[mutikas]

Üks päev lammutasin vana punase don-i vanarauda ja keegi oli kunagi pulli teinud:esiratta poltidest,mutritest pooled vasaku,pooled parema keermega

[entson]

Oli vaja panna ja pandi seda ,mis oli.

[Mahno]

Et asi mersuniiduki teemaks ei muutuks, siis pakuti ühte väga viisakat valmis käru vägagi viisaka hinnaga, kuid paraku ostmiseni jõudis keegi teine minust kiiremini.

Nüüd sai õuele toodud tz käru, mille kallutamise osa on juba keegi ratsinud - kasti pöördetelg on ülespoole toodud ja sellega veidi kallutusnurka juurde saadud. Kahjuks on tehtud käteesaadavast materjalist ja väheke, viisakalt öeldes, üle jala. Mulle tundub hetkel, et miinimumprogramm on teha see rats korralikuks, maksimum on teha teisiti ringi ja saada veel kallutusnurka juurde.

Nüüd küsimus kogenumatele - aidake mind minu lünklikus füüsikas. Kui ma viin käru kallutamise telje tagasillast tahapoole, siis mis saab jõududega kasti kallutamisel? Kui kallutussilinder jääb sillast ettepoole, siis ju ei tohiks tiislile märkimisväärset tõstejõudu tekkida kallutamisel? Minu loogika ütleb, et kasti ja koorma kaal jagunevad kahele "hingele" ja tõstesilindrile ja tõstejõud tiisli otsale tekib hetkel, mil kasti pluss koorma massikese liiguvad tahapoole silda, mis võiks esialgsel hinnangul tekkida ainult siis, kui koorem üldse maha ei taha joosta (näiteks on kasti külge jäätunud vms). Minu jaoks oluline, sest pisijapsi aisad asendit ei hoia.

Meeldetuletuseks - käru (mitte konkreetne eksemplar) näeb välja selline: https://20.img.avito.st/image/1/1.t7AUs7...txX29qw9wk

[v6sa]

Täpsemaks vastamiseks on mõõte vaja

Aga jämedalt on nii, et tühi kast ei tohiks küll tiislit kergitada. Sõltub muidugi, mis on lõpuni tõstetud kasti kaldenurk ehk  kui kaugele taha kast end silla suhtes nõjatab. Täis kast enne koorma mahalibisemist ilmselt kergitab mingi aja. Sõltub selle koorma raskukeskme liikumisest silla (käru pöördub ümber mahatoetuva ratta) suhtes kallutamise ajal. Kui kastiga mingeid trikke tehtud ei ole (ränkraske esisein või hüdraulilne tagaluuk), siis tühja kasti raskuskese pikisuunas on umbes põhja keskel.

Minu pisikesel kallajal on allalastud kastiga tiislil 35 kg ja lõpuni üles lükatud kastiga 5 kg... Mulla jms. valamisel tõstab enne lõpuni mahajooksmist tuntavalt tiislit ja siis langeb tühjenenult tagasi. Kaasikulisest tehtul pole veel mõõtnud, aga samuti kergeneb tuntavalt. Siiski ei tõsta.l

Vähesed "lääne" traktorid "hoiavad vastu" veolatte ehk omavad kahetoimelist rippsüsteemi. Mõistlik ettevaatusabinõu on teha kas tagasilla külge jäik veopunkt (auto 50 mm kuulist piisab kenasti) või piirata ketiga tõsteõlakute ülesliikumist. Ketiga on lihtne reguleerida lüli kaupa, vastavad konksud on täna letikaup: https://xn--triistamarket-imba.ee/et/tos...h7880.html . Tuttavalt krusajuhilt saab ehk aitäh eest puruksväänatud ketipinguti küljest.

TZ käru kallutus oli algselt väga mannetu. Mida seal on tehtud ja kuivõrd on tühjendusnurka paremaks saadud?

Kas haagisel on veel all algsed 5x139,7 poldiringiga rummud?

[Mahno]

Mõõte jagan siis, kui ma endale ise midagi valmis joonistan. Mis omakorda sõltub sellest, kui hästi lapsed magama jäävad jms pisiasjadest

Mis tehtud on - originaalis on kastil all "kanajalad", mis võimaldavad kastil ümber käru silla pöörduda. Neid kohti on lihtsalt vahejupi ja sillatala jäljendava torutükiga ülespoole viidud jämedalt 10-15cm. Kuna õige mõõduga toru pole olnud, on vähe peenem toru pandud. Originaalsed "hingede" vastused on ka ära kaotatud ja sinna mingid lattrauast asjad asemele väänatud. Tulemuseks on kast kõrgemal ja saab vähe suurema nurga alla kallutada, enne kui kasti serv maani jõuab. Kõrvalnähtusena on kast veidi ettepoole kaldu, sest kasti esiotsa tuge ei ole pikendatud (ja otseselt vaja pole ka, lihtsalt silinder peab tõste alguses rakendama vähe suuremat jõudu horisontaalse kastuga võrreldes).

Mina tahaKS jätta kasti oma originaalsete toetuspunktide peale "kast all" asendis seisma, keevitada silla külge pikendused ja nende otsa kasti hinged. Kasti alla ilmselt täiendav tugi, kuhu külge hinged lähevad. Pikkused vajavad arvutamist. Tõstesilindri asukoht võib vajada korrigeerimist või peab silinder ise pikema käiguga või jämedam olema, see vajab arvutamist.

Jah, all on originaalsed rummud koos kitsaste 16" velgedega. Kinnituseks volga tikkpoldid m14x1,5. Volga mutter sellele veljele hästi ei sobi - tahab läbi augu pugeda, originaalmutrid on kraega. Rehvid lähevad vahetusse, sest allolevad on mõnevõrra õnnetud, aga ka allolevad pole originaalid. Haakeseade on munakale juba ringi tehtud.

Huvitav kas kasti kallutamiseks sobivaid hingi on valmis kujul ka kuskil saadaval? Ebay ja aliexpress pakuvad, aga kohapealsest kaubandusest ei suutnud ma midagi välja googeldada.

[PlyVal64]

Meeldetuletuseks - käru (mitte konkreetne eksemplar) näeb välja selline: https://20.img.avito.st/image/1/1.t7AUs7...txX29qw9wk

Vektorite liitmine raskuskeskme leidmiseks. Mingitlaadi negatiivne surve tiisi otsas võib tekkida väga hetkeliselt laadungi viimasel kastist lahkumise hetkel, muul ajal mitte. Kui vaadata üldismealt, siis on 1-teljelistel kallurhaagistel sild geomeetrilisets keskpunktist oluliselt tagapool, traktorihaagistel nagu pildil, kohe väga palju kaugemal, sest trakatsitel ja muudel liikurmasinatel on lubatud haakeseadme koormused hoopis teised kui 50-millise kuulliigendiga sõidukitel. Pigem ongi nad projekteeritud veosillale koormust andma. 

Et nüüd kogu komplekti raskuskese läheks sillast tahapoole, pean kas kasti täitsa püsti saama või olema koroem kasti tagaservas ehk vale koormamine. Juriidilises keeles tähendav see seda et tavalised 1-2teljelised on kesktelghaagised, kus teljed on haagise masskeskme lähedal ja täiskootmatuna ka (tühjana igal juhul) on veopeale mõjub jõud kuni 10% täismassist. Need sisi O-kategooria haagsied. Sestap on ka vanad imekallur-kärud kadundu  A'la Zili kallurhaagis jms, mis on täna maal trakatsite taga kastutuses.
Traktorihaagis on R-kategooria ja seal on teised jutud. 

Kood 1006. Haagise suurimad lubatud registrimassid 
1. Üheteljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 tonni.

Kood 1007. Masinrongi suurimad lubatud tegelikud massid 
1. Kaheteljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 tonni.

Kood 1008. Masinrongi koostamine 
1. Traktori või liikurmasina järele võib olla haagitud haagis, mille tegelik mass ja vertikaalkoormus haakepunktile ei ületa traktori või liikurmasina valmistaja poolt määratud suurusi. 
2. Kui traktori või liikurmasina valmistaja ei ole punktis 1 toodud suurusi määranud või need andmed ei ole kättesaadavad, võib traktori või liikurmasina järele olla haagitud:  2.1. pidurita haagis, mille tegelik mass ei ületa kahekordset traktori või liikurmasina tühimassi;

O-kati loogika järgi võib koormus haakeseadmele olla ka tonn! 
Paneme ka autode-haagiste asja ehk siis 50mm kuuliga kärud  

Kood 640. Täis- ja kesktelghaagise ning nende veduki haakeseade
7. Kuulpoldiga haakeseadet on lubatud kasutada O1 ja O2 kategooria haagisel. Veduki kuulpoldiga haakeseadme mõõtmed ja haakeseadme kinnitus vedukile peab vastama joonisel 27 toodud nõuetele. Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil.

Täiesti eraldi on see osa, mida ei hakka kopima aga mida trakatsite haagistel pole, omaette reeglistik. 
Kood 648. Kallur ja kassettkallur

Kood 1110. Mootorsõiduki haakes veetava või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass
2. M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada ainult O1 või O2 kategooria haagist. M2 ja M3 kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on: 1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus; 2. piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N1G kategooria veduki korral 1,5 kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5 t, välja arvatud M3 kategooria I klassi veduki korral;

Ehk ka väiketraktor on traktor, siis tühjas eluskaalus 750kg trakatsi sappa paned 1500 kilo kaaluda võiva kallurhaagise ja see võiks ka tühjalt rahumeeli 150 kilo koormust haakeseadmele osutada. Olin just "maapaos" Sõbra juures ja lasin pisiKubotsiga Neile u.2Ha uudismaad siledamaks. Just sama 150 kilo tagaripus on ju suisa mõnus. Ehk trakatsile kallurhaagise tasub teha päris kabeda "vertikaalkoormusega haakepunktile" kasutades kantseliiti  Sisi ta vaevalt tiislit tõstma hakkab kuitahes halva stsenaariumigi puhul. Ja kui võtta et ka kõige pisematel uutel murutraktorilaadsetelgi on tagaripu tõstevõime 500 kilo siis kannatab seda kalluri raskust sinna üle kanda mehemoodi. Koht, kus traktor, olgu või väike, ongi traktor ja muu ATVst RAMini on tegelikult tilulilu.