriga nelja trummelpiduri koost töötab aga mu loogikas veidi teisiti - on neli kuigipalju püksikummina töötavat ja teineteisele mõjuvaid jõude kompenseerivat trossi.
Kruvisin klotsid ligi ja pingutasin trossid lõtkuvabaks. Siis katse-eksitusega ca kahe käe sõrmede jagu "pidur kangist peale + vabaks" tsükleid, igal tsüklil iga ratta kontroll nii pidur peal kui vabastatuna koos trossi-korrektsiooniga. Rattad olid muidugi kõik maast üleval.
Ei olnud töömahult just efektiivne, aga paremat lähenemist välja ei mõelnud.
Tulem oli masina sabas tühja haagisega (veidi alla 500kg) kuni 80kmh pidurdusi tehes päris hea - ei tundnud, et auto pidurid rohkem tööd tegema peaksid või et kusagile kisuks.

[v6sa]

...
kahe jaguriga nelja trummelpiduri koost töötab aga mu loogikas veidi teisiti - on neli kuigipalju püksikummina töötavat ja teineteisele mõjuvaid jõude kompenseerivat trossi.
...

Kas Sinu pruugitaval isendil on neli eraldi trossi ette ühe lati külge? Või on eest esimese balansiirini üks tross, sealt varras tagumise balansiirini?

Ma olen reguleerinud trosse ainult kahe balansiiriga kärudel. Esmalt klotside vahe paika (milleks enamasti tuleb vähemalt üks pidur avada, kuna rooste on sinna pesa teinud). Siis trossid "tagant ette" - esmalt tagumine balansiir ligi ja sedapalju maha, et enam ei pooks. Siis esimestega sama jälgides, et tagumisi liiga peale ei tiriks ja veopeale minev  tross/varras sobiva käiguga jääks. On jah tüütu iteratsioon, aga midagi paremat pole osanud välja mõelda.

[overspeed]

Kruvisin oma haagisele pisut raskust juurde.

Mandrile söites, oli varuratas ikka igaksjuhuks kaasas. Pidin selle kuskile haagisesse pistma. Tihtipeale on haagis nii täis, et annab leida seda varurattakohakest sinna.

Kruvisin siis löpuks tiisli külge, tahtsin vertikaalselt.

Harva kui sellise nurga alla tagurdama pean, aga on ette tulnud parkimisel. Igaks juhuks otsisin koha, et ei puutuks stanget (stange on katki millegi muu otsa tagurdamises pimedas).



   



   



   







Ja tökiskingad kruvisin ka haagise külge, sest nii mugavam vötta kui haagise maha jätan ja ei soovi et ta kuskile liiguks.



   





Poris söitmise testi pole veel teinud, kuidas asjad tuult keerutama hakkavad ... kui üldse selle mahtuniversaali taga.

[v6sa]

Mõistlik täiendus ja hästi välja mõõdetud. 

Miks just püsti? Nüüd ei mahu esimene luuk ju enam alla pöörduma. Õnneks sel kärul on hingepoldid ja need saab ka luuki alla laskmata välja tõmmata vajadusel.

Mul on ühel kärul lapiti tiisli all ja tõkiskingad velje sees. Teisele pole veel muterdada viitsinud.

Kas veduri tungraud sobib ka käru rattavahetuseks?

[overspeed]

Miks just püsti? Nüüd ei mahu esimene luuk ju enam alla pöörduma. Õnneks sel kärul on hingepoldid ja need saab ka luuki alla laskmata välja tõmmata vajadusel.

Nii ei sega ratas kallutusamordi tööd, kui ta tiisli peal oleks (mitte et ma seda kallutusfunktsiooni tihti kasutaks, aga vahest ikka, kui lumesaani peale söidan).
Et vähem sodi/lund korjaks.
Nii sain teda tahapoole kinnitada, et raskust vähendada konksu kinnituselt. Haagist laadides kontrollin alati koormust konksule.
Esiluuk käib suht harva lahti. Saarel söites, pole varuratas küljes (vaid mandrile minnes), ei sega luuki kui peaks avada soov olema.

Mul on ühel kärul lapiti tiisli all ja tõkiskingad velje sees. Teisele pole veel muterdada viitsinud.

Töiksikingi kasutan tihti, ka siis kui varuratas kaasas pole, seepärast luugi külge kruvisin need.
Lapiti tiisli all: kölab ebamugav koht kust vötta ja panna ratas, eriti kui ilm halb on (vihm, lumi, pori). Just nagu nendel autodel, millel varuratas taga köhu all on ... ebamugav koht kust kätte saada.

Kas veduri tungraud sobib ka käru rattavahetuseks?

Söiduki tungraud sobib ka haagisele, tavaline romb tungraud.

[v6sa]

Siia sobib pisuke tähelepanek akf! oksjonikauba kiituseks vast paremini.

Tavalise kerghaagise alla mahtumiseks vajavad 15+ mm flantsi. Kerghaagisevelgede ET on enamasti 30 kandis ja laius 4,5 tolli. Ega seal sissepoole palju mängumaad ole originaaliski.

Piduketta südamik annab 6-8 mm...  Kahe kettasüdamiku ja pikkade poltidega läksid Corolla plekkveljed 185/65R14 rehvidega hästi alla. Nende ET oli 58. 

Liikluses on isetehtud vaheseibid avastamisel tasulised.

[heints]

Varuratta kinnitasin tahaotsa külgporde külge, kuskilt youtubest sain idee.
See võttis kärukonksult koormust vähemaks.

Heints

[heints]

Lisan pildi