[diesel]

küllap ongi, aga neid ju koduste vahenditega ei mõõda vist?
või ega ma neid metoodikaid ei tea ka.

temperatuure saab aga suht täpselt mõõta ja nende kohta ehk leiab netiavarustest mingit infi. õigemini küll enne vast oleks mõistlikum proovida otsida ja kui kuskil numbrid ette jäävad, siis juba võiks asuda katseid läbi viima.

a no see siin mul niisama targutamine, ää väga tõsiselt võta.

[aavu]

Kahurimääre või äkki auruveduri määre, seda oli ka vene ajal liikumas. Ise näinud pole.
Spetsialisti nimi oli Naams, kes õlidest kõike teadis, äkki saadad talle tikutopsiga. Töötas TPI-s vist.

[motamees]

Minu meelest on tünnis olev määre litooli moodi. Kahurimääret olen kasutanud ja minu mälestustes oli ta teist nägu. Need kaks arvamist (nagu ühte poole kaldu) ajendasid mind oma "tarkust" kirja panema. 
Kahurimääre ei ole määrimise määre (liugpindadele) ja tal ei ole minu meelest määrimisomadusi. Auruveduri määre peaks olema määrimise määre, litool samuti. Nii, et hakka klotse hõõruma. 

[Talupoeg taluja]

Minu meelest on tünnis olev määre litooli moodi. Kahurimääret olen kasutanud ja minu mälestustes oli ta teist nägu. Need kaks arvamist (nagu ühte poole kaldu) ajendasid mind oma "tarkust" kirja panema. 
Kahurimääre ei ole määrimise määre (liugpindadele) ja tal ei ole minu meelest määrimisomadusi. Auruveduri määre peaks olema määrimise määre, litool samuti. Nii, et hakka klotse hõõruma. 

No suvel kannatas seda kraami ka tavotipritsi panna. Sügise poole jahedaga ei tahtnud enam toimetada.... seega võib tegu olla ka lihtsalt vanaksläinud kraamiga... Näpu vahel libistades tundub ikka,et määrde moodi asi. Kuigi eks ka konn määris vanasti vankri telge.

[Janka]

Ma teen määrdele nn. ihutesti mitte näpu vahel libistades, vaid rohkem määrde venivust kontrollides.
Hää mögin peab heaste venima ning enese järel pikad niidid õhku rippu jätma. Igal temperatuuril.

[ahtos]

Ma kaldun ka litooli poole,kui saad kahurimääde pritsi oled kõva vana,kui juhtud siitkandist mööda sõitma võta natuke kaasa saab võrrelda,mul kahurimääret on veel natuke järgi.

[roosteuss]

Kahurimääre oli hallil ajal papist tünnides,läbimõõduga umbes 40 cm.Tünnidel sai noaga otsad ära lõigatud,külje pealt lõhki ja soendusega kasi visatud millel soendusega voolik taga .Kastil oli ka termomeeter küljes aga ei mäleta mis temperatuuril ta pritsitavaks muutus.Kuna litooli konsistents kui ka värv vanasti väga tugevalt kõikus siis võis ta ka vävilt mõnikord kahurimäärdele sarnaneda.Toatemperatuuril on kahurimääre aga tihkem kui litool,papi küljest tuli ta suhteliselt puhtalt ära ,kui ta sai pinnale pritsitud ja ära jahtus siis tema maha pühkimine ei olnud nii lihtne kui litooli maha pühkimine.Kui litooli tünni võib rusikas käe raskusteta sisse vajutada siis kahurimäärde puhul seda nii kergelt teha ei saa.