[libek]

Ratas osteti Võru vanakraamikauplusest 2005 aastal. Lood olid väga täbarad, sellega oli tehtud väike kõks ja amordid ning porilaud olid deformeerunud, el. süsteem oli täiesti ribadeks ning palju osi oli puudu. Restaureerimine kestis 2 aastat, kuna polnud aega sellega kogu aeg tegeleda ning seejärel sai ratas valmis. Originaalsust vähendas see, et el. süsteem sai totaalselt ümber tehtud, kuna omanikule polnud selle originaalsus tähtis. Lisaks nahkne iste sai vahetatud kummist istme vastu, ja mõned pisiasjad veel. Ratas on nüüdseks meie põhjanaabrite juures.

[valdo]

Pilte vaadates tekkis kaks küsimust:

- Kas 1956.a. Moskval olidki sadulavedrud värvitud? Minu 1948.a. isendil (säilinud enamjaolt tehasevärvis) olid nad igatahes kroomi all.

- Kas tagatule korpus (täpsemalt - hajutiklaas selles) on õige, st sellise sileda helkurklaasiga? Minu omal oli piki-püst-triibuline pleksiklaasist hajuti, mis helkurina ei töötanud (identne IÞ-350 vastava hajutiga). Sellestsinasest helkurklaasist on ta läbimõõdus veidi väiksem, seega peaks ka plekk-korpused olema siiski erinevad?

[kopraonu]

Täitsa viisakas ja kena asi, peab ütlema,et oma jagu vaeva nähtud.
Küsimused siiski tekkisid ka:
1.Paistab,et keti kaitsmed on puudus, nende saamisel on raskusi.
2.Kas masin oli ka algselt selline sinine, praegune värv tundub tumedam, originaalis olid Moskvad veidi heledamat tooni.
3.Ehk on loo autoril ka mõni algne foto sellest masinast panna milline ta oli ostes, võrdluseks sellele,mis juba tehtud on.
4.Kas Moskvatel ei olnud mitte nahast sadul, minu arust kummisadulad olid
tavalisemad Degtjarjevi tehase masinatel (K125M)?

[karpaadid]

Värvitud istmevedrusid pole keegi maininud, mina pole kunagi neid värvituna näinud. Edit: Tegelikult teiskorda lugedes on küll mainitud.
Tubli töö muidugi, kahju ainult, et põhjanaabritele läks

[Armex]

Omal on 1953-54 a.Moskva(nagu teame valmistati Minskis siis)minu omal kummist sadul ,sadulavedrud Zn-tud,leksu kronsteinid värvitud,pid.hoovad pidurikaanel värvitud,siduri reg.polt,mutter ja seib jälle Zn.Sammas vöin öelda et näit. K-125-el on väga palju kroomi,kõik sidur eelnim.osad,generaatori kaan ja isegi määrdeniplid.
Minu arvates on sellel Moskval õige tagatuli,Moskva tehase omadel oli väiksem tagatuli.

[kass]

On jäänud mulje, et Minski tehasel oli ikkagi vildi ja sindrinahkne sadul, seda ka M1M-l edasi. Ka teema autor mainis (kes vaevus lugema), et sadul on vahetatud ja el. süsteem ümber tehtud.
Tagatulega selline lugu, et kui eraldi helkur, siis peaks loogika järgi ikkagi olema vanatüübi plast"klaasiga" tuli. Vaatasin käeulatuses olevaid 2 uuema tüübi tagatuld, pole GOST-i kummalgi peal, näeks mingit aastaarvu.
K125-l kroomi oli, ka need määrdeniplid, mida Armex mainis, samas vähemalt osa K125 olid värvitud esihargi- ja sadulavedrudega.
Muidugi võidi teha Minskis ka kummisadulatega ja tsingitud sadulavedrudega isendeid, vaiaelda ei julge. M103 vist? oli küll kummisadulaga?. M1M kontaktipealne kaan küll juba tsingitud.

[valdo]

Tagatulega selline lugu, et kui eraldi helkur, siis peaks loogika järgi ikkagi olema vanatüübi plast"klaasiga" tuli.

Ise arvan sama. Algsed plasthajutid olid muide VÄGA varmad hävima ja seetõttu olid veel mõned aastad tagasi üsna defitsiitsed (mul õnnestus oma isenditele saada 1990ndate alguses Lõuna-Eesti vanapapidelt kasutamata varuosi).

Nüüd aga teeb keegi neid replikana järgi, hinnaga miski 100-200 kr tükk, seega on võimalust seda püst-triibulist asja omandada küll!

[Ostap Bender]

Väga ilus ratas ! Samas tuleb teda ikkagi kas Minskiks või MMVZ-ks nimetada, mitte Moskvaks.
Olen RT125 eri riikide järeltulijate lugu nüüdseks päris põhjalikult uurinud.
Sellel rattal ei tohiks mingil juhul olla "Moskva" presskirjaga paaki (eeldusel et ratas pärineb 1956 aastast, täpsemalt M1-A teine põlvkond : 1953-1956). "Moskva" valmispaakidega rattad võisid Minski tehasest väljuda ainult 1951a. vahetult tootmise ületoomise järgselt (siiski kahtlane). Teleskoop-esihargiga MMVZ M1-A mudeleid leidub kahesuguste paakidega :
1953-...(1955?) : presskiri "Minsk" paagil
(1955?)...-1956 : vesiembleem MMVZ paagil
Värvitoon tundub õige olevat. Kummisadul oli vaid varastel "Moskvatel". Hilisem Moskva toodang (peale 1947 või 1848 kuni tootmise üleviimiseni), MMVZ M1-A (parallelogramm, 1951-1953) ja MMVZ M1-A (teleskoop 1953-1956) kindlasti musta värvi dermantiinsadulaga. Alates 1956 toodetud M1-M nii musta kui pruuni värvi dermantiinsadulaga. M-103 pruuni dermantiinsadulaga.
Kui netist (nii vene kui ka lääne) saitidelt teistsuguse komplektatsiooniga pilte leiad ei tasu neid väga südamesse võtta, enamasti on maitsest või juhusest lähtuvalt komplekteeritud üksteisega kokkusobivaid ZiD, Moskva ja Minski juppe.

[libek]

Ketikaitset ei leidnud jah temale esialgu, ja siis ta jäi nii ning ehk nüüdseks on see olemas. Sama lugu oli signaaliga. Tagatule kohta ei oska öelda, kuid kui vaatate minu K-125-t http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=30753 siis asjatundlikum mees saab aru, et seal on see õige tagauli, millel on püstiste triipudega klaas. Sadulavedrusid ma pole näinud kroomituna...ei oska öelda, ehk pandi neid rattaid kokku sellest millest sai....RT-125 vist olid nikeldatud sadulavedrud ning esialgu ehk venelased kopeerisid.
Panen peagi mõne pildi tema restaureerimise eelsest seisust.

[valdo]

Sadulavedrusid ma pole näinud nikeldatuna...ei oska öelda, ehk pandi neid rattaid kokku sellest millest sai....RT-125 vist olid nikeldatud sadulavedrud ning esialgu ehk venelased kopeerisid.
Panen peagi mõne pildi tema restaureerimise eelsest seisust.

Nikeldatud sadulavedrusid polnud päris kindlasti ei DKW RT 125-l ega M-1-A ühelgi variatsioonil. Nikeldamine kui dekoratiivse galvaanilise katmise tehnika jäi maailmas tahaplaanile juba 1930ndatel aastatel, mil see asendus kroomimisega. Kroomkate on lihtsalt mehaaniliselt palju tugevam kui nikkelkate, samas on kroomimismenetlus veidi keerulisem ja kapriissem kui nikeldamismenetlus.

Nikeldamist kasutati 1930ndatel teisel poolel veel vaid jalgrataste ja nende detailide juures, kuid ka moodsamatel jalgratastel olid 1930ndate lõpul juba kõik detailid kroomitud. Kindlasti olid 1930ndate lõpul kõik DKW mootorrataste (sh RT 125) detailid kroomitud, nikeldamist enam seal tollal ei kasutatud.

Nii et DKW RT 125 sadulavedrud olid päris kindlasti kroomitud - olen näinud maailmas üsna mitut algses dekoratiivkattes isendit. Kui Teise Maailmasõja järel toode sõjakahjude ehk reparatsioonide korras Saksamaalt 125ste DKWde valmistamise sisseseade N Liitu, siis säilis sama tehnoloogia. Ehk siis esimestel mootorratastel M-1-A "Moskva" on sadulavedrud ka päris kindlasti kroomitud.

Minu 1948. aasta ratas on säilitanud suure osa algsest värvkattest ja suure osa algsest kroomist, sh ka sadulavedrude algse tehasekroomi. Hilisemate Moskvate osas, kus paagiembleem polnud enam värvitud, vaid pressitud, ma nii julgelt sõna enam ei võtaks, samuti nagu ei võtaks ma sõna Minksis valmistatud rataste osas. Võib-olla tõesti asendati mingitel isenditel kroom kokkuhoiu mõttes värviga?

[Ostap Bender]

Ise olen näinud ainult kroomitud sadulavedrusid nii Moskvatel, Minskitel kui ka Degtjarevi tehase toodangul. Tagatule klaas peaks 1956 olema veel vanat tüüpi (muutus toimus siiski millalgi 50-nendatel).