Filmimeeste ümberkäimine uunikutega?
#1

Ajendatuna Landy kirjutisest
http://forum.automoto.ee/viewthread.php?tid=4161&page=2
tekkis mul küsimus, kas antud juhul oli tegemist nö ühe õnnetu juhusega või on see filmimeestele oma ne suhtumine?

Dad.
Vasta
#2

Sõltub tõenäoliselt filmijatest. Eelmise aasta suvel Viljandis filmitud Voitka filmi võtetel sõitsid omanikud ise. See on tõenäoliselt kõige otstarbekam lahendus.

Asp
Vasta
#3

ärge hirmutage... mul läheb vist varsti paar masinat võtma... eks pärast kommenteerin
Vasta
#4

SRY see on nüüd küll OT aga ikkagi ei suutnud kirjutamata jätta:
Lugu ise NL ajast. Sooviti laenata ühe filmi jaoks vene piljardi lauda. Kuna meil olevas asutuses oli sobiv laud ja puha, siis miks ka mitte.
Tagastatud laud oli ilma kiviplaadita (plaat mis käis vanemat tüüpidel kalevi all), kalev oli 100% rikutud (kalev-piljardil mängulaua riie), kuulid kõik säkilised, kiid kõverad, vasest plaadid (kuhu oli graveeritud laua omaniku nimi ja aastaarv 1916) eemaldatud, aukude võrgud lõhutud jne.
Peale tagasi saamist sai laud rekonstrueeritud ja valdavalt kõik oli OK, aga ikkagi. Kuna tegemist oli NL ühe kõvema filmiasutusega, siis igasugused taasatamise kulude nõudmised nende arvelt olid mõtetud.
Loodame, et tänapäeval on arusaam võõra vara kasutamisse paranenud.
NB! Selle juttu mõtte ei ole mitte kedagi mõjutada/solvata ning ega ka praegusi filmitegijaid maha teha.
SRY veelkord OT

MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
Vasta
#5

Jäi mullegi silma, et teise käiguga oli vaja igas kaadris sussi sahistada. Valdur tegi külkaga ka ühe megahüppe, mis tsiklile kindlasti hästi ei mõjunud.
OT: Landy, äkki tead lähemalt rääkida, miks need kastikad töötajate tungival nõudmisel maha müüdi. Ekspluatatsioonikulud ju omaniku kanda:???:???:???
Vasta
#6

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Kadari
Jäi mullegi silma, et teise käiguga oli vaja igas kaadris sussi sahistada. Valdur tegi külkaga ka ühe megahüppe, mis tsiklile kindlasti hästi ei mõjunud.
OT: Landy, äkki tead lähemalt rääkida, miks need kastikad töötajate tungival nõudmisel maha müüdi. Ekspluatatsioonikulud ju omaniku kanda:???:???:???
See oli ju Väino kes hüppas. Ega see tsikkel nii mäda nüüd ka pole et paari hüpet ei kannata. Ja see et sussi anti on ju filmis normaalne. Kas peaks kohapealt ära minema nagu mingi algaja juht kes annab tasakes gaasi ja siis hakkab teo kombel liikuma? Ega need autod siis papist pole et kohe ocad annavad.
Vasta
#7

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Kadari
Jäi mullegi silma, et teise käiguga oli vaja igas kaadris sussi sahistada.
Need kummivilnad, mis sel Land Roveri juurest kostsid olid ilmselged eriefektid, sest peal oleva unise 2,25l bensumootoriga ei ole küll võimalik kuidagi kummi vilisema saada. Big Grin

Tsitaat:OT: Landy, äkki tead lähemalt rääkida, miks need kastikad töötajate tungival nõudmisel maha müüdi. Ekspluatatsioonikulud ju omaniku kanda:???:???:???
Väidetvalt ei sobinud maasikakastid oma mõõtudelt sinna auto kasti :lol, aga pigem oli asi selles, et omanik ilge fanaat,kuid töölised ei läinud Land Rover\'i \"mugavustega\" kaasa.


OÜ Green Oval

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi

Kristjan (+372)5010599

Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta
#8

Kes seda eile nägi, seal uurisid targad USA spetsid, kas venes 1960 filmitud kaadrid originaalid või mitte. Need kaks villist eest poolt Yanki. tagumised tiivad Ivan villis tagumised istmed gaz 69 Varuratta kinnitus kas Yanki või Ivan oma Värv mitte ühegi originaal, kere vist pikemaks keevitatud, kui Yanki või Ivan. Iga tähes need autod olid ise juba täielik võltsing ehk kompott. Vene sõjavägi ei kasutanud sellel aastal enam kindlasti ei Yanki ega Ivan villiseid- esimene varustus so uuem tehnika oli ikka vene sõjaväel
Vasta
#9

Võimalik, et see jutt on nüüd natuke OT, aga kuskilt olen lugenud, et filmi \"Siin me oleme!\" võtetel olevat neid muhk-tüüpi zapakaid kulunud ikka üsna mitu. Asi olnud selles, et E. Abel polevat olnud just kuigi hea sõitja ja nii olevat, võin muidugi eksida, mingi 4-5 masinat oma filmikarjääri vastu kiviaeda äramõlgituna lõpetanud. Samuti olla seal juhtunud intsident, kus mingi suur generaatoriauto (mingi suurem veomasin) olevat põlema läinud ja palju ei puudunud, kui oleks ka lähedalolevad hooned tuld võtnud. Õnneks olevat keegi valgustaja assistent põleva auto rooli hüpanud ja sellega merre sõitnud, kus siis auto rahulikult lõpuni põles... Filmi \"Keskpäevane praam\" kohta olen aga kuulnud juttu episoodi kohta, kus autod üle parda lükatakse... ja siis pärast selgunud, et ükski kaamera ei töötanud. Korjatud siis autod merest välja, tehtud neile kiire iluravi ja... duubel kaks!

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#10

Selle keskpäevase praami võtetel käisid autod 3-4 korda üle parda duublite jaoks.
Autod olid \"tühjad kered\" ilma mootorite ja muude osadeta, mis kaadrisse ei jäänud... ja olid juba ette maha müüdud. Peale võtte lõppu õngitseti välja, kuivatati ära ja nende uued omanikud panid mootorid ja muud ujumiseks eemaldatud detailid peale tagasi ja hakkasid nendega rõõmsalt sõitma.

Ei tea seda juttu muidugi 100% kindlalt väita aga seda mulle isa kunagi rääkis...
Vasta
#11

Kui merrelükkamisest sellest tehti mitu duublit, kas siis vahepeal taastati GAZ 53F põlev furgoon ka ära järgmise duubli tarbeks?


Parimat,

Valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#12

Minu poolt ei ole muidugi ilus nüüd kõike ära rääkida, aga kõik tagaajamisfilmid on suures osas siiski multifilmid, Nii nagu inimesed tegelikult surma ei saa, nii ei lõhuta ka väärtuslikku tehnikat. Suurimad kunstnikud sel alal on minu meelest olnud Mosfilmi mehed, kes penoplasti abiga vanast takso 24-st kaheksakümnendatel Mercedese tegid, et see siis õhku lasta. Minu kogemused jäävadki kaheksakümnendatesse, kus kõikidel autodel oli siiski suur väärtus ja meremeestelt laenatud \"välismaa autosid\", mida kasutati ka Tallinnas venefilmide väntamisel hoiti kui silmateri. Siin kandis nimelt vändati välismaa lõike. Nõukogude autode puhulgi piirduti enamasti klaaside lõhkumisega ja mitte üle kolme duubli. Duubleid tehti selleks, et oleks mingi kindlus asja lindile jäämise suhtes kuna filmi ei ilmutatud kohapeal, vaid Kaupmehe tänava paviljonis.
Muuseas nõukogude kineastidel olid kaamerate alustena kasutusel lahtised Tšaikad ja ZIMid, nende pealt sai stabiilselt filmida pikemalt liikuvaid kaadreid. Pidulikuks puhuks muidugi keerati kaamerad maha ja mindi...
Ärge uskuge kõike, mida teile suurel ekraanil näidatakse, enamasti on see kunstiline liialdus või lihtsalt animatsioon. (Eriti see stseen, kus Kaltenbrunner läheb Stirlitsi lennuki vastu UAZ bussikesega)

Lugupidamisega
endine kinematograafia töötaja

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#13

Mis puutub filmi \"Keskpäevane praam\", siis seal kasutatud GAZ 53F polnud mitte furgooniga, vaid tavaline puitkastiga veok, millel oli present peal. See oli ju odav materjal ja ma arvan küll, et uue duubli jaoks asendati ärapõlenud kastilauad lihtsalt uutega ja pandi uus present peale. Samas filmis, kui veel tähelepanelikult vaadata, pole üle parda lennanud GAZ-69\'l mootorit, käigukasti ja kardane küljes ja vana Volga juhiukse akna klaas, mis sisse löödi, on tavaline aknaklaas, mitte autoklaas, viimane peaks purunema hästi pisikesteks killukesteks, mitte aga suurteks teravateks tükkideks.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#14

[quote]Niimoodi kirjutas: Piibur
Minu poolt ei ole muidugi ilus nüüd kõike ära rääkida, aga kõik tagaajamisfilmid on suures osas siiski multifilmid, Nii nagu inimesed tegelikult surma ei saa, nii ei lõhuta ka väärtuslikku tehnikat.

Ma \"lisaksin siia ka ühe mõtte juurde\"
Kõik muidugi teavad legendaarset järjefilmi \"Kohtumispaika ei tohi muuta\" vaat seal on jälitusstseen kus MUR-i mehed ajavad oma Zis operatiivautobussiga taga \"Studet\" milles istub tagaaetav röövlijõugu \"Must kass\" ninamees Fox. Fox-i jälitaval Võssotski mängitud kapten Gleb Zheglovil õnnestub \"Stude\" autojuhti kuuliga tabada, masin kaotab juhitavuse ja põrutab läbi rinnatise vette- otse jõevoogudesse. Mul on meeles stsenarist Arkadi Vaineri kommentaarid selle stseeni võtmisele: Stude olnud nii vana, et läinud vaevu käima: rezhissöör Govoruhhin olnud väga närvis, et äkki Stude veoauto ei põruta korralikult läbi papist \"sepisaia\" postidevahe ja ei kuku nii efektselt moskva jõkke nagu filmis näeme-kust siis uus Stude leida. Selles stseenis tõepoolest ohverdati veel oma jõul liikuv auto ja tehti ainult üks duubel, ma muidugi ei tea, võibolla võeti seda stseeni igaks juhuks mitme kaameraga üles.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#15

Omal ajal käisid Saksa armeemootorrataste omanikud vene sõjafilmides mängimas. Üks osaline siis kirjeldas, kuidas filmivõtte vaheajal suundus grupp saksa mundris mehi koos samas vormis mootorratturitega külapoodi sööki ostma. Tõenäoliselt sõjaaega mäletav müüja pidi pea-aegu minestama.

Teine episood on filmist \"Ideaalmaastik\", kus Arvo Kukumägi mängitud peategelane ei saa ühes stseenis oma mootorratast käima. Omanik, kes ise kaadri taga oli, rääkis mulle hiljem, et Kukumägi oli lihtsalt unustanud kraani lahti tegemata. Kaamera kõrvalt andis ta siis niikaua märku, kui Kukumägi asjast aru sai ja kraani lahti tegi.

Asp
Vasta
#16

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Piibur
Suurimad kunstnikud sel alal on minu meelest olnud Mosfilmi mehed, kes penoplasti abiga vanast takso 24-st kaheksakümnendatel Mercedese tegid, et see siis õhku lasta.
Juhtusin millalgi kaheksakümmnendate lõpus nägema dok. filmi nõuka kaskadööridest, kus sedasama trikki tehti. Mersu juppidest läks volgale ette vist ainult iluvõre, kõik muu aretati ise ja lõpuks pidi \"mersu\" mingile teisele autole tagant sisse sõitma. Kusjuures mats oli selline A-Team-ilik oma otsasõitja õhkupaiskumise ja piruetiga. Tõsisemalt rääkides tahaks nüüd seda \"tuuningut\" uuesti vaadata, praegu oskaks vaadata, et kui W123-eks see volga ikka teha suudeti.


EDIT!
Meelde tuli veel, et ülejäänud filmis kasutati originaal W123-e aga matsu jaoks ehitati siis volgast mersu \"koopia\"
Vasta
#17

Mäletan sarnast trikki isegi,kuigi olin tollal millal nägin miski kuue-seitsmene \"pätt\".Näidati seda veel sellises saates nagu \"Telelaupäev\" (tegi teiste hulgas ka Lembitu Kuuse) ning seal just räägiti kaskadööridega,kes tegid sarnase triki.Aga seal oli Volgast tehtud minu mäletamist mööda mingi vanem Mersu mudel kui 123 (võin ka eksida).Samas oli veel ka stseen,kus VAZ-2107ga käidi asfaldi peal mitu korda üle nipli ja kimati sellega pärast kukerpalle edasi....


Alts Kirjutas:
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Piibur
Suurimad kunstnikud sel alal on minu meelest olnud Mosfilmi mehed, kes penoplasti abiga vanast takso 24-st kaheksakümnendatel Mercedese tegid, et see siis õhku lasta.
Juhtusin millalgi kaheksakümmnendate lõpus nägema dok. filmi nõuka kaskadööridest, kus sedasama trikki tehti. Mersu juppidest läks volgale ette vist ainult iluvõre, kõik muu aretati ise ja lõpuks pidi \"mersu\" mingile teisele autole tagant sisse sõitma. Kusjuures mats oli selline A-Team-ilik oma otsasõitja õhkupaiskumise ja piruetiga. Tõsisemalt rääkides tahaks nüüd seda \"tuuningut\" uuesti vaadata, praegu oskaks vaadata, et kui W123-eks see volga ikka teha suudeti.


EDIT!
Meelde tuli veel, et ülejäänud filmis kasutati originaal W123-e aga matsu jaoks ehitati siis volgast mersu \"koopia\"
Vasta
#18

Seal filmis tehti just 123 mersu järgi volgast ja volga pagassi pandi kõvasti liivakotte ning saba taha trampliin kah veel. Ja see 07 mis üle kaela keerati PIDI põlema minema, st selletarvis oli kapoti all lisakütust Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne