25-01-2007, 00:50 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-06-2007, 23:59 PM ja muutjaks oli manic.)
Foorumist on aeg-ajalt stats-mootorite teema läbi käinud, aga Eesti oma mootoritest ei ole veel pikemalt juttu olnud. Mõtlesin, et võiks siis seda teemat ka arendada natuke. Meil on aegade jooksul päris agaralt mootoreid ehitatud ja nii mõnedki tööstused panid massiivsele välismaisele konkurentsile väga edukalt vastu.
Seni on teada järgmised paadi-, tööstus- ja põllumajandusmootoreid ehitanud Eesti tööstused.
Esmalt kõige tuntumad – Seiler ja Stryck Pärnus.
AS M. Seiler (1923-1940 - Proletaar?), Pärnu
1925: naftamootorid 6 ja 12 hj; neljataktilised petrooleumimootorid 3½, 6, 8 ja 12 hj
1926: 2- ja 4-taktilised bensiini- ja petrooleumimootorid laevadele ja tööstustele
1934: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1939: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1928 kasutasid Seileri mootoreid merevägi, piirivalve, raudteevalitsus, omavalitsusasutused jne; 1931 aastatoodang 200 mootorit ja seni kokku valmistatud ligi 1400 mootorit; 1937 aastatoodang 400 mootorit; eksporditi Lätti, Leetu ja Poolasse
R. Stryck & Ko (1923-1940 - Proletaar), Pärnu
1925: 2- ja 4-taktilised petrooleumi- ja naftamootorid
1926: 4, 6, 8, 10 ja 12 hj petrooleumi- ja naftamootorid SKF kuul- või rull-laagritel
1930: 4-taktilised püstmootorid Vico ja Bosch magneetodega, rull-laagritega, Ricardo-süsteemi tuleruumiga
1933: 2- ja 4-taktilised petrooleumimootorid
1939: 1/90 ja 1/50 hj tööstus- ja paadimootorid
Eksporditi Lätti
Alguse said mõlemad ühest firmast
Stryck & Seiler (1920-1923 - M. Seiler ja R. Stryck eraldi), Pärnu
1923: laeva-, paadi- ja rehepeksumootorid
Alates 1940. aastast Seiler ja Stryck kord liideti ja siis jälle lahutati, nimetati ümber jne. Ei saagi aru, mis ja millal täpselt toimus.
Proletaar / Pärnu Mootor / Pärnu masinaehituse tehas (1940-1958-...), Pärnu
Üks artikkel Pärnu Postimehes: http://www.parnupostimees.ee/060505/esil...055668.php
Katalooge (http://ester.nlib.ee/):
Metallitööstuse a.-s. M. Seileri petroolmootorite käsiraamat, koostanud V. Suurkuusk, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1936
M. Seileri tööstus- ja paadimootorid, 1930
R. Stryck'i 4-takt mootori käsitamise juhatus, 1934
Pärnus tegutsesid veel:
A. Liivrand (pärast eestistamist) / A. Likman (endine Pirz & Likmann), Pärnu
1929: oma konstrueeritud petrooleumimootorid kuul-laagritel
1936: 2- ja 4-taktilised mootorid igaks otstarbeks
1938: põllumajandusmootorid
Pirz & Likmann, Pärnu
1925: 2-12 hj petrooleumimootorid peamiselt rehepeksuks ja väiketööstustele
1926: 6 hj mootorid
John Madison/Madisson (32-39) / Vennad Madissonid (1930?-31), Pärnu
1930: mootorid (ehitati "Ameerikast toodud masinatel")
1931: 14-18 hj pooldiiselmootorid
1932: pooldiisel naftamootorid 12-14 ja 16-18 hj
1937: diisel- ja pooldiisel naftamootorid; Audru näitusel eksponeeriti uuetüübilist 4-taktilist 10/12 hj täisdiiselmootorit,
"mis ainuke omataoline Eestis" (oma tööstuses vamistatud?)
Karl Sebulke masinavabrik ja valukuur (asut 1876-32-...), Pärnu
1925: semi-diiselmootorid, bensiini ja petrooleumimootorid paatidele
1932: semi-dieselmootorid; bensiini-, petrooleumi- ja paadimootorid
H. Fröhling (asut 1926?, endine Gauer ja Fröhling), Pärnu
1926: 8 hp naftamootorid
Gauer ja Fröhling malmivalamise ja mehaanika töökoda (...-1926 - H. Fröhling), Pärnu
1925: petrooleumi- ja naftamootorid igaks otstarbeks
1926: 8 hj nafta- ja petrooleumimootorid rehepeksu ja teiste tööde jaoks
Tallinnas:
F. Wiegand / AS Ilmarine, Tallinn
Alates 1908 toodeti naftamootoreid Russ
1912: 6-140 hj naftamootorid Russ põllutöö-, käsitöömasinate ja valgustuse tarbeks
1922: 14 ja 9 hj naftamootorid Russ
1926: naftamootorid
1920ndatel ehitas Ilmarine naftamootoreid edasi, 1930ndatest andmed puuduvad.
Lindorfi töökoda, Tallinn
1913: naftamootorid
Metallitehas Laverna (1918-1940-...), Tallinn
1926: 3, 5 ja 8 hj naftamootorid; bensiinimootorid
1928: nafta- ja bensiinimootorid
1930: naftamootorid
1931: tööstus- ja paadimootorid
1933(?): bensiini- ja petrooleumimootorid
Vennad A. Tabor (1927-33-...), Tallinn
1927: mootorid
Lavernast lahkunud Taborid asutasid 1927 oma tööstuse.
Johannes Tatsi metallitööstus (asut 1911 Peterburis-1940-...), Tallinn
Alates 1929: naftamootorid põllumajandusele ja väiketööstustele
1931: Sandbäcken-tüüpi raskeõlimootorid E. Uukivi patenteeritud tolmutajaga
1935: mootoreid müüdi ETK kaudu
1936: Sandbäcken-tüüpi naftamootorid
1939: 15 hj kuumpeamootor
Masinatööstus Lindorg, Tallinn
1939: diiselmootorid 25(?)-90 hj, puugaasimootorid 25-30-85 hj
Tartus:
Baltica, Insener W. Sanderi naftamootorite vabrik, Tartu
1911: nafta-, petrooleumi-, piirituse- ja bensiinimootorid 10 hj (1000 rbl.), 5 hj (550 rbl.), 2 hj (300 rbl.)
1912: naftamootorid
1913: naftamootorid 10-13 hj (1000.- rbl), 5-6 hj (550.- rbl), 4-5 hj (450.- rbl); paadimootorid
AS G. H. Lellep, Tartu
1929: mootorid
Paides:
OÜ Baltika nafta- ja petrooleumimootorite tööstus, Paide
1929: nafta- ja petrooleumimootorid põllumajandusele, laevadele, kalapaatidele
Kataloog (http://ester.nlib.ee/):
"Baltika" plahwatusmootorid, Usaldusühisus "Baltika" mootoritehas, 1929
Ehk on kellelgi siia midagi lisada, infot või pilte. Ja palju kõigest sellest tänapäevaks alles on? Seileri-Strycki-Proletaari mootoreid peaks omajagu säilinud olema, paadimootoreid näiteks Meremuuseumi kogus. Kui ma õigesti mäletan, siis Energiakeskuses seisis aastaid tagasi üks Wiegandi Russ. Aga kuidas on lood teiste Eestis ehitatud mootoritega?
Seni on teada järgmised paadi-, tööstus- ja põllumajandusmootoreid ehitanud Eesti tööstused.
Esmalt kõige tuntumad – Seiler ja Stryck Pärnus.
AS M. Seiler (1923-1940 - Proletaar?), Pärnu
1925: naftamootorid 6 ja 12 hj; neljataktilised petrooleumimootorid 3½, 6, 8 ja 12 hj
1926: 2- ja 4-taktilised bensiini- ja petrooleumimootorid laevadele ja tööstustele
1934: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1939: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1928 kasutasid Seileri mootoreid merevägi, piirivalve, raudteevalitsus, omavalitsusasutused jne; 1931 aastatoodang 200 mootorit ja seni kokku valmistatud ligi 1400 mootorit; 1937 aastatoodang 400 mootorit; eksporditi Lätti, Leetu ja Poolasse
R. Stryck & Ko (1923-1940 - Proletaar), Pärnu
1925: 2- ja 4-taktilised petrooleumi- ja naftamootorid
1926: 4, 6, 8, 10 ja 12 hj petrooleumi- ja naftamootorid SKF kuul- või rull-laagritel
1930: 4-taktilised püstmootorid Vico ja Bosch magneetodega, rull-laagritega, Ricardo-süsteemi tuleruumiga
1933: 2- ja 4-taktilised petrooleumimootorid
1939: 1/90 ja 1/50 hj tööstus- ja paadimootorid
Eksporditi Lätti
Alguse said mõlemad ühest firmast
Stryck & Seiler (1920-1923 - M. Seiler ja R. Stryck eraldi), Pärnu
1923: laeva-, paadi- ja rehepeksumootorid
Alates 1940. aastast Seiler ja Stryck kord liideti ja siis jälle lahutati, nimetati ümber jne. Ei saagi aru, mis ja millal täpselt toimus.
Proletaar / Pärnu Mootor / Pärnu masinaehituse tehas (1940-1958-...), Pärnu
Üks artikkel Pärnu Postimehes: http://www.parnupostimees.ee/060505/esil...055668.php
Katalooge (http://ester.nlib.ee/):
Metallitööstuse a.-s. M. Seileri petroolmootorite käsiraamat, koostanud V. Suurkuusk, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1937
Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1936
M. Seileri tööstus- ja paadimootorid, 1930
R. Stryck'i 4-takt mootori käsitamise juhatus, 1934
Pärnus tegutsesid veel:
A. Liivrand (pärast eestistamist) / A. Likman (endine Pirz & Likmann), Pärnu
1929: oma konstrueeritud petrooleumimootorid kuul-laagritel
1936: 2- ja 4-taktilised mootorid igaks otstarbeks
1938: põllumajandusmootorid
Pirz & Likmann, Pärnu
1925: 2-12 hj petrooleumimootorid peamiselt rehepeksuks ja väiketööstustele
1926: 6 hj mootorid
John Madison/Madisson (32-39) / Vennad Madissonid (1930?-31), Pärnu
1930: mootorid (ehitati "Ameerikast toodud masinatel")
1931: 14-18 hj pooldiiselmootorid
1932: pooldiisel naftamootorid 12-14 ja 16-18 hj
1937: diisel- ja pooldiisel naftamootorid; Audru näitusel eksponeeriti uuetüübilist 4-taktilist 10/12 hj täisdiiselmootorit,
"mis ainuke omataoline Eestis" (oma tööstuses vamistatud?)
Karl Sebulke masinavabrik ja valukuur (asut 1876-32-...), Pärnu
1925: semi-diiselmootorid, bensiini ja petrooleumimootorid paatidele
1932: semi-dieselmootorid; bensiini-, petrooleumi- ja paadimootorid
H. Fröhling (asut 1926?, endine Gauer ja Fröhling), Pärnu
1926: 8 hp naftamootorid
Gauer ja Fröhling malmivalamise ja mehaanika töökoda (...-1926 - H. Fröhling), Pärnu
1925: petrooleumi- ja naftamootorid igaks otstarbeks
1926: 8 hj nafta- ja petrooleumimootorid rehepeksu ja teiste tööde jaoks
Tallinnas:
F. Wiegand / AS Ilmarine, Tallinn
Alates 1908 toodeti naftamootoreid Russ
1912: 6-140 hj naftamootorid Russ põllutöö-, käsitöömasinate ja valgustuse tarbeks
1922: 14 ja 9 hj naftamootorid Russ
1926: naftamootorid
1920ndatel ehitas Ilmarine naftamootoreid edasi, 1930ndatest andmed puuduvad.
Lindorfi töökoda, Tallinn
1913: naftamootorid
Metallitehas Laverna (1918-1940-...), Tallinn
1926: 3, 5 ja 8 hj naftamootorid; bensiinimootorid
1928: nafta- ja bensiinimootorid
1930: naftamootorid
1931: tööstus- ja paadimootorid
1933(?): bensiini- ja petrooleumimootorid
Vennad A. Tabor (1927-33-...), Tallinn
1927: mootorid
Lavernast lahkunud Taborid asutasid 1927 oma tööstuse.
Johannes Tatsi metallitööstus (asut 1911 Peterburis-1940-...), Tallinn
Alates 1929: naftamootorid põllumajandusele ja väiketööstustele
1931: Sandbäcken-tüüpi raskeõlimootorid E. Uukivi patenteeritud tolmutajaga
1935: mootoreid müüdi ETK kaudu
1936: Sandbäcken-tüüpi naftamootorid
1939: 15 hj kuumpeamootor
Masinatööstus Lindorg, Tallinn
1939: diiselmootorid 25(?)-90 hj, puugaasimootorid 25-30-85 hj
Tartus:
Baltica, Insener W. Sanderi naftamootorite vabrik, Tartu
1911: nafta-, petrooleumi-, piirituse- ja bensiinimootorid 10 hj (1000 rbl.), 5 hj (550 rbl.), 2 hj (300 rbl.)
1912: naftamootorid
1913: naftamootorid 10-13 hj (1000.- rbl), 5-6 hj (550.- rbl), 4-5 hj (450.- rbl); paadimootorid
AS G. H. Lellep, Tartu
1929: mootorid
Paides:
OÜ Baltika nafta- ja petrooleumimootorite tööstus, Paide
1929: nafta- ja petrooleumimootorid põllumajandusele, laevadele, kalapaatidele
Kataloog (http://ester.nlib.ee/):
"Baltika" plahwatusmootorid, Usaldusühisus "Baltika" mootoritehas, 1929
Ehk on kellelgi siia midagi lisada, infot või pilte. Ja palju kõigest sellest tänapäevaks alles on? Seileri-Strycki-Proletaari mootoreid peaks omajagu säilinud olema, paadimootoreid näiteks Meremuuseumi kogus. Kui ma õigesti mäletan, siis Energiakeskuses seisis aastaid tagasi üks Wiegandi Russ. Aga kuidas on lood teiste Eestis ehitatud mootoritega?