15-07-2025, 11:04 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-07-2025, 12:09 PM ja muutjaks oli Ats666.)
s
15. juuli 2025 öösel lahkus meie seast Toomas Rootare - vanamootorrattur ja tehnikamees.
Toomase huvi vanatehnika vastu algas juba varases nooruses. 70ndatel sai Ariel NG350 omanikuks ning osales sellega paljudel vanatehnikaüritustel nii Eestis kui Lätis. Mootorratas oli peidetud rekvireerimise eest ning sellel oli alles isegi 1941. aasta tehniline pass. Toomase kätte jõudes oli ratas lahti võetud ning üle elanud ka avarii. Kuid näiteks originaalsed rehvid olid veel alles. Okupatsiooniajal seda ratast registrisse ei võetudki, kuid Eesti Vabariigi taastamise järgselt sai ta ka legaliseeirtud. Toomas võttis ette ka restaureerimise ning ratas on täna musta numbriga.
Vanatehnikaüritustel mäletame Toomast ka Pannoniaga, mille ta kunagi uuena ostis ning ka musta numbri alla taastas. Toomase abikaasa Ilme sõitis kokkutulekutel ja Vanasõidukite Suursõitudel rohelise Vjatkaga. Toomasel oli lõpusirgel ka 1939. aastal valmistatud Fiat 500A restaureerimine.
Meie kogukond mäletab ka Toomase poega Tarmo Rootaret, kes 17.07.2021 hukkus mootorrattaõnnetuses. See oli Toomasele suur löök. Nüüd saavad nad taevastel radadel koos mootorratastega sõita.
Toomas oleks saanud kahe päeva pärast 80-aastaseks ning töötas veel kuu aega tagasi ametlikult autojuht-varustajana. Kuigi riigikorrad muutusid, siis pidas ta sama töökohta sisuliselt samas ettevõttes ja töökaaslastega üle 50 aasta. Selline ametikoht oli hinnas okupatsiooni ajal, kuid Toomas oli alati sõbralik ja abivalmis. Tema abil on paljud sõbrad saanud soodsalt ehitusmaterjale ja ka hüva nõu.
Toomase ärasaatmine on 21.07.2025 kell 11.30 Pärnamäel.
Mälestavad ja meenutavad sõbrad ja klubiliikmed
Eesti Vanamootorrattaklubist Unic-Moto
15. juuli 2025 öösel lahkus meie seast Toomas Rootare - vanamootorrattur ja tehnikamees.
Toomase huvi vanatehnika vastu algas juba varases nooruses. 70ndatel sai Ariel NG350 omanikuks ning osales sellega paljudel vanatehnikaüritustel nii Eestis kui Lätis. Mootorratas oli peidetud rekvireerimise eest ning sellel oli alles isegi 1941. aasta tehniline pass. Toomase kätte jõudes oli ratas lahti võetud ning üle elanud ka avarii. Kuid näiteks originaalsed rehvid olid veel alles. Okupatsiooniajal seda ratast registrisse ei võetudki, kuid Eesti Vabariigi taastamise järgselt sai ta ka legaliseeirtud. Toomas võttis ette ka restaureerimise ning ratas on täna musta numbriga.
Vanatehnikaüritustel mäletame Toomast ka Pannoniaga, mille ta kunagi uuena ostis ning ka musta numbri alla taastas. Toomase abikaasa Ilme sõitis kokkutulekutel ja Vanasõidukite Suursõitudel rohelise Vjatkaga. Toomasel oli lõpusirgel ka 1939. aastal valmistatud Fiat 500A restaureerimine.
Meie kogukond mäletab ka Toomase poega Tarmo Rootaret, kes 17.07.2021 hukkus mootorrattaõnnetuses. See oli Toomasele suur löök. Nüüd saavad nad taevastel radadel koos mootorratastega sõita.
Toomas oleks saanud kahe päeva pärast 80-aastaseks ning töötas veel kuu aega tagasi ametlikult autojuht-varustajana. Kuigi riigikorrad muutusid, siis pidas ta sama töökohta sisuliselt samas ettevõttes ja töökaaslastega üle 50 aasta. Selline ametikoht oli hinnas okupatsiooni ajal, kuid Toomas oli alati sõbralik ja abivalmis. Tema abil on paljud sõbrad saanud soodsalt ehitusmaterjale ja ka hüva nõu.
Toomase ärasaatmine on 21.07.2025 kell 11.30 Pärnamäel.
Mälestavad ja meenutavad sõbrad ja klubiliikmed
Eesti Vanamootorrattaklubist Unic-Moto