[overspeed]

Detailsemaid pilte natukse korvi jalatoest. Teinekord hea vaadata, vöi ehk kellelgi teisel vaja infoks veel:

   

   

   

   

   

   

   

   

[overspeed]

No nii ... pea 4 aastat on tsikkel kuuri all seisnud. Kihutamisest krossiradadel jääb nagu natukse puudu ja tahaks ka maanteel vihiseda. Aega on niipalju mööda läinud, et ei leia oma tänavasöidu kiivritki ülesse enam ... "no nii väike asi ju mis majas ää kaotada" ... peab vist motamehelt laenama. Lisaks oleks lahe lastele külgkorvis söitu teha. Seda nagu tänapäeva lapsed vist ei saa ega teagi, et selline vöimalus olemas on. Poiss on juba 11 ja tüdruk 5. Pojal quadi söit seljataga alates 5. eluaastast ja nüüd siis esimene aasta soolo peal. Tüdruk kihutab quadiga ringi. Seega löbu motosöidust on mölemal eriti selge.
Igatahes, ajasin masin kuurist välja ja pesin tolmu maha (survepesuriga).
Käima ma teda panna ei proovinudki kohe, teadlikult. Kogemused ütlevad, et nii kaua seisnud 2T masinal see ei pruugi önnestuda, kuna öli karpades ää kuivanud.
Samas lisaks mäletan viimastest söitmistest, et möned asjad vajavad ennem ka tegemist.
- Esiratta trummelpidur viskas. Väga ebameeldiv oli pidurdada.
- Esiamortides öli vähe, ülesse liikudes kolksusid lakke ebameeldivalt. Puhastan amordid ja panen uued ölid.
- Peale paigaldatud Mikuni karpad on liialt täpse seguga. Puhastan nad niikuitnii, uurin ka suuremaid düüse.
ps Tulid nad ühe vana 2T kahe-silindrilise 250 ccm Suzuki pealt. Kannatas söita nii Jupiter-3 kui ka Jupiter-4 (mul ju Jupiter-5 mootor) mootoriga vaid max rikka segu seadistuses. Varu nagu pole, kui tahaks kövasti tuure anda. Tol ajal, kui karbad peale ehitasin oma Jup-3 'le (17 aastat tagasi), pole internetti veel olnud ja motopoed Eestis pea-aegu puudusid, saarel kindlasti. Nüüd aga vaata vaid düüsi kuju + mööt ja netist saab köike.
- Vahetan ühtlasi siis ka taga-amortide ölid.
- Käigukasti öli ei mäleta mida sisse panin. Vahetasin selle tänapäeva MOTUL 10W40 märgsiduriga käigukasti öli vasta, sama mida kasutan krossikatel.

   


Alustasin siis trummelpiduriga. Ovaalsust oli lausa 0,27mm. Ümaraks sai see freesitud, kuna treipinki ei mahtunud. Öige natukse jäi puudu, kuid kodaraid ma eemaldama küll ei viitsinud hakata:

   

[overspeed]

Taga-amortide ökivahetus on lihtne. Ei vötnud tundigi. Önneks oli söber abiks vötta, kes aitas vedru eemaldada ja paigaldada.
Vana öli välja, puhtaks, uus öli sisse.
Nagu eelnevatest postituste ühest näha on, läeb taga-amorti 75 ml öli kumbagi.

Olemas on mul amortide ölid tänapäeva krossikate jaoks. Tundusid kuidagit kahtlane panna SAE 5W öli vene amorti.
Kuna ma poja quadi asfaltsöidu amortidesse 30W öli panin (Eestis nii paksu ei müüdudki, tellisin Soomes, raskekaaluliste Harley-D meeste jaoks möeldud poest), siis ei tohiks probleem olla 15 cSt öliga. Sisse läks Shell Tellus T15 hüdraulika öli. Kui töesti ei peaks sobima, pole ju uuesti vahetus keeruline.



           


Uurides netist igatsugu tabeleid, sain ka löpuks umbmääraselt teada enamvähem (oleneb palju öli tootjast) amordiölide SAE W ja cSt@40C vördlused.
SAE 5W vägaumbes 15 cSt
SAE 10W vägaumbes 32 cSt
SAE 20W vägaumbes 68 cSt
SAE 30W vägaumbes 100 cSt

(2017-08-24 68cSt sees, 75 ml kumbki, teine katse)

[overspeed]

Vötsin ühe esikahvli amordi lahti. Öli, niipaljukest kui teda sealt tuli, oli ikka päris tökat.

   


Puhastasin detailid, poleerisin ka natukse seda amordi toru pealispinda, mis ölimansettide vastu liugleb.

           


Taga-amortidesse läinud 15 cSt öli toimis kenasti, hiljem lugesin manualist ka, mis seal kirjutati öli kohta:

   


Uurisin siis ka esiamortide ölide kohta. Egas tihti leia manualist (lääne tehnikat mötlen) sellist tabelit, kus räägitakse suve ja talveölidest, ning kuidas neid kokku segada.
Kahjuks ei tea ma neid mainitud ölide viskoosusi. Kuid kokkupannes sain aru, et 15 cSt on kindlasti liiast väga vedel.
Prooviks on mul veel valida 32 cSt, 68 cSt ja 100 cSt.
Kihvt oleks, kui keegi oskaks manualis mainitud ölide viskoosusi veel öelda

   

[overspeed]

Puhastatud ja kontrollitud esi-amordid said.
Sisse panin Chevron Rando HDZ 68. 175 ml kumbagi. Töötavad nagu küll, kuid vöik parem olla. Homme vahetan vist ikka uuesti ja panen HDZ 100 sisse (100 cSt@40C). Netis kirjutati, et panevad tavalist mootori öli (vene foorumites mainiti Kamazi öli). Ju see kuskil 30W kanti ehk on. Siis peaks 100 cSt paremini sobima.
ps Ja kui ei sobi, saab ju alati ringi vahetada

   

Chevron Rando HDZ.pdf Suurus: 177.01 KB  Tõmbamised: 911

(175 ml kumbki, 100 cSt sees, vöiks olla isegi paksem)

[overspeed]

Vana omaehitatud öhufilter teisme-eas oli väsinud (poroloon) ja tegelt selline kiire lihtne lahendus karbade originaalöhufiltrikummikinnitusest ja käesolnud kardi poroloonfiltrist.
Sai paigaldatud väheke lihtsamalt, kummalegi karbale oma:

   



Ja söidukorras ta taas ongi. Testsöit tehtud.
- Karbad vajavad veel timmimist, esialgu tühikäik ja hiljem täiskoormus.
- Külg-korvi amort vajab uut öli, kole vedel tundub ja ei amortiseerigi nagu.
- Esipiduri klotsid peaks paremad panema.
- Vöibolla et kunagi jöuan külg-korvi piduri ka korda teha.
2020-04 tegin korda:

   



Mingipäev läen teen ülevaatuse ka ära, siis rahulikum lastele maanteel löbusöitu teha.

[overspeed]

... Sisse läks Shell Tellus T15 hüdraulika öli. Kui töesti ei peaks sobima, pole ju uuesti vahetus keeruline...

Ei meeldi mulle see 15 cSt seal, pean proovima 32-te.


Kruttisin külg-korvilt amordi alt ja piilusin sisse. Käigukatsetustel ta eriti üldse ei töödand. Kuulda oli, et miskit öli seal sees on, kuid amortiserimisest küll "löhna" tunda ei olnud.
Ennem lahtivöttu uurisin ka  joonist , paistab et see on natukse teistsugune kui tsikli enda tagumised amordid, lihtsate kuulklappidega.
Vötsin lahti, puhastasin, panin uueks öliks 50ml (2ml jääb ju möötetopsi pöhja külge ) Rando HDZ 68. 32 cSt tundus selles endiselt liialt vedel, 68 sobis nagu paremini. Peab katsetama.


   


   


   

(2017-08-24 50ml, 100cSt sees, teine katse)

[Sten]

Jälgin huviga!

[overspeed]

Panin tähele, et laadimise tuli ei pöle, kui süüte sisse keeran.
Uurisin pirni, terve.
Proovisin natukse ka juhtmeid uurida, kuid läksid liialt peitu ja tööpöhimötet enam peast ei mäleta, skeemi ei leidnud.
Kontrollisin laadimist multimeetriga, köik ise-enesest toimib, jääb hetkel siis niisama ilma kontrolllambita.

   

[overspeed]

Panin tähele, et laadimise tuli ei pöle, kui süüte sisse keeran.
Uurisin pirni, terve.
Proovisin natukse ka juhtmeid uurida, kuid läksid liialt peitu ja tööpöhimötet enam peast ei mäleta, skeemi ei leidnud.
Kontrollisin laadimist multimeetriga, köik ise-enesest toimib, jääb hetkel siis niisama ilma kontrolllambita.

Vot pole nii emmu enam söitnud, ei mäleta kas see tuli üldse pöleski peale ümberehitust. Uurisin taaskord seda ning vist (100% kindel pole) ei pöle seetöttu et ergutusvoolu ahelale olen pannud vahele siksi regulaatori. Jupiteri enda originaal, see pistikuga elektroonika plokk koos dioodidega, ei toiminud öieti. Kodo eid mitu tükki, köigil miskit viga. Löpuks otsisin ülesse selle, millel aint laadimise ergutusahel rikkis oli (dioodid ja pingeregulaator ok), ning aretasin sellele vahele auto laadimisregulaatori.

   

   

[overspeed]

Üldse tegin pisut hoolet masinale, määrisin trosse, liikuvaid osi, lülitid, vahetasin öhpuhastis öli, käigukast sai tänapäeva märgsiduriga käigukastiöli, jne.

   


Vahetasin topelt-karbad tagasi originaalkarba peale. Tükk aega otsisin manualidest, mis sellele Jupiter 5 mootorile käib. Leidsin kahte versiooni, üks neist oli mul ka olemas. Peale läks K-62Д, peadüüs 280, külmkäivitus 165, madalpöörete düüsil numbreid pole.

   

   


Manual muidu ütles peadüüs väiksem panna, kuid mul seisukoht, et alustan ikka rikkast segust. Kui testsöit näitab, et palju, siis lahjema poole on alati ohutum minna. Lisaks ka, et testida soologa on tulem vale, sest külgkorviga on koormus mootorile teine. Soologa siiski proovin reguleerida taas paika selle karba ja pükste vahel oleva jagaja seibi.

[overspeed]

Vaatasin siis, mis selle külgkorvi seis on, ajasin jubinad kuurist välja.

   


Panin testsöidul tähele, et spido taustvalgustus vilgub. Lähemal uurimisel avastasin, et spido valgustus saab oma massi vaid läbi spidoka trossi, mis siis aeg-ajalt ei anna ühendust ... pole vast öige.
Leidsin löpuks, et massi andev metalllipik on nii kulunud, et ei puutu enam raami, vahetasin selle ja taustvalgustus taas kindel.

   

[overspeed]

Niikaua-ajast, kui see söiduk mul olnud on, pole külgkorvi pidur töödanud. Pole küll puudust tundnud ja ülevaatusel ka tähele ei pandud, kuid hinge näris mul, vöiks ju olla ikka. Külgkorvil polnd isegit klotse mitte.

   


Vötsin köik kenasti lahti, puhastasin ja määrisin liigendi, regulaatori. Karbist leidsin uued klotsid, isegit sildid olid alles peal (pildil on ühed korra all käinud)

   


Korvi piduriosa korras ...

   


... edasi juba keerulisem.

[overspeed]

Seda roostes trossi, mis korvil küljes oli, olen kunagi isegit näinud, kuid pole örna aimugi kuhu see jäi (pikka köri on ju vaja). Pole hullu, leiab uue köri.
Mida aga enam ei leia, on mehhanist trossi tömbamiseks, seal laiutab mul tühjus. Leidsin vaid nn "seisupiduri" lisavidina:

   


Tueb siis lähtuda piltidest mis tolkorral tegin, kui nägin seda mehhanismi:

   

   

   


hakkan siis ehitama ...

[overspeed]

Köigepealt siis trossi otsa tömbaja.
Päris nullist seda tegema ai hakanud, löikasin ta välja ühest vanast sidurihoovast (piduri oma mul üle polnud, siis oleks soon öigetpidi väljapoole jäänud, kuid saab hakkama ka seestpoolt).

   

   

   

   


Testimistel kasutasin üht esiratta piduritrossi. Ise-enesest on ta köri liialt lühike, et korvi külge panna, kuid otad on samad, seega tstimiseks sobis. Hiljem, kui köik vidinad valma ning trossi öige pikkus teada, siis joodan nendest otstest uue pika trossi pikema köri sisse.

[overspeed]

Köri hoidja jaoks tegin ennem šablooni, suht täpseks läeb see "elamine seal:

   


Metalliks leidsin roostevabast piisavalt paksu plaadi, sealt löikasin tüki välja. Augud puurisin astmete kaupa.

   

   

   


Hoidjaks kasutasin toda sama sidurihoova teist osa. Löikasin vajaliku suurusena välja ning keevitasin külge. Keevitusosa töttu tuli ka vidinad värvida korrosioonikaitseks.

   

   

   


Nüüd trossi tegema, mööt sai teada arvestades, et korvil on uued klotsid ja vabakäik selleks, et köri hoidja taha saada.

[overspeed]

Nagu ennist mainisin, siis trossi otsad saan ühelt vanalt esipiduri trossilt, ning pikk köri on ... ma ei teagit mille oma, katki tal tross igastahes on.

   


Trossi jooteasjad olemas, viimati sai trossi joodetud pea 18 aastat tagasi: pitsipliiats, jootekolb, tina, saltser, tross, vasktraat, trossitangid (giljotiin kaartega sissepoole, et ei ajaks trossi otsa narma), teravate otstega näpitsad ... peaks vist olema.

   


Gaasipitsi pliiatsiga ajasin otsa kuumaks ning seni kuni tina vedel, löin vastu lauda hoides trossist, nii lendab köik tina kenasti minema otsa seest ja selle saab allapoole liigutada, et ots oleks vöimalik maha löigata:

   

   


Ja nii mölema otsa osad olemas.
Ajasin uue trossi körist läbi ning valmistasin ühe otsa ette. Jubinad trossi otsa (puks ja ots, teismeeas vahest need ununesid, siis tuleb otsast peale hakata), siis punun juhtmest vöetud vasktraadi tugevalt ümber trossi otsa ...

   


... Kui vask paikas, siis keeran teravate otstega tangidega trossi otsad tagurpidi ümber vase ...

   


... ning surun nii kokku, et nad jooteotsa sisse ära mahuks köik:

   


Teades vajalikku möötu, tuleb teine ots täpselt öige kauguse peale teha, arvestada saab kindla millimeetri täpsusega:

   


Kui otsad ette valmistatud, siis vöib jootekolvi sooja panna.
Kuniks kolb soojeneb, hoian otsi mingi aja saltseri sees, kuid ainult otsi, trossi ennast mitte. Ei ole hea, kui tina otsast allapoole trossi sees jookseb ja trossi kövaks teeb.
Saltseriga töödeldud, vöib otsad ära joota. Kruustangide vahele pannes jahutavad pakid otsa liialt maha, kolb ei jöua kuumust läbi otsa anda. Mina olen hoidnud näpitsatega otsa kinni. Kuna aga ühes käes on jootekolb, teises tina, siis abimees hoidis tangidega trossi otsa.
Joodetud:

   


Üleliigne saltser tuleb veega maha pesta korralikult, muidu ajab trossi rooste (hape):

   


Ja kui köik valma, siis kiire määrimismeetod (muutsin toda teemat, lisasin pildid, hot.ee kodulehte ju pole enam).
Voolik köri külge, öli täis, suruöhuga öli läbi köri. Valma.

   

   

[overspeed]

Tegin testsöitu. Tundus 1/3 gaasiga (90 km/h) söites, et vöiks rikkam olla. Timmisin ka silindritevahelist suhet plekiga.
Olid peal NGK BP5HS küünlad, asendasin need BP6HS omadega.
Uus tetisöit ootel, vahepeal aga ... klik

[overspeed]

Testisöidu tulemus on minu jaoks liiga hea. Vörreldes eelmise seadistusega, töstsin nöela täiesti ülesse ja panin nr6 küünlad.
s.t. küünlad on nüüd kenad tumepruunid. Eelmisel söidul olid hele-kuldpruunid. Aga söitsin soologa ja 19 hammakas ees, 90km/h. Sooviksin siiski, et küünlad oleks must-pruunid, et oleks segu varu, kuna korviga tuleb koormust juurde (samas siis ka tuleb vast gaasi juurde keerata, siis jälle annab nöela koonus rohkem peale peadüüsist ...).

Oskab keegi nöu anda, kuidas selle karbaga saada segu rikkamaks 1/4...1/3 gaasi piirkonnas ?

Mina paneks peenema nöela, kuid kas nende valikut üldse on ? Nöelte erinevused läbimöödult on sajandiku täpsusega. Hetkel on sees 2,50 mm nöel mis löpeb 2,00mm, koonus hakkab ca 27mm tipupoolt.
Suurema löpudüüsi panek vist ei aita, sest kui kiirendasin gaas pea-aegu pöhjas ja siis tooreklapi avasin, uputas kohe üle, mitte ei andnud jöudu juurde. Samuti rikastas segu üle kui 90 km/h söites toorest juurde andsin, toores annab vast liialt palju järsku juurde, oleks pidand putsukarvajagu avama.

[overspeed]

Kuna mul omal söiduki jaoks aega pole, siis müüsin selle järgmisele entusiastile.