Postitused: 289
Teemad: 21
Liitus: Sep 2009
Maine:
5
Tekkis siis küsimus, et kumba eelistada, Kas T 150 rehve või siis niinimetatud kaarkumme.??? Üks kiidab yhte metsas ja teine teist. On kellelgi kogemusi (käru rehve mõtlen metsaveokärule Zili baasil). Enda omal kaarkumid, aga kuidagi madal masin ja teine jama see, et mingil hetkel mudaaugus hakkavad siiski takistama. Kuidas T 150 maa peal püsib ja kuidas läbivus pehmel pinnasel võrreldes kaarkummiga????
Mina olengi 87 aasta parim väljalase
Postitused: 3,171
Teemad: 37
Liitus: Sep 2006
Maine:
148
Asjale tuleks läheneda füüsika vaatenurgast.
Ehk siis mida suurem on ratas seda sügavamale võib see vajuda veovõimet säilitades.
Oletades et meil on 100cm ja 200cm ratas ja väiksem vajub 25 cm sisse.
Sel juhul on selle ratta veovõime 50% võimalikust, sest see võrduks umbes 45*tõusust üles sõitmisega.Kui aga väiksem ratas vajub sisse 50cm on ta veovõime null, sest seina mööda ei saa üles sõita.
Kui aga 200cm ratas vajub sisse 50cm on tal veel alles 50% veojõudu.
Seega maastikusõidukil on suurema kõrgusega ratas alati parem.
Küll aga ei ole pehmel pinnasel alati sügav muster parem.Esiteks kaevab see ennast juba 1 ringiga sügavale sisse ja väljasaamine muutub keeruliseks.
Väikse mustriga ratta võtab küll pisut varem libisema, kuid tuleb reeglina koorma vähendamise peale välja.
Postitused: 208
Teemad: 22
Liitus: Nov 2008
Maine:
0
Olen vedanud kaarkummidega zil-i käruga MTZ-i taga.
Ainukesed probleemid on rehvide nõrgad servad kändude vastu hõõrumiseks ja nende madalus.
Alati kui võimalik sättisin käru rattad üle kännu.
Kandmise poole pealt on 150 kehvem kuna on kant kumm ja lõikab suht hästi läbi.
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
Omal ajal sai teraviljakombainidele tehtud kahe velje lõikamise-kokkukeevitamisega 1 1/2 laiusega "papud". T 150k rehv on küll jäigem kui kombainil, kuid laiaks puhub temagi.
Postitused: 10,695
Teemad: 37
Liitus: May 2005
Maine:
128
Kui me nüüd räägime 150 rehvide puhul nendest Vene ajal toodetud tahmarõngastest, mis on aastakümnetega plastmassistunud, siis seal ei saa me rääkida mingist haardumisvõimest või elastsusest - need on enam-vähem ümmargused õhku pidavad detailid velje ja maapinna vahel.
Uued sihandsed võivad olla päris asjalikud... Iseasi, kas neid keegi uuena osta tahab.
Mis puudutab veovõimet maasse vajudes, siis üldiselt peetakse edasiliikumise piiriks uppumist üle 30% diameetrist. Sealt edasi sõltub kõik juba asjaoludest - koorma suurus, pinnase niiskus, lõimis, kivisus, takistused - kõik see võib hõlbustada või takistada.
Küsimus penskarile: kas punnis põskedega 150 rehvi küljed nõrgaks ei jää torgete suhtes?
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
22-05-2010, 09:43 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-05-2010, 08:41 AM ja muutjaks oli
pen.skar.)
Kombainikumm (mõõdud samad) on pehmem( vist koordikihte vähem), aga T150k omadest tehtu on kaarkummist igal juhul torkekindlam. Kombainide all küll ühestki jagu ei saadud, millest kõigest üle ei sõidetud. Praegu ju odavaim variant metsas katsetamiseks kui kärul niigi T 150k rattad all?
Postitused: 289
Teemad: 21
Liitus: Sep 2009
Maine:
5
Kas keegi muidu on proovinud 150 rehviga sellist vigurit teha=????
Mina olengi 87 aasta parim väljalase
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
Kui nüüd täpne olla, siis CK-5 olid diagonaalrehvid, igavesed kõvad ja puised nagu tellised, mis kippusid juba kombaini enda all pauku tegema, eriti kui rõhk oli väiksem. Sellisel juhul muljus rehvi külja ära ja varsti õhukumm paistis.
T-150K rehvid olid aga radiaalrehvid. Need olid pehmed ja kannatasid igasugust pulli välja.
Ära tundis neid peale vaadates ühe eripära järgi. Kus mustri krihvid keskel kokku jooksid, oli CK-5 rehvidel kolmnurksed klotsid valatud, 150K rehv oli keskelt ilma kolmnurksete klotsideta.
Oli võimalik veel markeeringu järgi ka kindlaks teha, aga milleks, kui visuaalne eripära olemas.
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
16-01-2013, 20:02 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-01-2013, 20:15 PM ja muutjaks oli
maisalup.)
Pori ja okste sees on läbivus kõrgemal rattal parem kui madalal, ning kaarkummide saadavus tänapäeval minu jaoks on tundmatu ala ja ei oskagi öelda kas neid üldse enam liigub.
Samas kändude otsas parem kui haagis madal on, et raskus kese madalal oleks ja nii kergelt kummuli ei läheks...
Kahe otsaga asi...
Postitused: 699
Teemad: 26
Liitus: May 2004
Maine:
10
Vend tegi prooviks ühele veljele rõnga vahele.Ja toimib ,uskuge või ei,ära kipub nüüd vajuma kitsam pool.Aga ega sinna sillale väga suurt koormust panna ei saa,murrab rummu otsast ära.See käib küll poltidega lahti ja vahetada saab aga palju sa neid ikka jõuad vahetada.ZiL i sild on ikka nõrguke,Uraale ka vist eriti pole, jääb Kamaz.
Postitused: 237
Teemad: 4
Liitus: Oct 2010
Maine:
5
Saan aru, et laiaks ajas ta ikka T-150K rehvi? kui lai see rõngas on, mis sinna vahele keevitatud sai? Huvitav oleks ka pilti näha sellisest laiaks puhutud rehvist.
Postitused: 699
Teemad: 26
Liitus: May 2004
Maine:
10
Oli vist 150mm.Teen päeval pildi.
Postitused: 237
Teemad: 4
Liitus: Oct 2010
Maine:
5
Uko, õnnestus sul pilti teha? Sooviks väga näha sellist modifikatsiooni, mõtlen ehk isegi sellele.