[MeelisV]

juttu palju ja jutt on segane. Aga küsiks niipidi, mis massiga auto (vedur) peab olema ja mis massiga veetav (haagis) peab olema, et läheks b96 alla ja mis massidega läheb BE alla?

4250 küll, aga kui mul auto on 1950kg ja piduritega haagis on 1600kg (volvo 850, numbritega võin veidi ka eksida), kas sellega tohib täislastis (auto 1950, kartuleid täis, käru peal on poole talve küttepuuvarud, ütleme, et 1600 on ka selle täismass) b96 lubadega liigelda, või peaks olema BE?

võtad auto reg tunnistuse ja vaatad numbreid
ehk kui autorongi tegelik mass ületab 3500kg piiri aga EI ületa 4250 kg piiri ja samas EI ületata auto reg tunnistuses olevaid piire siis saab hakkama ka B96-ga
aga kui läheb ka üle 4250 ja EI ületa reg tunnistuse numbreid siis on vajalik juba BE.

eks ta ole natuke keeruline sest seaduses on sassis nii täismass kui ka tegelik mass.

[v6sa]

...
sest seaduses on sassis nii täismass kui ka tegelik mass.

Tegelikust massist räägitakse vaid autorongi koostamise juures. Mujal on kas lihtsalt mass (milline siis?) või suisa registrimass.

Üsna lihtne oleks ju öelda, et kehtib tegelik mass.

[Mufff]

Mul on kogu sellele teemale ainult üks kommentaar. Kui teil on vaja pidevalt midagi vedada (ja tavaliselt tegusal inimesel ikkagi on) ning teil on juba olemas B kategooria, siis taotlege endale C ja E kategooria juhtimisõigus. Kui mõlemad kategooriad on edukalt omandatud, siis kirjutatakse lubadesse tähed BE ja CE. Siis ei ole vaja enam "ekonoomitada" ja teha "piiripealseid" vedusid, kus üks või teine kaal "lõhki läheb" ja autorong on halvasti juhitav vale kaalujaotuse tõttu.
Igasugune koolitus on haridus ja loodetavasti saavad meist selle tulemusena paremad liiklejad. Kunagi küsiti minult üks mõtlemapanev küsimus: "Kas liiklemine on ohtlik?" Ma ei osanud sellele siis vastata, kuid õige vastus on, et LIIKLEMINE EI OLE OHTLIK, KUI KÕIK LIIKLEVAD NII, NAGU ON ETTE NÄHTUD!
Ise olen omandanud ABECEDE kategooriad.

[MeelisV]

...
sest seaduses on sassis nii täismass kui ka tegelik mass.

Tegelikust massist räägitakse vaid autorongi koostamise juures. Mujal on kas lihtsalt mass (milline siis?) või suisa registrimass.

Üsna lihtne oleks ju öelda, et kehtib tegelik mass.

võtsin hetkel vaid B, BE ja C ning CE
seal ikka selgelt täismassist räägitakse
3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
4) BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
5) C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
6) CE – autorong, mis koosneb C-kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi;

[zazik]

Mul on kogu sellele teemale ainult üks kommentaar. Kui teil on vaja pidevalt midagi vedada (ja tavaliselt tegusal inimesel ikkagi on) ning teil on juba olemas B kategooria, siis taotlege endale C ja E kategooria juhtimisõigus.

Jutt ilus ja tore, aga C ja CE omandamine pole üldse odav lõbu. Kasu on neist küll, selle vastu ei vaidle. Lihtsalt kõigil ei ole keskmise palga suurusjärku jäävat summat võtta, eriti kui CE kategooria juhtimisõigust harva vaja läheb.

Mulle tegi õnneks riik kangemad kategooriad välja, seega lubadel BECE kirjas.

[90Deville]

Möned aastad tagasi sai tehtud C ja E ja veel see ülivajalik ametikoolitus(arvasin tollal et vöin vabalt ka rekkajuhiks hakata), mäletamist mööda läks kogu see pull maksma kribu alla 20k eegi. Sellist raha küll köigil vötta pole tagataskust hommikustöhtuni, eks sealt need skeemitamised tulevad.
Hästi mötekas on veel see, et kui oled just C teinud siis saad täpselt sama kursust korrata kohe autokoolis E saamise tarvis, sest muidu autokoolid ei saaks ju üldse pappi. Taevas hoidku et vaid eksamitega pääseks....

[MeelisV]

Kõik selleks, et saaks B katiga sõita.
Ja nüüd isegi kui teed Hummeriga või mingi Dodge Ram-iga sõitmiseks omale C kati load oled ikka portsu otsas - paljud ei saa koju sellega sõita ja parkida sest C-kategooria autodele kehtivad omad piirangud

Huumor on see, et need Hummerid ja Ramid peavad tulevikus omama sõidumeerikut. Seega nende kasutamine igapäevaselt oma sõitudeks muutub ikka hirmus tüütuks.

seda sõidumeeriku asja võiks keegi täpsustada
millal ja kellele see kehtib ehk millal on kohustuslik.
mingi teadmine kuklas ütleb, et isiklike sõitude tegemisek polnud seda vaja vms. ?
naljakas küll kui mingi USA kastikas meerikuga sõitma peab

[klaave]

Pole ka selle meeriku austaja, aga paar aastat tagasi tehes endale E-d sain kaks päeva rekkameeste hirmu (hr.Pruuna) käe all õpetust ja tema soov oli järgmine: Meerikud masinatele mille reg. mass on üle 3,5 tonni. Siis oleks konkurentsi kohapealt asjad korras ja suuremat sorti kaubikud ei saaks eeliseid kaubavedudel rekameestega võrreldes. Samuti tahtis ta piirata ka traktoreid. mida kasutatakse transporttöödel ja millede kiirus ületab 40km/h. Ühesõnaga igasuguseid jaburusi, mis aga ei läinud uues liiklusseaduses läbi.Õnneks.
Jama on aga see, et ilma meerikuta ei tohi osutada teenust - näiteks vedada kaupa mingi tasu eest naabrimehele. JA ilma meerikuta oli veel oma firma kauba vedu (näiteks laost objektile) mitte kaugemale kui 50km. Kui aga firma on registreeritud näiteks Tallinnas, mingil aadressil, kuid kogu tegelik elu toimub Tartus, siis ei õnnestugi midagi vedada.
Sama kehtib ka näiteks C kat kohta. Sõita võid aga teenust osutada ei tohi. Selle loa annab ametikoolitus.
Hummeri meestel on hea, palju sa ikka teenust osutad, koolituse pealt saab kokku hoida.

[Jesper]

Ma isiklikult arvan et see on ikka pika kaarega üle keskmise "tegus" inimene, kelle eraelulisteks veovajadusteks on vaja 16m lastiruumiga autorongi aianurka seisma

Tüüpiline suurushullustus.

[maaks]

Kuna mul on selline seis, et täismass haagisel hulka suurem kui autole lubatud, on BE ikkagi vajalik.

No ma kirjutan siia veel 1x, et mitte ükski kategooria ei luba vedada suuremat haagist kui on märgitud auto tehnilisse passi. Ehk sa võid endale ka BCD-E teha aga reaalselt saad ikka trahvi, kui autojärel on käru raskem kui auto teh. passis

[Jesper]

Jah, aga pooltühjalt saab ka sõita. Näiteks tüüpiline autorendist tulev treiler on 2500kg täismassiga, millest haagis ise on ~400. Nüüd kui su veduri passis on 1600kg, siis võid sa BE lubadega sellele treilerile 1200kg kaaluva auto peale ajada. Samas kuna käru täismass on nii suur, siis ilma E-katita seda vedada praktiliselt ei tohi, isegi tühjana.

Ehk:
1. load käivad täismassi järgi, reaalsed kaalud pole olulised.
2. auto passis olevat numbrit ei tohi reaalse massiga ületada, käru passis olevad numbrit ei oma tähtsust.

[Envir]

Huvitav, miks kontrollijad oma elu reaalse massi hindamisega keeruliseks on teinud? Hea, kui nii on, mul ka BE. Neile endile oleks kõvasti lihtsam vaadata ühte dokumenti ja teist dokumenti ning otsustada, kas käru reg.mass on autole lubatud käru massi sees või mitte. Oleks kõigile selge ja arusaadav.

Teine asi on see, et sõiduautoga 1600kg maksimum lubatud treilat vedada on tapmine. Aga noh, huvi on, miks mitte Endale tundub igasuguste sõiduauto kärudega jamamine üha enam mõttetu tegevus, vaja veokat. Sõiduauto kärule juba natukese midagi peale panna, on mõnisada kilo, käru lääbakil, lõhub sidurit.

[klaave]

[Ehk:
1. load käivad täismassi järgi, reaalsed kaalud pole olulised.
2. auto passis olevat numbrit ei tohi reaalse massiga ületada, käru passis olevad numbrit ei oma tähtsusti]

2. Käru passis olev number näitab lihtsalt, kas autoga tohib vedada seda käru sest loeb täismass (reg mass)[/i], olgugi et käru on tühi,ja kui liita auto ja käru numbrid saad teada kas load on vastavad või mitte.

[Jesper]

Ei ole nii, vastavat seadusepunkti on siin teemas juba korduvalt lahatud. Auto passis olevat numbrist võib käru täismass suurem olla, tegelik mass ei tohi olla. Kehtib kõigi kategooriate kohta.

Liiklusseadus, paragrahv 34:

(11) Autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud.

Ja natuke eespool:

84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;

Head maailma avastamist: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009?leiaKehtiv

[indreksirk]

Jesper on kõige lihtsamas keeles selgitanud asja ära. Tunnustan Sind ka õigete viidete eest õigusaktidele. Just selline peabki olema argumenteeritud väitlus.

Kogu elu on piiride kompamine. Igaks juhuks raha ja aja kulutamine juhtimisõiguse kategooriale, mida ei lähe vaja või läheb vaja harva, ei ole ju mõttekas. Rääkimata sellest, et alates C1 kategooriast tuleb tervisenõuete kontrollis käia iga 5 aasta tagant ning täna kirjutatakse alates C1-st juhtimisõigus juhiloale tähtajalisena.

Selles teemas on selgelt näha, kuidas näpud liiguvad kiiremini kui mõte ning kirja pannakse dogmadena väiteid, mis tegelikult ei ole õiged. Kui vanem inimene midagi kirjutab ning tõstab oma autoriteetsust esile ka oma isiklike kogemuste ja läbitud koolitustega, siis võib noortel kaasfoorumlastel jääda mulje, et see ongi absoluutne tõde. Olgem ettevaatlikud tõe kuulutamisel. Tasub oma teadmisi kontrollida, eriti kui see eeldab vaid ühe seaduse lugemist.

On õige, et seadused ja regulatsioonid võivad muutuda. See on elu paratamatus ning kõige eest end kindlustada ei saa. Samavõrd õige on see, et politseinik on inimene ning eksib või tõlgendab seadust mõnikord ebaõigesti. Politseinikul on teatud otsustusvabadus, kuid suured raamid paneb tema jaoks paika seadus. Küll tahaks väita, et mistahes minu poolt toime pandud rikkumine on väheoluline ja pigistagu silm kinni, kuid nii see ei ole. Kas ja kui suur karistus peaks olema, on esimeses astmes politseiniku otsustada, kuid igaüks saab esitada sellisele otsusele kaebuse kohtusse ja paluda kohtult karistuse kergendamist või sootuks sellest vabastamist. Sellise kaebuse esitamine on riigilõivuta, advokaati esindajaks palkama ei pea (saab ennast ise esindada) ning üldjuhul puuduvad ka menetluskulud. Teisisõnu halvemal juhul jääb lihtsalt politsei otsus muutmata.

Indrek Sirk