Kirjutan siis ka reisikirja.
Kui kõik ausalt ära rääkida, kujunes nii, et jäin jälle pisut pikemalt Ukrainasse nõu ja jõuga aitama.
Tööst puudust ei tule, kõigest muuga on jälle kehvasti.
Pühapäeval sai hinge tõmmatud, esmaspäeval läks juba mürgliks. Kolksvaagen läks maalri juurde, ise kihutasin töökotta ja tegin umbes kolm eelviimast liigutust MB Vario kallal, mille furgooni on sisustatud eeskujulik hambaravikabinet. Siis tuli see traktor roolida teise linnaserva abiorganisatsiooni "Dental Front" peakorterisse, et meditsiinitehnik veel seadmed üle kontrolliks enne kui masin itta tööle läheb.
Päris vinge autonoomne lahendus on ehitatud. Veepaak, kompressor, vaakumpump, webasto... "keldris" Kutsarile voodi nende kohal.
Taga siis täisväärtuslik tool, puurid, röntgen... võeh. Täpselt nii vastik, nagu hambaarsti juures oleks.
Järgmise projektina sai garaaži aetud Mersu Sprinter kiirabifurgoon mille olid siia saatnud Briti krooni alamad. Sellel olla "mootor kotis", mis ilmselgelt vastas ka tõele vaadates otsa väga õlisele jahutusvedelikule. Õhtuks kõlkus see mootor delfri otsas ja järgmisel päeval sõitis pikapi kastis teise töökotta, kus reanimeerimine läbi viiakse. Lisaks läks samas koormas samasse kohta samuti resnimatsiooni kolmesilindriline Juhan Põder, mis enne surma generaatorit ringi ajas.
Filosoofilisi küsimusi - kas puudub mootor?
Või auto?
T4 sai pintselsaba juurest ära toodud ja 128. brigaadi droonimeeskonnale üle antud.
Samuti käisin uuesti Variol külas ja osalesin sellegi tutvustamise ja üleandmise tegevustes.
Nüüd on käsil medevac Hiacele killukaitse. Kevlarkanga katmine mingi PUR sodiga, tulemuseks paneelid, mis väidetavalt annavad piisavalt efekti.
